EESTI ELU

Tänasest on lubatud sõita suverehvidega

Alates tänasest on lubatud liikluses kasutada suverehve, kuid arvestades ilmastikuolusid, ei ole soovitav veel rehvivahetust ette võtta.
 
Riigi Ilmateenistuse andmetel on sellel nädalal oodata nii vihma, lörtsi kui ka lund ja öösiti võivad temperatuurid langeda mõnel pool ka 10 külmakraadini.
 
Naastrehve võib sõidukil kasutada 31. märtsini. Talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral võib naastrehve kasutada kuni 30. aprillini.
 
Rehvivahetusele võiks mõtlema hakata siis, kui temperatuurid nii päeval kui öösel on plusspoolel ning tavapärane sõidutee lume- ja jäävaba.
 
Tasub silm peal hoia nii ilmateatel kui ka https://tarktee.mnt.ee/#/et lehel, mille kaudu saab hea ülevaate konkreetse piirkonna tee seisundist.

Eesti majandus langes eelmisel aastal 2,9 protsenti

Pixabay

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) langes möödunud aastal 2,9 protsenti, eelkõige mõjutasid langust töötlev tööstus, kaubandus ning majutus ja toitlustus. 

Neljandas kvartalis vähenes SKP võrreldes 2019. aasta sama perioodiga 1,2 protsenti, seejuures moodustas SKP jooksevhindades 7,3 miljardit eurot, teatas statistikaamet.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul mõjutasid neljandas kvartalis majanduslangust enim põllumajandus, metsandus ja kalandus, majutus ja toitlustus ning haldus- ja abitegevused.

"Töötleva tööstuse panus jäi küll negatiivseks, aga olukord paranes siiski koroonakriisieelsele ajale. Kiire langus pidurdus ka veonduse ja laonduse tegevusalal ning majanduse paranemist oli aasta lõpus märgata mujalgi. Positiivselt panustasid majandusse info ja side ning finantssektor," ütles Müürsepp pressiteates.

Eratarbimine vähenes neljandas kvartalis 1,3 protsenti. Jätkuvalt kasvasid kulutused kodusisustusele, toidule ja sidele, vähem kulutati aga transpordile, riietusele ning vabale ajale.

Vaatamata piirangutele rahvusvahelises transpordis läks väliskaubandusel hästi. Reisiteenuste madal tase piiras endiselt nii teenuste eksporti kui ka importi, kuid kaubavahetus jõudis ajalooliselt kõrgele tasemele.

Nii kaupade sisse- kui ka väljavedu suurenesid elektroonikakaupade ja keemiatoodete tõttu, vastavalt 14,4 protsenti ja 8,7 protsenti. Kaupade eksporti toetas ka puittoodete väljavedu, impordile andis hoogu mitmesuguste masinate ja seadmete sissevedu.

Müürsepa sõnul pidurdas sarnaselt aasta algusele majandust maksulaekumine. "Vähenenud laekumist võis näha nii käibemaksu kui ka aktsiiside puhul, mis oli osaliselt tingitud maksude erakordselt suurest laekumisest 2019. aasta neljandas kvartalis," lisas ta.

Neljandas kvartalis vähenesid investeeringud finantssektorisse ja transpordivahenditesse.

Eratarbimine vähenes 2020. aastal 2,5 protsenti kaupade ja teenuste tõttu, mis on seotud reisimise, töölkäimise ja väljaspool kodu aja veetmisega. Kasvasid koduse elustiili ja tervishoiuga seotud kulutused. Tervishoid vedas ühtlasi ka 2020. aasta valitsemissektori kulutuste 3,6-protsendist kasvu.

Kevadel kulmineerunud koroonakriis tabas rängalt väliskaubandust. Siiski oli statistikaameti teatel aasta teises pooles näha kaubavahetuse tugevnemist, mis annab märku Eesti majanduse kiirest kohanemisvõimest.

Töötajate prillide hüvitamise kord lihtsustub

Esmaspäeval jõustuvad seadusemuudatused, mille kohaselt on tööandjal võimalik korraldada töötajale tervisekontrolli vahepealsel ajal silmade ja nägemise kontrolli ka silmaarsti või optometristi juures, samuti lihtsustub prillide hüvitamise kord tööandja poolt.

Kui töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi tehtavas kontrollis selgub, et töötaja vajab prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid, hüvitab tööandja kokkuleppel töötajaga nende maksumuse. Hüvitise suurus ja maksmise sagedus sõltub aga töötaja ja tööandja vahelisest kokkuleppest ning sellest, kas töötaja kasutab neid ka töövälisel ajal.

Tööandja poolt määratud hüvitise summa peab olema piisav, et selle eest oleks võimalik need ka soetada. Olulise muudatusena saab tööandja hüvitada prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid maksuvabalt ka silmaarsti või optometristi otsuse/tõendi alusel.

Oluline on, et töötajale oleksid tagatud vajalikud abivahendid, hoolimata nägemishäirete tekke põhjustest ning sellest, kas tervisekontrollide vahepealsel ajal kontrollis nägemist töötervishoiuarst, silmaarst või optometris. Töötajate nägemiskontrolli saatmisel tuleks arvestada, et aluseks on nägemishäire esinemine, millest tulenevalt on töötajal töötamine kuvariga häiritud, mitte aga nägemishäire põhjus.

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 598 300 palgatöötajat. Eesti 2015. aasta  tööelu-uuringu andmetel puutub 46,5 protsenti töötajatest töötamisel vähemalt veerandi tööajast kokku kuvariga.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD