Eesti naine on hea tervisega, kõrgelt haritud ja töökas, selgub statistikaameti poolt naistepäeva puhul tehtud statistilisest kokkuvõttest.  

Möödunud aasta alguse seisuga moodustasid naised üle poole Eesti rahvastikust, kokku oli naisi 699 699. Eesti naine on keskmiselt 44,5-aastane ja täisealisel naisel on keskmiselt 1,7 last. 

Eesti naiste kõige populaarsemateks nimedeks on Olga, Irina, Jelena, Tatjana, Svetlana, Valentina, Anna, Galina, Natalja ja Maria. 2019. aastal oli naiste oodatav eluiga sünnihetkel 82,8 aastat ning tervena elatakse 57,6 aastat. Väga heaks või heaks hindab oma tervist üle poole, ei heaks ega halvaks ligi kolmandik ning halvaks või väga halvaks veidi rohkem kui kümnendik naistest.

Naistest 34,82 protsenti on abielus, 31,67 protsenti vallalised, 17,29 protsenti lahutatud, 13,27 protsenti lesed ning 2,95 protsenti naiste kohta on nende pereseis teadmata. 

Naistest 64 762 on rakenduskõrghariduse või bakalaureusekraadiga, 117 606 on omandanud magistri- ja 4498 doktorikraadi. Keskmiselt on kõrgharidusega pooled 25–64-aastastest naistest. Kõige rohkem elab kõrgharitud naisi Harju ja Tartu maakonnas, kus vastav haridustase on ette näidata enam kui pooltel naistest. Teistes maakondades jääb kõrgharidusega naiste osatähtsus 40 protsendi juurde või veidi alla selle. Elukestvas õppes osales eelmisel aastal ligi veerand tööealistest naistest. 

Eelmisel aastal oli Eesti 503 800 tööealisest naisest vanuses 15–74 tööga hõivatuid 318 700. Kõige rohkem on naised ametis hariduse, hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal. Töötuid naisi oli kokku 22 600. Kaugtööd tegi mullu 84 600 naist, võrreldes meestega suurenes kaugtööd tegevate naiste osatähtsus aastaga oluliselt rohkem. Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu oli naistel 1176 eurot.

Rahvakultuuri harrastavaid naisi oli 2019. aastal 57 745, kellest koorimuusikaga tegeles 26 741 ja rahvatantsuga 14 380. Spordiharrastusega tegeles spordiklubides eelmisel aastal regulaarselt 73 272 naist. 

Eestisse saabumisel rakendub 10-päevane liikumisvabaduse piirang neile, kes tulevad Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna ja Schengeni ala riigist, mille nakatumisnäitaja on üle 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.

8.-14. märtsini rakendub liikumisvabaduse piirang neile, kes Andorrast, Austriast, Belgiast, Bulgaariast, Hispaaniast, Hollandist, Iirimaalt, Itaaliast, Kreekast, Küproselt, Leedust, Luksemburgist, Lätist, Maltalt, Monacost, Poolast, Portugalist, Prantsusmaalt, Rootsist, Rumeeniast, San Marinost, Slovakkiast, Sloveeniast, Šveitsist, Tšehhist ja Ungarist. Vatikani näitaja on küll 0, kuid sealt Itaalia kaudu Eestisse reisides kehtib samuti 10-päevane liikumisvabaduse piirang.

Liikumisvabaduse piirang ei rakendu neile, kes saabuvad riikidest, mille nakatumisnäitaja on alla 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul - need riigid on Horvaatia, Island, Liechtenstein, Norra, Saksamaa, Soome ja Taani.

Ühendkuningriigist Eestisse saabujatele kehtib täiendav kohustus teha kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist COVID-19 test, mille tulemus on negatiivne. Testi tegemise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele. Samuti rakendub Ühendkuningriigist saabujatele 10-päevane eneseisolatsiooni kohustus. Reegel kehtib ka siis, kui Ühendkuningriik on olnud Eestisse saabumisel transiitriigiks. Eneseisolatsiooni perioodi on võimalik lühendada, kui lisaks esimese testi negatiivsele tulemusele on ka seitsmendal päeval pärast saabumist tehtud kordustesti tulemus negatiivne.