EESTI ELU

Põllumajandus- ja Toiduamet tegeleb aktiivselt hukkunud lindude kokku kogumisega

FOTO: Aigar Nagel

Viimastel päevadel on ametit teavitatud massiliselt hukkunud luikedest. Amet teeb omaltpoolt kõik, et need linnud kokku koguda ja vajadusel proovid võtta, et need saata laborisse.

Põllumajandus- ja Toiduameti infotelefonile on teavitatud enamasti luikedest, kuid ka haigrutest, kajakatest, kormoranidest jm väiksematest vee ja röövlindudest.

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul on hetkel olulisim teha kõik selleks, et kiiresti leviv lindude gripp ei jõuaks kodulindude sekka.

Koroona aasta kasvatas töövaidluste arvu plahvatuslikult

Koroona-aasta kasvatas õiguslike vaidluste arvu 30 protsenti, näitab Ergo õigusabikulude kindlustuse statistika.

Enim suurenes just töövaidluste hulk, mille levinumaks põhjuseks on maksmata jäänud töötasud ja puudulikud koondamishüvitised.   

Ergo õigusabikulude kindlustuse ärijuhi Maiko Kalveti sõnul on enamik viimase aasta õiguslikest vaidlustest tingitud just koroonakriisist ja muutunud elukorraldusest. „Näiteks on meie juristid saanud palju küsimusi vaktsineerimise ja maski kandmise kohta. Paljud soovivad oma kodu ja autodega seotud kahjujuhtumite korral nõuda kindlustuse omavastutuse summat välja kahju põhjustajalt. Lisaks sellele on päris palju probleeme üürilepingute ebaõigete lõpetamistega just üürnike poolt, mis viitab võimalikele sissetulekute kadumisele,“ loetles Kalvet. 

Möödunud aasta märtsist alates on märkimisväärselt sagenenud vaidlused töötajate ja tööandjate vahel, eelmisel kevadel kasvas töövaidluste arv lausa 70 protsenti. Levinumaks põhjuseks on maksmata jäänud töötasud ja puudulikud koondamishüvitised. „Sügisel tööõiguse teemad pisut vaibusid, kuid aasta lõpus ning ka käesoleva aasta alguses on vaidluste arv taas tõusnud, mis näitab, et paljudel ettevõtetel on nüüdseks olukord väga keeruline. Töösuhteid lõpetatakse hüvitisi maksmata, sest raha lihtsalt enam ei ole,“ ütles Kalvet.

Töövaidlustele järgnevad tarbijaõiguslikud vaidlused tühistatud reiside või ära jäänud ürituste tõttu, mis puhul pahatihti keeldutakse tagastamast ettemakstud summasid. „Meenub juhtum, kus seoses välja kuulutatud eriolukorraga riigis tühistas reisikorraldaja perekonna pakettreisi ja keeldus raha tagastamast. Reisikorraldaja pakkus küll kliendile asenduseks uut reisi teatud ajavahemikus, kuid seda pere ei soovinud. Pere pöördus õigusabikulude kindlustuse poole ja juhtumiga hakkasid tegelema juristid, kes koostasid reisikorraldajale põhjendatud nõudekirja koos õiguslike alustega. Pärast lühikest kirjavahetust tagastas reisikorraldaja kõik kliendi poolt tasutud reisi osamaksed. Lisakulusid sel perel ei tekkinud, sest neil oli õigusabikulude kindlustus ja kohtuvälised menetluskulud hüvitas Ergo,“ rääkis Kalvet.

Ta lisas, et taolised reiside tühistamisest alguse saanud õigusvaidlused on praegu aktuaalsed, sest riigid muudavad sissesõidupiiranguid väga tihti ja viimasel hetkel. 

Kalvet toob välja veel ühe juhtumi, mis ilmestab hästi pandeemiaajale tüüpilisi vaidlusi. „Üks pere soovis pidada spordisaalis lapse sünnipäeva ning tasutud oli ka ettemaks. Eriolukorra väljakuulutamise järel anti neile teada, et sünnipäev on võimalik edasi lükata hilisemale ajale, kuid ettemaksu ei tagastata. Spordisaali omanikuga ei suudetud aga leida sobilikku uut aega, misjärel soovis klient raha tagastamist. Koha omanik polnud sellega nõus. Õigusabikulude kindlustuse juristi poole pöördudes koostati spordisaali omanikule nõudekiri. Vähem kui tund aega pärast kirja saatmist oli ettemaks kliendi kontole tagastatud,“ rääkis Kalvet. 

Ergo õigusabikuliude kindlustuses registreeriti möödunud aastal ligi 400 õiguslikku vaidlust. Telefoni teel anti õiguslikke käitumisjuhiseid juristide poolt rohkem kui 4000 korral, mis tähendab, et seda kindlustustoodet kasutab aasta jooksul iga teine klient. 

Kümme protsenti testima kutsututest ei ilmu kohale

Avaliku testimise koordinaator, Medicumi juhatuse esimees Tõnis Allik rääkis Postimehele, et kahjuks leidub inimesi, suisa kümme protsenti, kes ei suvatse koroonaviiruse testimisele kohale ilmuda.

«Me hindame seda mahtu umbes kümne protsendi peale,» lausus Allik. «Tahan panna inimestele südametele, et kui tekib olukord, kus ei saa testile tulla või mõtlete ümber, siis palun helistage 6464848 numbrile, et broneering mõnele teisele soovijale vabastada,» lausus ta.

Testimiskohti on üle terve Eesti avatud, igas maakonnakeskuses on testimispunkt. Tallinnas on neli punkti. «Sarnaselt Tallinna lauluväljaku testimispunktiga on plaanis avada Saku suurhallis üks,» märkis Allik.

Küsimusele, kui kaua peab inimene ootama, et testile saada, vastas Allik, et üldiselt saadakse aeg samale päevale, harvem ka järgnevatele päevadele. Näiteks esmaspäeval kella 13 paiku päeval olid Tallinnas sama päeva ajad täis ning järgnevad pidid broneerima juba teisipäevaks.

Terviseametiga on kokkulepe, et 48 tunni jooksul peab inimene testile saama. «Me oleme üldiselt sellega saanud hakkama. Muidugi mõningased punktid on lühiajaliselt kolmepäevaseks muutunud,» rääkis Allik ja lisas, et sellised näited olid Kuressaares ja Rakveres. «Praegu on meil väikene järjekord Põlvas, aga ka see olukord leiab lahenduse,» lisas ta.

Proovitulemuse peaks inimene saama kätte hiljemalt järgmise päeva hommikuks. «Aeg on keskmiselt jäänud alla 24 tunni,» täiendas Allik.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD