2020. aasta esimesel poolaastal tasus haigekassa ligi 28 200 inimese pahaloomulise kasvaja ravi eest üle 68 miljoni euro ehk võrreldes 2019. aasta esimese kuuga ligi viis miljonit enam.

Sealhulgas rahastas haigekassa haiglaravimeid ligi 4600 patsiendile ja lisaks veel soodusravimeid 13 103 inimesele, kokku 27,6 miljoni euro eest.

Selle aasta algusest rahastab haigekassa uusi ravimeid, mis on mõeldud rinnakasvaja, pea- ja kaelakasvaja, pankrease kasvaja ning hematoloogiliste kasvajate raviks. 

“Neid haiglaravimeid vajavad hinnanguliselt 120 patsienti. Samuti täienes tervishoiuteenuste loetelu kolme uue kopsukasvaja ravimiga, mida vajavad umbes 115 patsienti aastas,“ lisas haigekassa ravimiekspert Marta Danilov.

Alates 1. juulist laiendas haigekassa veel mitme vähiravimi kättesaadavust. 

„Laiendasime olapariibi väljakirjutamise tingimusi levinud BRCA mutatsiooniga munasarja-, munajuha või primaarse peritoneaalvähiga patsientide säilitusraviks, mida vajab ligi 11 patsienti aastas,“ ütles Danilov.

Samuti lisas haigekassa loetellu venetoklaksi sisaldavad ravimpreparaadid, mida kombinatsioonis rituksimabiga hüvitatakse kroonilise lümfotsüütleukeemia raviks. Haigekassa andmetel alustab sel aastal ravi venetoklaksiga ligi 50 patsienti. 

Danilovi sõnul on kaasaegsed ravimid vaid üks oluline osa haigekassa rahastatavast vähiravist. „Peame vähiravis tagama ka head vähi ennetuse ja diagnoosimise võimalused, kiiritusravi, kirurgilise ja toetava ravi, aga ka järelkontrolli ning inimeste nõustamise,“ selgitas ta.

Kuigi vähielulemus Eesti patsientide seas on tasapisi paranemas, ei kasuta inimesed piisavalt tasuta võimalusi vähi ennetuseks või varaseks avastamiseks, mida pakutakse riigi poolt nii emakakaela-, rinna- ja jämesoolevähi sõeluuringu raames.

Keskmiselt osaleb sõeluuringutes veidi üle poolte kutse saanutest. Haigekassa andmetel käis 2019. aasta jooksul emakakaelavähi sõeluuringul 50 protsenti, rinnavähi sõeluuringul 57 protsenti ja jämesoolevähi sõeluuringul 70 protsenti sihtrühmast.

Eesti Teadusagentuuri tellimusel algab uuring, mille käigus viivad Tartu Ülikooli teadlased koostöös Tartu Ülikooli Perearstikeskus OÜ arstidega läbi Eesti SARS-CoV-2 viiruse ja selle põhjustatud haiguse juhtude põhjaliku analüüsi, mis võimaldab teha tulevaste viiruspuhangute korral informeeritud otsuseid ja kasutada suurimate riskirühmade säästmiseks kõige tõhusamaid ennetus- ja ravimeetmeid. 

Kevadine koroonaviirusepuhang näitas, et mõned inimesed põevad SARS-CoV-2 viirusest põhjustatud haigust raskemal kujul, teised kergemalt või hoopis ilma sümptomiteta. Kahjuks pole hetkel sügavamat arusaama haiguse erinevate raskusastmete põhjustest. Algav uuring võimaldakski koguda andmeid Eestis COVID-19 haigust põdenute kohta loomaks seoseid nende inimeste haigestumise raskust määranud tegurite kohta. 

Uuringu käigus analüüsivad teadlased SARS-CoV-2 viirusega nakatunute haiguse kulgu, võttes arvesse nende geneetilist tausta ja üldist tervisekäitumist enne ja pärast viiruse põdemist, samuti rakendatud raviskeemi tõhusust, immuunvastuse tugevust ja kestust ning võimalike tervisehäirete ilmnemist pärast haiguse põdemist. 

„Toome uuringus kokku heatasemelise terviseteaduse, geneetika, molekulaarviroloogia ja Eesti eesrindliku e-tervisesüsteemi pakutavad võimalused parima rahvusvahelise teadmisega ning loome selle põhjal meditsiinilise otsustoe, mis aitab hinnata haigusjuhtumite võimalikku kulgu ja erineva raskusastmega haigusjuhtude osakaalusid kõigi nakatunute hulgas,“ selgitas uuringukonsortsiumi juht, Tartu Ülikooli epidemioloogia professor Anneli Uusküla. „Julgustan kõiki uuringusse kutsutavaid inimesi kindlasti osalema, sest see on võimalus aidata edendada kogu rahva tervist.“  

Uuring „COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine” vältab 18 kuud ja läheb maksma 530 000 eurot. Uuringu teema on välja kasvanud Eesti Teadusagentuuri korraldatud COVID-19 ja selle mõjuga seotud uurimisteemade ideekorjest ning tulemuste rakendamisest on huvitatud sotsiaalministeerium. Uuringut rahastab Eesti Teadusagentuur programmi RITA kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest.