EESTI ELU

Eestis tehti neljapäeval rekordilised 11 000 vaktsineerimist

Neljapäeval tehti Eestis kokku 11 128 vaktsineerimist, mis on seni suurim ühes päevas tehtud vaktsineerimiste arv.

Kokku on praeguseks vähemalt ühe vaktsiinidoosiga end kaitsnud üle 122 000 inimese, neist 50 691 on saanud mõlemad vaktsiinidoosid. Üle 80-aastastest on praeguseks üle Eesti vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 31 protsenti.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tunnustas tervisevaldkonda ja tervishoiutöötajaid, kes praeguses kriitilises olukorras on teinud suuri pingutusi, et saaksime vaktsineerimisega võimalikult paljudele inimestele COVID-19 haiguse eest kaitset pakkuda. "Perearstide juures jätkub riskirühma inimeste vaktsineerimine ning samal ajal on käimas ka haridustöötajate ning kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande töötajate vaktsineerimine. Nädalavahetusel toimub kõigi soovijate vaktsineerimist ettevalmistav piloot, mille käigus saavad erinevates raviasutustes üle Eesti ennast vaktsineerida 6 000 üle 65-aastast inimest," ütles Kiik. "Meie eesmärk on teha sel nädalal kokku vähemalt 40 000 vaktsineerimist."

Üle 80-aastastest inimestest on praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 31 protsenti üle Eesti ja mitmetes maakondades ka juba palju enam. Kõige kõrgem on üle 80-aastaste inimeste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga Hiiumaal 53,1 protsenti, Saaremaal 51,3 protsenti, Läänemaal 51,3 protsenti, Raplamaal 48,3 protsenti, Pärnumaal 42,7 protsenti, Viljandimaal 39,4 protsenti, Jõgevamaal 39,1 protsenti, Tartumaal 32,7 protsenti. 

"Praegusest kriisist väljumiseks on esmatähtis kaitsta vaktsineerimisega võimalikult kiiresti COVID-19 haiguse suhtes kõige haavatavamaid ehk üle 80-aastaseid ning teatud diagnooside ja haigustega inimesi, kes võivad põdeda COVID-19 haigust väga raskelt ja vajada haiglaravi. Riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitus kasutada edaspidi AstraZeneca vaktsiini kõigil täisealistel sõltumata vanusest võimaldab meil kiiremini edasi liikuda ka 70-79-aastaste inimeste vaktsineerimisega," lisas minister Tanel Kiik.

Sotsiaalministeeriumi kutsel kogunesid eile hilisõhtul immuniseerimise valdkonna eksperdid, et arutada edasisi soovitusi AstraZeneca COVID-19 vaktsiini kasutamiseks perioodil, kui Euroopa Ravimiamet hindab vaktsiini võimalikku seost tromboosiga. Euroopa Ravimiamet andis eile õhtul teada, et AstraZeneca vaktsiini ohuhinnang ei ole praegu muutunud, vaktsineerimisest saadav kasu COVID-19 ennetamisel on suurem kui võimalikud riskid ja vaktsiini kasutamist võib jätkata. Euroopa ja Eesti ravimiametite hinnangutele ning ekspertide soovitustele tuginedes jätkub Eestis vaktsineerimine AstraZeneca COVID-19 vaktsiiniga.

"Ekspertide arvamusele tuginedes jätkame Eestis senise vaktsineerimise plaaniga kasutades teiste vaktsiinide kõrval ka AstraZeneca COVID-19 vastast vaktsiini," ütles riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni juht Maris Jesse. "Kuni Euroopa Ravimiamet kogub täiendavat infot ja kujundab lõpliku seisukoha järgime ajutise ettevaatusabinõuna Ravimiameti soovitust lükata AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimist edasi nendel inimestel, kellel on tromboosi risk. Soovitus ei puuduta teisi COVID-19 vaktsiine." 

AstraZeneca COVID-19 vaktsiini kasutamisel tromboosiriski hindamiseks koostati juhised, mis edastatakse lähitundidel kõigile vaktsineerijatele. Inimesed, kellel on küsimusi enda vaktsineerimisega seoses peaksid konsulteerima vaktsineerijaga. Kõigist kõrvaltoimetest saab teada anda Ravimiameti veebilehe vormi kaudu.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Ööpäevaga tuli juurde 1957 koroonapositiivset ja suri üheksa nakatunut

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 9402 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 1957 ehk 20,8 protsenti testide koguarvust ja suri üheksa nakatunut.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 1209 inimesel. 897 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.

Ida-Virumaale lisandus 253, Lääne-Virumaale 87, Tartumaale 79, Pärnumaale 54, Saaremaale 51, Raplamaale 45 uut positiivset testi. Järvamaale lisandus 31, Lääne- ja Viljandimaale 30, Võrumaale 21, Valgamaale 9, Põlva- ja Jõgevamaale 8, Hiiumaale 7 uut nakkusjuhtu. 35 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1453,45 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 19,3 protsenti.

Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 69, haiglaravi vajab 639 patsienti.

Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 113 898 inimesele, kaks doosi on saanud 47 795 inimest.

Neljapäevast kehtivad üle Eesti ranged kroonapiirangud

Valitsuse otsusel kehtivad neljapäevast kuu aja vältel senisest oluliselt rangemad piirangud, et vähendada kontakte inimeste vahel, saada koroonaviiruse levik Eestis kontrolli alla ja tagada Eesti tervishoiusüsteemi toimepidevus.

Alates neljapäevast tohib avalikus väliruumis koos liikuda mitte rohkem kui kahekesi ja teistest tuleb hoida kahemeetrist vahemaad, teatas valitsuse pressiesindaja. Piirang ei laiene koos liikuvale perele ega olukordadele, kus seda pole võimalik mõistlikult täita. 2+2 reeglit tuleb järgida igal pool avalikus ruumis liikumisel, nii tänavatel, mänguväljakutel, pargis ja parklates, kuid ka looduses liikudes, kui näiteks rabamatkal kohtab teisi inimesi. 2+2 reegel kehtib juba varasemast kõikjal avalikus siseruumis.

Alates neljapäevast peavad distantsõppele jääma ka 1.-4. klassi õpilased, samuti ei lubata kontaktõppele põhikooli lõpueksamiteks ja riigieksamiteks valmistujaid. Erandina nähakse ette, et algklasside õpilastel on vältimatutel juhtudel võimalik siiski viibida ka koolihoones ja osaleda seal korraldatud tegevustes.

Koroonaviiruse leviku tõkestamise piiranguid arvestades, tohib koolis viibida õppija, kes vajab hariduslikke tugiteenuseid, konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või osaleb praktilises õppes, teeb eksameid või teste. Edaspidi ei ole võimalik viia läbi kontakttegevusena olümpiaadideks ettevalmistumist kuni vähemalt 11. aprillini.

Valitsus annab tungiva soovituse mitte viia lapsi ilma hädavajaduseta lasteaeda ega lastehoidu. Haridus- ja teadusministeerium saadab võimalikult ohutuks töö korraldamiseks asutustele juhised, kus kordab üle peamised ennetusmeetmed ja töökorralduse põhimõtted.

Alates neljapäevast on avalikes siseruumides keelatud sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe.

Siseruumides võivad treenimisega jätkata üksnes spordialaliidu võistlussüsteemi kuuluvad professionaalsed sportlased, Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ning võistkondlike sportmängude meistriliigade sportlased. Esiliiga osavõtjate treenimine siseruumides on keelatud.

Sarnaselt praegusega ei laiene piirang erivajadusega inimeste ega rehabilitatsiooniga seotud tegevustele. 

Välitingimustes kogu huviharidus, huvitegevus, täiendkoolitus, täiendõpe, noorsootöö, sportimine ja treenimine on lubatud üksnes 2+2 liikumisreeglit arvestades. See tähendab, et koos tohivad liikuda ja sportida maksimaalselt kaks inimest (arvesse läheb ka juhendaja) ning teistest inimestest tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuvatele peredele.

Välitingimustes sportimise piirangud ei laiene ka professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele ega koondise kandidaatidele. Samuti ei laiene piirangud  riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele, erivajadustega inimeste ja rehabilitatsiooni tegevustele.

Alates neljapäevast on sise- ja välitingimustes lubatud ainult siis, kui nendes osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis võistlevad professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ning võistkondlike sportmängude meistriliigade sportlased. Esiliiga spordivõistlused on keelatud.

Spordivõistlustest ning spordi ja liikumisüritustest tohib osa võtta sisetingimustes maksimaalselt kuni 50 ja välitingimustes maksimaalselt kuni sada inimest.

Nagu varem, ei laiene ka nüüd liikumisürituste piirang erivajadusega inimeste ja rehabilitatsiooni tegevustele. Piirangud ei laiene ka riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele.

Kuni 11. aprillini peavad avalikuks kasutamiseks mõeldud saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad olema suletud.

Piirang ei laiene Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele, meistriliigade sportlastele, erivajadusega inimestele, rehabilitatsiooni tegevustele, riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud inimeste treenimisele.

Kohaliku omavalitsuse korraldatud teenusena tohivad sauna kasutada inimesed, kellel kodus pesemisvõimalused puuduvad.

Kuni 11. aprillini peavad kõik avalikud siseruumid olema külastajate jaoks suletud. See puudutab nii teatreid, kinosid, muuseume, näitusasutusi, konverentse, kuid ka laste mängutube, keegli- ja piljardisaale, ööklubisid, kasiinosid jne. Asutustes, kus saab jätkata organisatsiooni-sisest tööd, tohib seda edasi teha, kui järgitakse koroonaviiruse leviku tõrje nõuedeid. Näiteks puudutab see proove etendusasutustes või uurimistööd muuseumites. 

Piirangud ei puuduta veebiülekandena korraldatavaid konverentse, kontserte või teatrietendusi, kus osalevad üksnes esinejad ja vajalik personal.

Kõikides avalikes siseruumides on keelatud eratellimusel ürituste korraldamine.

Kirikud tohivad avatuks jääda individuaalseks palvetamiseks, avalikud jumalateenistused ja usulised talitused lubatud ei ole.  Endiselt tohib läbi viia matusetalitusi, kuid seda on soovitav teha üksnes väikeses lähedaste ringis, võimalusel tuleb järgida 2+2 liikumise põhimõtet ning kanda maski. Peielauda ei ole soovitav kodus pakkuda, välja arvatud oma leibkonna liikmetele.

Välitingimustes on edaspidi lubatud viibida üksnes muuseumide vabaõhualal, avalikel koosolekutel ning avalikel jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel. Kehtima jääb nendes kohtades viibimise või nendest üritustest osavõtmise keeld ajavahemikus kella 21-6.

Muuseumites peab välialal jälgima, et ala täitumus ei oleks rohkem kui 25 protsenti ning kinni tuleb pidada 2+2 liikumisreeglist. Välitingimustes jääb avalike koosolekute ja avalike usuliste talituste läbiviimine lubatuks, kuid nendest ei tohi osa võtta rohkem kui kümme inimest.

Alates 11. märtsist on keelatud toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis kohapeal söömine-joomine. Lubatuks jääb ainult toidu kaasamüük. Toidu kaasamüümisel tuleb jälgida, et ruumi täitumus ei ületaks 25 protsenti, kehtib maskikandmise kohustus ja järgida tuleb 2+2 reeglit. Väliterrassidel teenuse osutamine ei ole lubatud.

Piirang kehtib ka toitlustusele hotellides ja muudes majutusettevõtes. Klientidele tohib toitu kaasa müüa või pakkuda toitlustust näiteks toateeninduse kaudu.

Alates neljapäevast tohivad jääda avatuks ainult esmavajalikud kauplused, see tähendab toidukauplused, apteegid, abivahendeid ja meditsiiniseadmeid müüvad kauplused, telekommunikatsiooniettevõtete esinduste müügikohad, prillipoed, lemmikloomapoed ja tanklad. Tanklakohvikutes kohapeal toitlustuse pakkumine lubatud ei ole.

Poodides, mis tohivad jääda avatuks ning kaubanduskeskuste üldkasutatavates ruumides tuleb arvestada ruumi kuni 25 protsendilise täitumuse nõude, 2+2 liikumispiirangu ja maskikandmise kohustusega.

Kõik ülejäänud kauplused peavad jääma suletuks. Kaubelda tohib üksnes juhul, kui klient ei pea kauba kättesaamiseks sisenema ettevõtte müügisaali. Kaupu võib müüa ja väljastada üksnes kaupluse välitingimustes asuval müügi- või väljastusalal ning kaubanduskeskuse katuse all asuval parkimisalal luues sinna väljastuspunkti. Väljaspool müügisaali kaupade üleandmisel tuleb kliente hajutada, näiteks märkida väljastuspunkti järjekorras maha kahemeetrised vahemaad. Soovitav on kasutada kullervedu või e-kaubandust.

Kaubanduskeskuse üldkasutatavad ruumid, mille kaudu on ligipääs näiteks toidupoodi, on jätkuvalt avatud. Samuti peab olema tagatud juurdepääs kaubanduskeskuse üldalal asuva teenusepakkuja juurde ja pakiautomaatideni.

Teenindusettevõtted tohivad oma tegevust jätkata, kuid alates neljapäevast muutub rangemaks ruumitäitumuse piirang. Ruumitäitumuse nõuet alandatakse 50-lt protsendilt kuni 25-le protsendile. Järgida tuleb kõiki koroonaviiruse leviku tõrje reegleid: 2+2 reeglit, maskikandmist, desinfitseerimisnõuete täitmist vastavalt terviseameti juhistele.

Teenuse osutajatena tohivad tegevust jätkata näiteks postkontorid, pangakontorid, raamatukogud, ilu- ja juuksurisalongid, kingsepa- ja kellassepatöökojad, autoremonditöökojad, rehvivahetuspunktid jne. Teenuse osutajad on ka mobiilikauplused, kus pakutakse mobiili/arvutite jm tehnika parandamise teenust.

Lisaks piirangutele soovitab valitsus tungivalt vältida erapidude korraldamist ning vähendada kontakte teiste inimestega miinimumini. Kui kohtumine on hädavajalik, ei tohiks seda teha korraga rohkem kui kuue inimesega.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD