Riikliku loomatauditõrje programmi käigus sai 2020. aastal marutaudivastase vaktsiinisüsti 21 500 lemmiklooma, mis on ligi viiendiku võrra enam kui aasta varem. Programm jätkub ka sellel aastal.

Vaktsineeritud lemmikloomade arv on Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialisti Enel Niine hinnangul viimastel aastatel hakanud taas tõusma, mis on nii loomade kui ka inimeste tervise huvides, sest haigus ei ole ravitav, vaid lõpeb nakatunu surmaga. Seetõttu on väga oluline, et iga lemmikloomapidaja tunneks ka enda vastutust ja laseks oma hoolealuse kindlasti vaktsineerida.

"Lemmikloomade vaktsineerimise kasvu mõjutab loomaomanike üha kasvav vastutustunne oma lemmiku hea tervisliku seisundi eest ning teadlikkus vaktsineerimise vajalikkuse kohta. Põllumajandus- ja Toiduamet on andnud selleks oma panuse, tehes teavitustööd ning korraldades erinevates Eesti paikades lemmikute marutaudi vastu vaktsineerimise kampaaniaid," sõnas Niin.

Eelmise aasta augustis Valga-, Põlva- ja Võrumaal läbi viidud lemmikloomade marutaudi vastu vaktsineerimise kampaania käigus vaktsineeriti 1101 lemmiklooma.

"Kui aastatel 2015-2019 kõikus vaktsineeritud lemmikute arv 61 000-69 000 vahel, siis tuginedes sellele, kui palju on Eestis eelmisel aastal loomaarstide poolt hangitud marutaudi komponenti sisaldavat vaktsiini, vaktsineeriti 2020. aasta jooksul hinnanguliselt kokku 77 200 lemmiklooma," ütles Niin. Ligi veerand vaktsineeritud lemmikloomadest vaktsineeriti riigi toel.

Lisaks teadlikkuse kasvule mõjutas lemmikloomaomanike vaktsineerimisalaseid otsuseid koerte katku taaspuhkemine. Alates 2019. aasta lõpust on katkujuhtumeid diagnoositud Eesti eri paikades nii koerte kui ka rebaste hulgas. Selle ohtliku, tihti lemmikule surmaga lõppeva viirushaiguse ainus ennetusvõimalus on õigeaegne vaktsineerimine.

Eestis vaktsineerivad lemmikloomi riikliku loomatauditõrje programmi käigus Põllumajandus- ja Toiduameti poolt volitatud ja kaasatud veterinaararstid. Tavapäraselt saab lemmikuid vaktsineerida nii marutaudi kui teiste nakkushaiguste suhtes erapraksise põhimõttel töötavate loomaarstide juures ning loomakliinikutes.

Marutaud on nakkuslik ja surmav nii loomadele kui ka inimesele. See on ainus haigus, mille puhul loomaomanikul on seadusega pandud vastutus, et temale kuuluv lemmikloom peab nakkuse vastu olema regulaarselt vaktsineeritud. Esimest korda vaktsineeritakse kutsikas või kassipoeg 3-4 kuu vanuselt. Edaspidi tuleb looma vaktsineerida vastavalt vaktsiiniga kaasas olevatele juhistele, kuid mitte harvemini kui kord kahe aasta jooksul.

Euroopa Komisjoni tarbijauuringu kohaselt ei plaani 86 protsenti Eesti vastajatest teha ühtegi välisreisi kuni olukorra stabiliseerumiseni, Euroopas oli sama näitaja 80 protsenti.

Uuring viidi läbi 2020. aasta lõpus, et analüüsida COVID-19 kriisi mõju tarbimisele, teatas Euroopa Liidu (EL) tarbija nõustamiskeskus.

"E-kaubandus toimis eelmisel aastal hästi ka vaatamata koroonaviiruse leviku poolt põhjustatud segadustele, seda kinnitab tõik, et 71 protsenti Euroopa tarbijatest sooritas eelmisel aastal veebist oste," märkis EL-i tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru pressiteates. Eestis kasutas e-kaubandust mullu 75 protsenti inimestest.

Tammaru lisas, et peamised murekohad tarbijate jaoks viimase aasta jooksul on olnud ärajäänud reisid ja reisiteenustega seonduvad hirmud. "Viiruse leviku tõttu on kõige enam suurenenud pöördumised, mis puudutavad tühistatud reise. Uuringust ilmneb ka see, et 86 protsenti Eesti tarbijaid ei julge reisiplaane teha, kuid ettevaatlikkus on praeguses olukorras igati arusaadav ja ootuspärane," märkis ta.

Uuringust selgus veel, et 81 protsenti Euroopa tarbijatest tegi mullu sisseoste kodu lähedal asuvatest kauplustest ja toetas kohalikke ettevõtjaid, Eestis oli näitaja 74 protsenti.

Kui Euroopa tarbijatest kinnitasid 80 protsenti, et usaldavad kauplejaid ja teenusepakkujaid, siis Eestis ulatus näitaja 87 protsendini.

67 protsenti Euroopa ja 50 protsenti Eesti vastanuist märkisid, et ostsid keskkonnasõbralikke tooteid isegi siis, kui nende eest tuli rohkem maksta.

38 protsenti vastajatest olid raskustes arvete maksmisega, Eesti tulemus oli 18 protsenti.

Uuring viidi läbi telefoniküsitlusena 30 Euroopa riigis, sealhulgas kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, Islandil, Norras ja Suurbritannias. Uuringus osales esinduslik valim riikide täisealistest elanikest.

Tallinna toimetus, +372 513 6938, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.