. 
Riigikogu võttis esmaspäeval vastu seaduse, mis lähtub eriolukorrast ning selle lahendamisel üles kerkinud probleemidest.
Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse - COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed - poolt hääletas 54 ja vastu oli 40 riigikogu liiget, teatas riigikogu pressiteenistus BNS-ile.
Vastuvõetud seadusega muudetakse 33 seadust, mille sisu on oma olemuselt kolme liiki. Esiteks, eriolukorra ajaks sätestatud erandid eri valdkondade lubade kehtivuse ja eri liiki menetluste kestuse ja tähtaegade osas. Teiseks, eriolukorra ajaks sätestatud erandid eri asutuste ja isikute pädevuse ja ülesannete laiendamiseks. Kolmandaks, eriolukorra jaoks vajalikud, kuid sealjuures sisult püsiva loomuga muudatused.
Mitmete seaduste muutmisega nähakse eriolukorra ajaks ette ajutised erandid erinevates valdkondades kehtivate tervise- ja koolitustõendite pikendamisele. Olemasolevate tegevuslitsentside ja lubade kehtivusele leevendatakse ajutiselt kvalifikatsiooninõuded mõnedel erialadel ning lihtsustatakse mõningaid menetlusnõudeid ja -tähtaegu. Tegemist on üksnes eriolukorra ajaks sätestatud leevendustega, mis võimaldavad, et eriolukorra ajal teatud teenuste osutamine, menetluste toimimine ning töö tegemine ei katkeks.
Seaduses on esitatud ka sisulisi muudatusi eriolukorra lahendamise hõlbustamiseks. Korra tagamiseks ning abipolitseinike ja kaitseliitlaste paremaks kaasamiseks on ühtlustatud nende pädevusi koos politseiga korrakaitseliste ülesannete täitmisel. Sealjuures on abipolitseinike ja kaitseliitlaste korrakaitseliste meetmete kasutamist eriolukorra ajal laiendatud. Mõnedele riigiasutustele on antud eriolukorra ajaks juurde pädevusi ja kaalutlusõigust, muudetud on kohalike omavalitsuste lubatud netovõla koormust ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korda. Täpsustatud on andmetöötluse ja üldsuse teavitamise reegleid.
Seaduses on muudatusi, mis on ajendatud eriolukorrast, kuid millel on siiski püsiv iseloom ning mis jäävad kehtima ka tavaolukorras. Nendeks on eelkõige muudatused, mis võimaldavad õigusemõistmisel menetlustoiminguid teha distantsilt. Püsivalt on pandud ette muuta välismaalasi puudutavaid õigusakte.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kuulutas esmaspäeval välja riigihanke, et osta 50 miljoni euro eest väiksekaliibrilist lahingumoona kaitseväele ja Kaitseliidule.
Eesmärk on tagada kaitseväele ja Kaitseliidule kõrge kvaliteediga testitud laskemoon, teatas kaitseinvesteeringute kleskuse pressiesindaja BNS-ile.
„Turu-uuringu protsessis oli märgata, et huvi konsolideeritud laskemoona hanke osas oli nii Eesti ettevõtete kui ka ülemaailmsete laskemoona tootjate hulgas väga suur," ütles kaitseinvesteeringute keskuse relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp.
"Kokku saatsime ligi kolmekümnele rahvusvahelisele ettevõttele ja läbi Eesti Kaitsetööstuse Liidu kõigile Eesti kaitsetööstuse ettevõtetele palve osaleda turu-uuringus," rääkis Lipp. "Esmakordselt võime julgelt väita, et oleme kaasanud kõiki meile teadaolevaid ülemaailmseid laskemoona tootjaid. Oleme olnud hankeprotsessi algusest peale väga avatud, samas arvestanud kõigi Eesti Kaitseväe poolt tulnud tehniliste nõuete ja vajadustega. Tänu väga põhjalikule turu-uuringule saime põhjaliku ülevaate erineva kaliibriga laskemoona rahvusvahelisest tootmisvõimekusest ja turul valitsevast hinnatasemest."
Tegemist on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna konkurentsipõhise läbirääkimistega hankega.
Hanke eeldatav maksumus on 50 mljonit eurot. Raamleping sõlmitakse kuni seitsmeks aastaks võimalusega peale nelja-aastat lepingupartnerit vahetada. Esimesed lahingumoona tarnete ajad selguvad raamlepingusse jõudnud ettevõtetele korraldatud minikonkursside käigus.
Lehekülg 1210 / 1950
