Eestis on esmaspäevaks COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 167 488 inimesele ning kaks vaktsiinidoosi on saanud 57 023 inimest.

Ööpäeva jooksul manustati 1345 doosi, kokku on manustatud 224 511 vaktsiinidoosi. Ligi 30 protsenti üle 70-aastastest on COVID-19 vastu vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärk on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele ning tervishoiuasutuste töötajatele, hooldekodude töötajatele ja elanikele ning üle 70-aastastele ja teatud diagnoosidega inimestele, kellel võib tervise tõttu olla COVID-19 haiguse kulg raskem.

Niipea kui Eestisse jõuab piisavas koguses COVID-19 vaktsiine võimaldatakse vaktsineerimist ka teistele sihtrühmadele ja kogu elanikkonnale.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4799 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 993 ehk 20,7 protsenti testide koguarvust ja suri 10 nakatunut.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 653 inimesel. 520 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.

Lääne-Virumaale lisandus 57, Ida-Virumaale 51, Tartumaale 48, Pärnumaale 35, Raplamaale 26, Viljandimaale 19 uut positiivset testi. Läänemaale lisandus 16, Järvamaale 13, Saare- ja Võrumaale 12, Põlvamaale 9, Valgamaale 7, Jõgevamaale 6 ja Hiiumaale 1 uut nakkusjuhtu. 28 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1521 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 19,8 protsenti.

22. märtsi hommikuse seisuga viibib haiglas 699 COVID-19 patsienti, nendest intensiivravi vajab 67 patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel on 52 inimest.

Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati kokku 69. Koju saadeti 36 inimest, 8 inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda.

Ööpäeva jooksul suri 10 koroonaviirusega nakatunud inimest – 89-aastane naine, kaks 83-aastast naist, 82-aastane mees, 78-aastane mees, 77-aastane mees, 74-aastane mees, 73-aastane mees, 72-aastane mees ja 67-aastane mees. Kokku on Eestis surnud 797 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Esmaspäevaks on haiglates lõpetatud 4905 COVID-19 haigusjuhtumit 4728 inimesega.

22. märtsi seisuga on tervenenud 68 249 inimest. Neist 48 115 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 20 134 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 1 090 150 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 96 394.

Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 167 488 inimesele, kaks doosi on saanud 57 023 inimest.

Riigikogu SDE fraktsiooni liige Ivari Padar peab vastutustundetuks laupäeval toimuvat autodemonstratsiooni, mille eesmärk on seista vastu koroonapiirangutele.

"Möödusin täna lipuehtes autokolonnist. Mõtlesin,et huvitav,mida tähistatakse. Ühtegi riigipüha justkui ei ole," kirjutab Padar sotsiaalmeedias. "Sain nüüd teada,et tegemist on koroonaskeptikute meeleavaldusega. Meie tänases koroonaolukorras [on see] ikka väga mõtlematu ja vastutustundetu tegevus. Mul on sellest tulenevalt väga selge küsimus härra siseministrile (Kristian Jaanile – BNS): kes taolisi ülesastumisi korraldab?"

Üritus "Sõidame Eesti vabaks!" on osa sotsiaalmeedias korraldatud kampaaniast, mis katab organisaatorite sõnul enam kui 40 riiki ja kannab üldpealkirja "Worldwide Demonstration March 20, 2021".

Näiteks Šveitsi väikelinnas Liestalis kogunesid tuhanded meeleavaldajad, nõudes viirusepiirangute lõpetamist, mille tulemusel on juba kuid suletud restoranid ja muud ärid. Kohapeal viibivate ajakirjanike hinnangul kogunes sellesse Baseli kantoni väikelinna vaikivale meeleavaldusele 3000 kuni 5000 osavõtjat, kellest paljud kandsid valgeid kaitsekostüüme.

Saksamaal osalesid sarnasel üritusel peamiselt paremäärmuslikud rühmitused. Kasselis, kus tänavatele tuli mitu tuhat inimest, puhkesid politsei ja meeleavaldajate vahel kokkupõrked. Politsei kasutas teetõkkeid läbida püüdvate inimeste vastu pipragaasi ja kumminuiasid, edastas uudisteagentuur dpa.

Berliinis oli võimalike tänavarahutuste ootel valmisolekus 1800 korravalvurit, kuid kuulsate Brandenburgi väravate juurde kogunes vaid paar tosinat meeleavaldajat. Umbes 300 inimest saabus Unter den Lindeni bulvarile protestiks paremäärmuslaste meeleavalduse vastu.

Helsingis laupäeval alanud kaks koroonaviiruse piirangute vastast meeleavaldust on politsei teatel kulgenud seni rahulikult. Kansalaistori väljaku üritusel osales umbes 300 meeleavaldajat.

"Kutsume kõiki Eestimaa tulevikust hoolivaid inimesi heiskama 20. märtsil vabaduse sümbolina rahvuslipud," seisis Eesti-poolse ürituse üleskutses. "Lipud saab kinnitada autole, rattale, majale või akendele. Teeme Eesti lipuvärvid nähtavaks. Kõik, kelle põhiõiguseid on viimase aasta jooksul riivatud, saavad ühiselt seista viie olulise vabaduse eest: sõnavabadus, liikumisvabadus, valikuvabadus, kogunemisvabadus, tervisevabadus."

Korraldajate kinnitusel puudutab see kõiki, kes on oma tööst ilma jäänud, kuna tööandjal pole enam tööd anda, kelle ettevõte on piirangute tõttu hingusele läinud, kes on ilma jäänud plaanilisest arstiabist ning seetõttu kannatanud, kes on pidanud oma kodust loobuma, kuna ei suuda enam laenu tagasi maksta, kes kannatavad tühja kõhtu kuna sissetulekud on oluliselt vähenenud, kes on kaotanud igasuguse lootuse, kelle lähedane ei pidanud kõigele sellele vastu ja tegi enesetapu, keda on tööandja survestanud vaktsineerima või maski kandma, kelle lapsed on jäänud ilma koolirõõmust, kvaliteetsest haridusest ega saa tegeleda oma huvialadega ja suhelda eakaaslastega, kelle vaimne tervis on kannatanud, kes ei saa oma eakatel lähedastel külas käia, kes on kannatanud koduvägivalla all, keda sunnitakse vaikima ja kes on kogenud tsensuuri, kes on kogenud sildistamist ja diskrimineerimist, kes saavad aru, kui suur on ühekordsete maskidega tekitatud keskkonnareostus.