Märtsist maini kestnud eriolukord tõi endaga kaasa täiendavaid probleeme erivajadustega inimestele, millega tuleb tulevaste kriisimeetmete kaalutlemisel arvestada, leidis Eesti puuetega inimeste koja värske uuring.

Koolide kontaktõppe ja sotsiaalteenuste sulgemine põhjustas nii puudega laste vanemate kui puudega täisealiste lähedaste hoolduskoormuse järsu tõusu kombinatsioonis tööturul püsimajäämise raskustega.

Kõige rohkem kannatasid pered, kus puudega pereliikme ööpäevaringse hoolduse koormus oli enne eriolukorda jagatud pere, haridus- ja sotsiaalsüsteemi vahel. Lisaks tõid puudega inimesed uuringus esile raskusi tervishoiteenustele pääsemisel ja tööturule püsimajäämisel. Kurdeti ka suurenenud hoolduskoormusest tekkinud terviseprobleeme, eriti vaimse tervise valdkonnas. Kontaktõppe lõppemine tekitas ränka lisakoormust puudega laste vanematele, sest haridusliku erivajadusega laste distantsõppe koolipoolne toetamine oli vanemate arvates enamasti puudulik. 

"Puudega inimesed vajavad teenuseid ka kriisiajal. Uuringu tulemustest nähtub, et piirangute seadmisel tuleb siiski tagada kontaktõpe haridusliku erivajadusega lastele ning esmatähtsad sotsiaalteenused puudega inimestele. Kohalike omavalitsuste ja riigi täiendava toetuseta käib paljudel puuetega inimestel ja nende pereliikmetel hakkamasaamine üle jõu," tõdes EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht.

Eriolukorra ajal riigi poolt kehtestatud abimeetmed leevendasid olukorda ainult osaliselt. Näiteks said puudega ja haridusliku erivajadustega laste vanemad riigilt erakorralist toetust, mis toetas töökoha säilimist. Teisest küljest, täisealiste, pidevat hoolt ja järelevalvet vajavate puudega inimeste lähedastele ei pakutud tööturul püsimise toetamiseks ühtki meedet, seega pidid need pered toime tulema nii hüppeliselt kasvanud hoolduskoormuse kui teiste kohustustega samaaegselt. 

Kvalitatiivses uuringus osales 183 inimest, kellest 81 olid puudega inimesed, 58 puudega lapse vanemad ning 26 puudega täisealise pereliikmed. Lisaks vastas 18 puudega inimest lihtsustatud keeles küsimustikule. Uuringu viis läbi Eesti puuetega inimeste koda 2020. aasta suvel. 

AS-i Eesti Teed ärikasum kasvas aasta esimeses pooles 760 000 euroni, eelmise aasta samal perioodil oli ettevõtte kahjum 59 000 eurot.

Ettevõtte kuue kuu müügitulu ulatus 12,2 miljoni euroni ning lepinguportfell käesolevaks aastaks 25,1 miljoni euroni, teatas riigifirma.

Ettevõte teostab maanteeametiga sõlmitud pikaajaliste lepingute alusel korrashoiutöid Võrumaal, Lääne-Virumaal, Saaremaal ja Keilas ning OÜ-ga Sakala Teed sõlmitud alltöövõtu lepingu alusel Tartumaal, mis moodustavad 2020. aasta portfellist ligikaudu 38 protsenti.

Eesti Teed tegutseb eelkõige Eesti turul ning tegeleb teede ja rajatiste ehituse ja hoolduse ning ehituseks vajalike materjalide tootmisega.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on otsustanud 100 protsenti Eesti Teede aktsiatest võõrandada ning algatas 9. märtsil avaliku enampakkumise, mille alghinnaks on 16,9 miljonit eurot. Pakkumiste esitamise tähtaeg on selle aasta 1. oktoober.