14% kodus elavatest dementsusega eakatest mõtleb suitsiidist, selgus uuringust, mis tehti Tartu Ülikooli teadlaste osalusel kaheksas Euroopa riigis, sealhulgas Eestis. Suitsiidimõtted on tingimata vaja kindlaks teha, et pakkuda haigele sobivat ravi ja tema hooldajatele abi. 

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on enesetapp ning sellekohased mõtted ja käitumine suured probleemid kogu maailmas. Riskiteguriteks loetakse nii kõrget vanust kui ka vaimseid häireid. 

Teadlaste ja arstide sõnul on dementsusega inimeste suitsiidimõtete kohta kogutud maailmas vähe andmeid. Nende teadmine aitaks aga selle häirega inimestele pakkuda paremat abi. Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased koostöös seitsme riigi teadlastega aitasid selle puudulikult uuritud valdkonna kohta uusi teadmisi hankida. 

Enam kui 1200 uuritavat 

Uuringusse kaasati Eestist, Hispaaniast, Hollandist, Prantsusmaalt, Rootsist, Saksamaalt, Soomest ja Ühendkuningriigist 1223 inimest, kellel oli vanust vähemalt 65 aastat. Eestist osales 172 inimest. Peale vanuse olid uuringus osalemise tingimused konkreetne skoor vaimse seisundi uuringus, dementsuse diagnoos ning mitteametliku hooldaja ja tugiteenuste toel kodus elamine. Et mõista suitsiidimõtetega seotud tegureid ja nende mõtete muutumist aja jooksul, intervjueeriti osalejaid nii uuringu alguses kui ka kolm kuud hiljem. 

Suitsiidimõtete sagedus 

Suitsiidimõtete esinemise sagedus oli riigiti väga erinev, 6–24%. „See võib sõltuda kultuurilisest taustast ja sellest, kuidas eri riikides suitsiidi suhtutakse,“ ütles uuringu korraldaja Eestis, Tartu Ülikooli emeriitdotsent geriaater Kai Saks. „Mõju võib avaldada ka sotsiaalteenuste kättesaadavus ja omastehooldajate toetamine, mis on riigiti samuti väga erinevad,“ lisas ta.  Peamised suitsiidimõteteni viinud tegurid olid kultuuriline taust, depressioonisümptomid, luulud, hallutsinatsioonid, agitatsioon, ärevus, apaatia, pidurdamatus, ärrituvus, öised käitumishäired, ärevust ja hirmu vähendavad ravimid ning dementsuse sümptomeid leevendavad ja haiguse kulgu pidurdavad ravimid. 

Riikidevahelised erinevused 

Rahvusvahelise uuringu tulemused näitasid dementsusega inimeste suitsiidimõtete erinevusi kaheksa Euroopa riigi vahel. Kui Hollandis oli enesetapumõtteid mõlgutanud inimeste osakaal kõige suurem, siis Hispaanias oli see jällegi pigem tagasihoidlik.  Eestis oli suitsiidimõtete esinemissagedus riikide keskmise lähedal. „Arvestades, et Eestis oli uuritavate hulgas teistest riikidest rohkem inimesi, kellel oli dementsus arenenud juba raske staadiumini, ei saa seda tulemust siiski heaks pidada,“ leidis Saks. „Nii selles kui ka varasemates uuringutes on leitud, et suitsidaalsete mõtete esinemissagedus on suurim dementsuse keskmises staadiumis ning seejärel väheneb.“  Suitsiidimõtete muutumine  

Kui uuringu alguses oli suitsiidimõtteid 14%-l uuritavatest, siis kolm kuud hiljem tehtud intervjuudest nähtus, et suurel osal neist, kellel selliseid mõtteid alguses ei olnud, neid ka ei tekkinud. Umbes ühepalju oli neid, kellel need mõtted vahepeal tekkisid, vähenesid või kadusid või püsisid olulise muutuseta.  

Saks selgitas, et suitsiidimõtete püsimine ja muutused võivad sõltuda dementsuse süvenemise kiirusest, depressiivsuse dünaamikast, ravimite kasutamisest ning omastest hooldajate võimekusest hooldusega toime tulla. 

Abi patsiendile ja hooldajale 

Kai Saksa sõnul on hädavajalik, et spetsialistid tuvastaksid dementsuse ja enesetapumõtetega ning depressiivsete ja muude psühholoogiliste sümptomitega eakad inimesed, sest vaid nõnda saab pakkuda vajalikku abi nii haigetele kui ka nende hooldajatele. „Mitteametlikul hooldajal on väga tähtis roll, sest näeme, et koos hooldajaga elamine toetab dementsusega inimese stabiilsena püsimist ja vähendab suitsiidimõtete tekkimise riski,“ kirjeldas ta.   

Samas rõhutas ta, et kui hooldajal kasvab hoolduskoormus üle pea, võib sellele järgneda läbipõlemine, millest dementsusega inimesel võivad omakorda tekkida koormaks olemise või süütunne ning seejärel suitsiidimõtted. „On väga tähtis, et omastehooldajad saaksid kogukonnalt või riigilt tuge ja neil jääks hooldamise kõrvalt aega ka enda eluks.“ 

Teadlaste hinnangul tuleb vähenenud kognitiivsete võimetega inimeste enesetapumõtete ja suitsiidikäitumise kohta teha veel riigipõhiseid uuringuid, mis käsitleksid erinevaid bioloogilisi, psühholoogilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid. „Longituud- ja sekkumisuuringud võivad parandada teadmisi suitsiidimõtete muutumise kohta aja jooksul ning aidata dementsusega inimesi ja nende hooldajaid nii tervishoiu- kui ka hoolekandesüsteemis tõhusamalt toetada,“ kinnitas Saks. 

Viimase ööpäeva jooksul lisandus 18 positiivset koroonatesti tulemust.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1 575 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 18 testi tulemus osutus positiivseks, edastas terviseamet. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 30,85.

Rahvastikuregistri andmete kohaselt laekus Ida-Virumaale viis positiivseid testitulemust, Harjumaale viis (neist neli Tallinna), Võrumaale neli, Läänemaale üks ja Viljandimaale üks. Kahel juhul puudus positiivse proovi andnutel rahvastikuregistris registreeritud elukoht.

Harjumaale  ööpäevaga lisandunud viiest haigusjuhust kahel oli tegemist varasemate haigete lähikontaktsetega.  Ülejäänud nakatumiste asjaolud on hetkel veel täpsustamisel.

Perioodil 19.-20. september lisandunud haigusjuhtudest oli kolm  juhtumit sisse toodud Ukrainast, Poolast ja Tšehhist, kümnel juhul oli tegemist varasemate haigestunute kontaktsetega.

Terviseameti Põhja regionaalosakonna jälgimisel on neli aktiivset kollet, millest Kadrioru sünnipäeva koldega on seotud 26, Tallinna Männi lasteaia koldega  10  ja  Läänemere Gümnaasiumi koldega 16 inimest. Esmaspäeva hommikul lisandus töökoha kolle, kus on kokku viis inimest.

Kokku on seoses koroonaviiruse levikuga terviseameti Põhja regionaalosakonna jälgimisel 1 886 inimest, kellest 205 on haigestunud.

Ida-Virumaale lisandunud viie uue juhtumi puhul on ühel juhul tegemist varasemate nakatunute lähikontaktsetega ja ülejäänud nakatumiste asjaolud on veel välja selgitamisel.  Kokku on Ida regioonis neli aktiivset kollet, millest Kohtla-Järve töökoha koldega on seotud kuus inimest ja Sillamäe töökoha koldega on seotud 11 inimest. Tutvuskonna koldes on esmaspäeva hommikuse seisuga 29 haigestunut. Tammiku põhikooli koldes on 11 inimest.  Ida regionaalosakonna jälgimisel on 690 inimest, kellest on haigestunud 145.

Võrumaale lisandunud ühe uue juhtumi puhul on tegemist varasema haigestunu lähikontaktsega, kolmel juhul on nakkusallikas selgitamisel. Lõuna regioonis on kolm kollet – Võru sünnipäev 22, Itaalia reisi kolle üheksa ja matuse kolle 11 inimesega. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on koroonaviirusega seoses 142 inimest, kellest 41 on haigestunud.

Läänemaale lisandunud juhtumi puhul on tegemist  Oru hooldekodu töötajaga, kontaktsete ring on väljaselgitamisel. Lääne regionaalosakonnas on jälgimisel 48 inimest, kellest kaheksa on haigestunud. 

21. septembri hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 22 inimest, juhitaval hingamisel on kolm  patsienti. Koju ei saadetud ühtegi inimest, üks inimene viidi Ida-Viru Keskhaiglast üle teise haiglasse. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid ei avatud.

Tänaseks on haiglates lõpetatud 433 COVID-19 haigusjuhtumit 420 inimesega.

Tervenenud on 2379 inimest. Neist 1819 inimese ehk 76,5 protsendi haigusjuhtum on lõpetatud, 560 inimese ehk 23,5 protsendi puhul  on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on kokku tehtud üle 189 000 esmase testi, nendest 2 941 ehk 1,55 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel on esmaspäevase seisuga Hoia mobiilirakendust alla laaditud 129 951 korda ja läbi selle on end haigeks märkinud 46 inimest.