Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel algab esmaspäeval koroonaviiruse levimuse uuringu üle-eestiline seirelaine, mille tulemused näitavad, kuidas on viiruse levikut mõjutanud kooliaasta algus. 

Uuringu juht, Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda tõdes, et kooli algus tihendas inimestevahelisi kontakte ja lõi soodsaid võimalusi viiruse edasikandumiseks. Terviseameti andmete järgi lisandub uusi nakatunuid iga päev pea kogu Eestis, seni on puutumata vaid üksikud maakonnad.

„Hiljutistes piirkondlikes seirelainetes selgus  haigustunnusteta või väga kergete sümptomitega nakatunuid, kes polnud nakkusest ise teadlikud. Üleriigiline seire annab võimaluse hinnata, kas koroonaviiruse varjatud levik võib olla laiem,“ selgitas Kalda. „Kui viiruse varjatud levikut ei ole või see on väike, võib julgemalt planeerida nii koolielu kui ka avalikke üritusi. Kui aga selgub, et viirus on levinud eeldatust laiemalt, saab kaaluda vajalikke viiruse ohjeldamise meetmeid, eeskätt suurema levimusega piirkondades,“ ütles ta.  

30. septembrini vältava seirelaine käigus on teadlaste soov testida juhuvalimi alusel kokku 2400 elanikku üle Eesti. Rahvastikuregistri andmete põhjal valimisse sattunud inimestele saadab uuringufirma Emor kutse kas e-kirjaga või telefonile saabuva lühisõnumiga. Pärast küsimustiku täitmist lepitakse kokku sobiv aeg ja koht ninaneeluproovi andmiseks. Uuringus osalemine on vabatahtlik. 

See on koroonaviiruse levimuse uuringu kaheksas seirelaine. Uuringut teevad Tartu Ülikooli teadlased, partneritena aitavad kaasa Kantar Emor, Medicum Eriarstiabi ja Synlab Eesti. 

Kui mullu said tasuta vaktsiini üld- ja erihooldekodude elanikud, siis tänavu saavad vaktsiini ka kogukonna elamisel teenusel olevad erivajadustega inimesed.

Eestis on Euroopa Liidu kõrgeim suremus gripi tüsistustesse, seda eelkõige hooldekodu elanike seas - just seetõttu saavad alates 2019. aastast hooldekodu elanikud end soovi korral tasuta gripi vastu vaktsineerida.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul on hooldekodudes või erihoolekandeteenusel palju riskirühma kuuluvaid vanemaealisi, kroonilisi haigeid või erivajadustega inimesi, kes on gripile haavatavama ja põevad haigust  raskemalt. „Nende seas soodustab gripi levikut ka samades ruumides viibimine, piiratud liikumisvõimalused ja see, et ei olda vaktsineeritud,“ põhjendas Sadikova, miks riik eelkõige neile tasuta vaktsineerimise võimalust pakub. 

Üld- ja erihooldekodus, sealhulgas kogukonna elamise teenusel viibib praegu 12 700 inimest, kelle jaoks gripivaktsiin hangitakse. Eeldavasti soovib neist 75-80 protsenti ehk ligi 10 000 inimest ennast gripi vastu vaktsineerida.

Vaktsineerimine algab septembris ja see on vabatahtlik. Vaktsineerimiseks küsitakse inimese või tema eestkostja nõusolekut. Vaktsineerimist viib hooldekodudes läbi perearst või õde, kes hindab eelnevalt ka inimese terviseseisundit.

Gripi vastu vaktsineerimise eest tasub Eesti Haigekassa, kes on sellel aastal hankinud 10 000 gripivaktsiini doosi. Haigekassa esmatasandi teenuste eksperdi Mari Kalbini sõnul lähevad vaktsiinid haigekassale maksma üle 64 000 euro, millele lisandub 45 000 eurone kulu gripi vastu vaktsineerimine teenuse eest üld- ja erihooldekodudes.

Rapla perearst Argo Lätt manitseb, et grippi ei tasu alahinnata. „Gripi vastu vaktsineerimine on oluline, kuna gripp on väga raskelt kulgev haigus. Riskigruppi kuuluvad lapsed, rasedad, eakad ja nõrga immuunsüsteemiga inimesed, kellele võib haigus lõppeda väga kurvalt,“ rääkis perearst.

Seda kinnitavad ka haigekassa andmed, mille järgi vajab gripitüsistuste tõttu igal aastal haiglaravi ligi 2000 inimest.