Selle aasta sumedad augustiööd tõid vete äärde viimase viie aasta rekordarvu vähipüüdjaid - kokku anti luba 1309 vähipüüdjale, kes omakorda püüdsid kokku 22 275 mõõdus vähki. 

„Tänavune püüdjate arvu mõistes rekordhooaeg annab põhjust head meelt tunda, et harrastuspüük on üha populaarsem. Aastad aga pole vennad ning olgugi et vähipüüdjaid oli rohkem kui kunagi varem, jäi saak siiski viimasele kolmele aastale alla. Keskmiselt püüdis tänavu iga vähipüüdja 17 mõõdus vähki,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk ning lisas, et kui püüdjad võtavad välja vaid mõõdulisi vähke, siis tagab see populatsioonide jätkusuutlikkuse.

Viimaste aastate parim saagikus oli olnud 2018 aastal, kui kogusaak oli 32 374 mõõdus vähki, mis püüti 1051 harrastaja poolt. See teeb napilt 31 mõõdus vähki iga püüdja kohta. Kehvem tulemus on viimase viie aasta saakides ette näidata vaid aastast 2016, kui püüti 19 798 vähki. Samas oli tollal püüdjaid vaid 800, mis teeb keskmiselt inimese kohta saagiks 25. 

Vähipüügihooaeg kestab Eestis 1. augustist 31. augustini. Vähki võis tänavu püüda Eestis pea igal pool, välja arvatud mõned erandlikud veekogud. Suurema erandina oli ka sel aastal vähipüük keelatud kogu Hiiu maakonnas. 

2020. aastast oli vähipüügil ühe kalastuskaardi piires lubatud püüda kuni viie püügivahendiga ning 100 vähki ööpäevas. Sellise saavutusega saadi augustikuisel püügiperioodil hakkama 90 korral. Enim lube väljastati Saaremaale, Harjumaale ja Valgamaale. Tegus oldi ka Järvamaal. Muud maakonnad olid tänavustele vähipüüdjatele enam kui poole vähem atraktiivsed. 

Tänavused suurimad saagid ongi enim püügikoormust saanud maakondades. Nii püüti Võlupe jõest 2022, Pangodi järvest 3059, Väinjärvest 1696, Punapea jõest 1499, Võhandu jõest 1575, Lõve jõest 1390 mõõdus vähki. 

„Vähipüügil on oluline järgida ettevaatusabinõusid, sest jätkuvalt on Eestis levimas vähikatk. Haigus levib eelkõige desinfitseerimata püügivahendite kaudu ning vähendab drastiliselt meie loodusliku vähi asurkonda ja seeläbi püügivõimalusi. Seetõttu on tarvis püügivahendeid igakordselt desinfitseerida,“ selgitas keskkonnaminister ning lisas, et vähikatk inimesele kuidagi ohtlik ei ole. Haiguste ja võõrvähiliikide leviku vältimiseks ei tohi ka juba püütud vähke kuhugi teise veekogusse lasta.

Veel tuletab minister meelde, et peale vähipüüki tuleb esitada ka püügiaruanded. Ilma püügiaruandeid esitamata tulevikus rohkem kalastuskaarte soetada pole võimalik, kuniks aruanne on esitatud.  

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 2 259 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 25 testi tulemus osutus positiivseks.

Rahvastikuregistri andmete kohaselt laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 12 inimesel. Ida-Virumaale laekus kuus uut positiivset testi tulemust, Tartumaale neli, Lääne-Virumaale üks ja Saaremaale üks. Ühel juhul puudus positiivse proovi andnul rahvastikuregistris registreeritud elukoht.

Harjumaale (11 Tallinna) ööpäevaga lisandunud 12 haigusjuhust on kahel juhul tegemist Tuneesiast ja Prantsusmaalt sisse toodud juhtumitega, neljal juhul on tegemist varasemate haigete lähikontaktsetega ja ühel juhul toimus nakatumine lasetaias.  Ülejäänud nakatumiste asjaolud on hetkel veel täpsustamisel.

Perioodil 13.-14. september lisandunud haigusjuhtudest oli ühel juhul tegemist sisse toodud haigusega (Poola) ja kahel juhul oli tegemist varasemate haigestunute lähikontaktsetega.

Terviseameti Põhja regionaalosakonna jälgimisel on kuus aktiivset kollet, millest Nõmme Kalju koldega on seotud 17, 21. augusti Viimsepäeva katedraali klubiürituse koldega 10, Gourmet Coffee koldega 23 ning muusika koldega seitse. Töökohal haigestumise koldega on kokku seotud kaheksa haigusjuhtu. Tallinna Männi lasteaia koldes on nakatunuid kokku kaheksa.

Kokku on seoses koroonaviiruse levikuga terviseameti Põhja regionaalosakonna jälgimisel 1 124 inimest, kellest 189 on haigestunud.

Ida-Virumaale ja Lääne Virumaale lisandunud uute juhtumite puhul oli  kolmel juhul tegemist nakatumistega tutvuskonnas, ülejäänud juhtumite nakatumiste asjaolud on veel välja selgitamisel. Kokku on Ida regioonis seitse aktiivset kollet, millest suurim on 57 haigestunuga Estonia kaevanduse kolle. Ühendkuningriigist sissetoodud koroonaviiruse koldega on seotud 16, Ojamaa kaevanduse koldega üheksa ning Viru vangla koldega viis haigusjuhtu. Kohtla-Järve töökoha koldega on tänahommikuse seisuga seotud üheksa inimest. Sillamäe töökoha koldega on seotud 11 inimest. Tänasest lisandub nn tutvuskonna kolle, kus on nakatunud 11 inimest. Ida regionaalosakonna jälgimisel on 329 inimest, kellest on haigestunud 71.

Tartumaale lisandunud nelja juhtumi puhul on tegemist inimestega, kes osalesid 01.09 toimunud paljude osalistega matusel, kust on teada juba mitu nakatunut.  Lõuna regioonis on tänahommikuse seisuga neli kollet – Võru sünnipäev (21 inimest), Itaalia reisi kolle (üheksa haigestunut), tudengi kolle (viis inimest) ja Orava kolle (6 inimest).Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on koroonaviirusega seoses 390 inimest, kellest 41 on haigestunud.

Rahvastiku registri andmetel Saaremale lisandunud positiivse testi tulemusega inimese tegelik elukoht on Võrumaal ja juhtum läheb üle Lõuna regionaalosakonnale. Lääne regionaalosakonnas on jälgimisel 37 inimest, kelles kaheksa on haigestunud.

Terviseamet paneb südamele: Kuna lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed viibivad teineteisele lähemal kui 2 meetrit ja pikema aja jooksul kui 15 minutit, siis haigena koosviibimisele minek on kindel viis oma sõpru nakatada – sageli viibitakse tunde tihedalt koos kinnises ruumis ning räägitakse valjul häälel.

Viimane aitab viiruseosakestel aga veelgi paremini levida.

Kindlasti võiksid ürituste osalejad oma telefoni paigaldada koroonaäpi HOIA, mis aitab võimalikku lähikontakti tõhusamalt tuvastada.

Seoses koroonaviirusega vajab haiglaravi 19 inimest

15. septembri hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 19 inimest, juhitaval hingamisel on üks  patsient. Koju saadeti kaks inimest ning üks inimene viidi Põhja-Eesti Regionaalhaiglast üle teise haiglasse. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati 6.

Tänaseks on haiglates lõpetatud 422 COVID-19 haigusjuhtumit 409 inimesega.

15. septembri seisuga on tervenenud 2 286 inimest. Neist 1 748 inimese (76,5%) haigusjuhtum on lõpetatud, 538 inimese puhul (23,5%) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 24,61.

Eestis on kokku tehtud üle 175 000 esmase testi, nendest 2 722 ehk 1,55 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata www.terviseamet.ee/koroonakaart.

Kuidas peatada koroonaviiruse levik?

• Kõige efektiivsem meede nakkuse vältimiseks on distantsi hoidmine.
• Rahvarohketes kohtades ja eriti siseruumides, kus ei ole võimalik teiste inimestega distantsi hoida, on soovitav kanda ka maski.
• Kinniseid rahvarohkeid kohti tuleks võimalusel vältida.
• Järgida tuleb kätehügieeni ehk teisisõnu: käsi tuleb pesta tihti.
• Kätepesuks tuleb kasutada sooja vett ja seepi, avalikes kohtades alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit.
• Aevastamisel või köhimisel tuleb oma suu ja nina katta ühekordse salvrätiga. Kasutatud salvrätt tuleb koheselt visata prügikasti ja seejärel käed puhastada. Salvrätikut puudumisel kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), mitte paljast kätt.
• Haigena tuleb püsida kodus, seda ka kergete sümptomitega.
• Mistahes haigussümptomite puhul tuleb kahtlustada koroonaviirust ja helistada oma perearstile.
• Laadi Google Play või App Store’i kaudu oma telefoni mobiilirakendus HOIA, mis teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Samuti saad nii anonüümselt teavitada teisi kasutajaid enda haigestumisest. Rakenduse kasutajate telefonid vahetavad omavahel anonüümseid koode ning riik, rakenduse tootja ega telefoni tootja ei saa teada, kes kellega lähikontaktis oli. Loe lisa www.hoia.me

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel on tänase seisuga HOIA mobiilirakendust alla laaditud 121 102 korda ja läbi selle on end haigeks märkinud 41 inimest.

Lisainfot COVID-19 kohta leiab terviseameti veebi- ja Facebooki-lehelt.