Teadusnõukoja juhi Irja Lutsari sõnul ei olnud nakatumisnäitajad eelmisel nädalal märkimisväärselt väiksemad kui muidu, pigeb näitasid need stabiliseerumist väga kõrgel tasemel, kirjutab Postimees. 

«Kuid langustrendi kohe kindlasti ei ole,» toonitas ta. Väga kõrge platoo saavutamisel näeb Lutsar põhjust nii uuel tüvel kui ka inimeste vastutusel. «Kui vaadata tänavapilti, ei ole see üldse sarnane möödunud kevadega. Praegu kõnnivad inimesed tänavatel ringi, ei hoia pikivahet, autod muudkui sõidavad – ehk kodudesse tõmbumist meil siiski ei ole,» lausus teadlane.

Briti tüve kohta ütles Lutsar, et see levib kiiremini ning toob kaasa ka raskemat haigestumist, mis tingib suurema suremuse. Kuna praegu on kõige rohkem nakatumist just vanuserühmas 30–50, tuletas Lutsar meelde, et noored täiskasvanud reeglitest kinni peaksid. «Ühtpidi noored ei põe haigust väga raskelt läbi, kuid teistpidi nad jagavad seda väga hästi edasi,» lisas Lutsar.

Tema sõnul peaksid noored täiskasvanud mõtlema sellele, et kui nad juba väljas jalutavad ning reeglitest kinni ei pea, võivad nad eneselegi teadmata nakatada inimest, kes ei pea koroonaviirusele vastu. «Õnneks on Briti tüve vastu aitavad meetmed samasugused, mis toimisid ka eelmiste tüvede vastu: kaugtöö, distants, haigena püsida kodus, kätepesu ja kanda ka maski,» rääkis viroloog.

Päris kindlalt öelda ei saa, et piirangud mingit mõju avaldanud ei ole. «Piirangud tõid meile stabiliseerumise väga kõrgel, ilma selleta oleksime täna väga sügavas kriisis,» lausus Lutsar. Kuna toimub stabiliseerumine, peaksime kuu aja pärast nägema juba väiksemaid näitajaid. «Paari nädalaga ta väikeste näitajate sekka ei jõua ehk meil läheb ikka aprilli lõppu välja,» ütles Lutsar.  

Ta lisas, et Põhja-Eestis on seis viiruse levikuga endiselt väga kriitiline, kuid selle põhjal saab tõdeda, et inimesed vähemalt suuri maakondadevahelisi kohtumisi ei tee.

Üliharuldase geenihaigusega 15-aastast Lizettet ja 11-aastast Meribeli võiks nii Eesti arstide kui ka maailma tippspetsialistide hinnangul aidata ravim, mida Eesti Haigekassa kahjuks ei kompenseeri.

Tüdrukud põevad maailmas üliharuldast ning kahjuks progresseeruva kuluga pärilikku geneetilist haigust, mille nimi on mitokondriaalse membraanivalguga seotud neurodegeneratsioon ehk MPAN. See tähendab, et raud ladestub laste ajju ja põhjutab neuroloogilisi kahjustusi. Ravi haigusele ei ole, küll aga võiks mitmete oma ala tippspetsialistide hinnangul aidata ravim Ferriprox oluliselt pidurada haiguse kulgu. Ravimi aastane maksumus lastele on 3900 eurot.

Lizettel diagnoositi haigus 10-aastaselt, kui avaldus nägemislangus. Viimaste aastate jooksul on tüdrukul kujunenud kõnniraskused, sagedased on kukkumised ning tema käed on jäänud nõrgaks.

Kuigi maailmas on selle diagnoosiga inimesi alla 100, sai Eestis MPAN diagnoosi kahjuks ka teine laps. 11-aastase Meribeli diagnoos leidis kinnitust kolm kuud tagasi, eelmise aasta detsembris. Temalgi on juba haigusele viitavaid sümptomeid kuid hetkel on need õnneks kulgenud aeglaselt.

Eelmisel sügisel rääkis Lizette pere oma loo ETV saates „Pealtnägija“, lootes nii leida inimesi, kes oskaksid lootusetus olukorras last ja peret aidata ning ühtlasi juhtides tähelepanu sellele, et harvikhaigustega pered tunnevad end üksi jäetult. Just tänu sellele saatelõigule leidis Meribeli pere Lizette pere ning nüüd ollakse üksteisele toeks.

Tänaseks on laste raviarstid otsinud lahendust mitmelt poolt maailmas ning konsulteerinud teiste hulgas ka Saksamaal Müncheni Ülikooli Friedrich- Baur-Instituudi neuroloogia professoriga, kes on selle grupi haiguste juhtivspetsialist maailmas. Tema hinnangul on deferiproon ehk ravimina Ferriprox MPANi korral eelistatud rauakelaat ning võiks aidata tüdrukute järjest süvenevaid haigussümptomeid aeglustada või peatada.

Paraku vastas Eesti Haigekassa Lizette pere ravimitaotlusele veebruari lõpus eitavalt ning Meribeli perel ei olnud enam põhjust taotlemisele väärtuslikku aega kulutada. Põhjus on nimelt selles, et Ferriproxil on Eestis olemas müügiluba, mis kehtiva seaduse järgi välistab selle ravimi erandkorras hüvitamise. Ainus võimalus oleks müügiloaga ravimit kompenseerida läbi soodusravimite nimekirja. Samas kinnitas ravimitootja esindaja Lastefondile, et soodusnimekiri tähendaks firmale muuhulgas ravimivaru hoidmise kohustust, mis imeväikese patsientide hulga tõttu pole kuidagi mõistlik.

Lastefondi strateegiajuhi Siiri Ottender Paasma sõnul on tegemist järjekordse tõestusega, et harvikhaigustega inimestel pole lootustki abi saada: “Sel korral ei ole põhjus ilmselt isegi mitte rahas, sest Eesti Haigekassa kompenseerib Lizettele samas hinnaklassis olevat ravimit, mille efektiivsus on arstide hinnangul väike ning kõrvaltoimete tõttu ei ole võimalik ka annust suurendada. Põhjuseks on hoopis ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis ei arvesta, et meditsiin suudab diagnoosida ka harva esinevaid haiguseid ning ka harvikhaigustega inimestel on õigus ravile.“

Õnneks on aga ravimitootja valmis Lizettele ja Meribelile vajaliku koguse ravimit kahe nädala jooksul Eestisse tooma, kuid selle ravimi eest tuleks nüüd tasuda peredel endil.

Meie aga loodame, et Lastefondi head aitajad ei jäta tüdrukuid ainsast ja väga kaua oodatud ravivõimalusest ilma. Aitäh, et aitate meil aidata!