Ravimiamet lõpetas AstraZeneca COVID-19 vaktsiiniga immuniseeritud 31-aastase mehe surmajuhtumi hindamise ning märkis, et seost vaktsineerimisega ei saa välistada.

Ravimiamet hindas 31-aastasel vaktsineeritul tekkinud raske terviserikke võimalikku seost AstraZeneca COVID-19 vaktsiiniga. Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni kriteeriumitele ei ole põhjuslik seos kindel, aga terviserikke seost vaktsiini manustamisega ei saa välistada. See on võimaliku kõrvaltoime üksikjuhtumi hindamisel oodatav tulemus ja põhjusliku seose edasine analüüs toimub Euroopa ravimiametis rahvusvaheliselt kogutud sarnaste teadete alusel.

Ravimiamet sai 3. märtsil kõrvaltoime teatise seoses 31-aastase mehe surmajuhtumiga, keda vaktsineeriti AstraZeneca vaktsiiniga 17. veebruaril. Pärast koroonavaktsiini manustamist esinesid vaktsineeritul tavalised kõrvaltoimed, mis mõne päeva pärast leevenesid, ent kümme päeva pärast vaktsineerimist tekkis trombotsütopeenia ja ajuarterite tromboos, mis vajas haiglaravi ning lõppes surmaga.

Ravimiameti ülesanne oli hinnata, kas vaktsiini ja terviserikke vahel on seos. Hindamise aluseks on Maailma Terviseorganisatsiooni juhend, milles toodud kriteeriumite alusel seos liigitatakse kas kindlaks, kindlalt puuduvaks või selliseks, mille põhjuslik seos ei ole üheselt määratletav. Kui seos ei ole üksikjuhtumi andmete alusel kindlalt määratletav, siis jätkatakse seose uurimist rahvusvaheliselt, sarnaste haigusjuhtude najal ja nende kõigi andmeid koos hinnates võidakse jõuda mehhanismini, mis kinnitab seost vaktsiiniga või andmeteni, mis seose ümber lükkavad.

Ravimiamet kogus hindamiseks vajalikud haigusjuhtu puudutavad ning vaktsineeritu varasema terviseseisundiga seotud andmed ning kaasas hindamisse Tartu ülikooli kliinikumi ja Ida-Tallinna keskhaigla spetsialistid. Viimased andmed laekusid neljapäeva õhtul. Hindamisel leiti, et vastavalt WHO kriteeriumitele ei ole kindlaid tõendeid, et terviserike oli vaktsiini manustamisega seotud, kuid sobivat ajalist seost ja muu kindla põhjuse puudumist arvestades ei saa põhjuslikku seost terviserikke ja vaktsiini vahel välistada.

Haigusjuhu kõik asjakohased andmed on edastatud Euroopa ravimiameti ravimiohutuse andmebaasi ning neid täiendatakse tänaseks lisandunud teabega. Euroopa ravimiamet on vaktsiini seost tromboosi ja trombotsütopeeniaga hinnates selle juhtumi andmed arvesse võtnud.

Eestis on reedeks COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 157 489 inimesele ja kaks vaktsiinidoosi on saanud 54 772 inimest.

Ööpäeva jooksul manustati 7437 doosi, kokku on manustatud 212 261 vaktsiinidoosi. Iga kaheksas täiskasvanu vaktsineeritud vähemalt ühe doosiga COVID-19 haiguse vastu.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärk on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele ning tervishoiuasutuste töötajatele, hooldekodude töötajatele ja elanikele ning üle 70-aastastele ja teatud diagnoosidega inimestele, kellel võib tervise tõttu olla COVID-19 haiguse kulg raskem.

Niipea kui Eestisse jõuab piisavas koguses COVID-19 vaktsiine võimaldatakse vaktsineerimist ka teistele sihtrühmadele ja kogu elanikkonnale.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 8510 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 1751 ehk 20,6 protsenti testide koguarvust ja suri 11 nakatunut.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 1122 inimesel. 858 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.

Ida-Virumaale 122, Lääne-Virumaale 80, Pärnu- ja Tartumaale 75, Raplamaale 58, Viljandimaale 50, Saaremaale 47 ja Võrumaale 30 uut positiivset testi. Järvamaale lisandus 22, Jõgevamaale 15, Läänemaale 11, Valgamaale 10, Hiiumaale 6 ja Põlvamaale 1 uut nakkusjuhtu. 27 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1553,1 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 20 protsenti.

19. märtsi hommikuse seisuga viibib haiglas 691 COVID-19 patsienti, nendest intensiivravi vajab 69 patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel on 48 inimest.

Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati kokku 76. Koju saadeti 50 inimest, 18 inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda.

Ööpäeva jooksul suri 11 koroonaviirusega nakatunud inimest – 86-aastane naine, 85-aastased naine ja mees, 81-aastane mees, 80-aastane mees, 78-aastane mees, 73-aastane mees, 71-aastane naine, 69-aastane mees, 66-aastased mehed. Kokku on Eestis surnud 769 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Reedeks on haiglates lõpetatud 4717 COVID-19 haigusjuhtumit 4545 inimesega.

19. märtsi seisuga on tervenenud 65 039 inimest. Neist 45 744 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 19 295 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 1 071 562 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 92 780. 

Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 157 489 inimesele, kaks doosi on saanud 54 772 inimest.