EESTI ELU

Eesti, Soome ja Rootsi hindavad Estonia huku uut teavet ühiselt

Eesti, Soome ja Rootsi leppisid kokku, et kui reisiparvlaeva Estonia katastroofi kohta ilmneb olulist uut teavet, millest ei ole varem teatatud, hindavad Eesti, Soome ja Rootsi seda uut teavet ühiselt. 

Discovery Networki dokumentaalfilmis reisiparvlaeva Estonia katastroofist 1994. aastal näidatakse uusi vee all vraki asupaigas filmitud videopilte, millel on näha kahjustust vraki tüürpoordipoolses otsas. 

"Eesti, Soome ja Rootsi leppisid kokku, et dokumentaalfilmis esitatud uue teabe kontrollimine toimub vastavalt ja täielikult kooskõlas 1995. aastal sõlmitud Eesti Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise reisiparvlaeva Estonia käsitleva kokkuleppega. Selle kokkuleppe põhiline eesmärk on kaitsta reisiparvlaeva Estoniat kui katastroofiohvrite viimast puhkepaika mis tahes häiriva tegevuse eest. Meie riigid teevad selles küsimuses tihedat koostööd ja lipuriigina juhib seda protsessi Eesti," seisab Eesti, Soome ja Rootsi välisministri ühisavalduses. 

Eesti, Soome ja Rootsi rõhutavad, et toetume Eesti, Soome ja Rootsi Ühise Laevahuku Uurimiskomisjoni (JAIC) 1997. aasta lõpparuande lõppjäreldustele.

Jüri Ratas: Täna möödub 26. aastat parvlaev Estonia hukkumisest tormisel Läänemerel. See kohutav õnnetus puudutas rängalt väga paljusid inimesi Eestis, meie lähiriikides ja ka kaugemal. Lein kaotatud elude pärast pole aastate jooksul kuhugi kadunud. Seepärast on Estonia hukk endiselt ja mõistetavalt meie ühiskonnas väga tundlik küsimus.

Iga suure õnnetuse puhul tekkib alati palju küsimusi, mis vajavad veenvaid vastuseid, et aidata oma lähedased kaotanud inimestel edasi minna. Ka parvlaev Estonia huku uurimisel on tehtud aastate jooksul palju tööd. Sellesse on panustanud nii ametlikud uurimised ja töögrupid kui ka paljud teised, kes on võtnud laevahuku asjaoludesse selguse toomise oma südameasjaks. See kõik on olnud vajalik ja väärtuslik. Lõpliku ja kõikehõlmava tõe välja selgitamine ongi sellises olukorras väga keeruline.

Siiski olen veendunud, et 1997. aastal valminud rahvusvahelise laevahuku uurimise komisjoni lõppraport sisaldab meie parimaid teadmisi ja hinnanguid põhjustest, mis tollel tormisel ööl laevale saatuslikuks said. Samas on ka üheselt selge, et kui saame infot mingitest uutest asjaoludest, mis toona tuttavad polnud, siis tuleb tõstatatud küsimustega tegeleda ning neile vastused leida. Loomulikult tuleb seda teha austaval ja väärikal viisil.

Külastasin möödunud teisipäeval Helsingit ja Stockholmi, kus arutasime meile teatavaks saanud veealuseid katkendeid täna linastuvast Estonia hukku kajastavast dokumentaalfilmist. Filmis sisalduvad möödunud aasta septembris filmitud kaadrid, mis kujutavad seni märkamata vigastust laeva paremas pardas. Minu hinnangul on see piisavalt oluline teave, mille paikapidavuse peame esmalt kindlaks tegema ning seejärel kõigile võimalikele tekkivatele küsimustele vastused leidma.

Leppisingi oma ametikaaslastega kokku, et kui filmis tuuakse tõesti esile uusi ja senitundmatud asjaolusid, siis selgitame koos välja nende põhjuse. Pean oluliseks, et astuksime edasised sammud Eesti, Soome ja Rootsi riikidega üheskoos. Samuti pidasime väga tähtsaks, et meie järgnevad tegevused oleksid kooskõlas kolme riigi poolt 1995. aastal sõlmitud leppega, mis kaitseb reisiparvalev Estonia katastroofiohvrite viimset puhkepaika.

Võru linna kahe suurema kooli direktorid nakatusid koroonaviirusega

Võru viimatine puhang sai alguse 18. septembri linnavalitsuse koosolekust, kus osalesid ka Kreutzwaldi kooli direktor Taavi Karu ja kesklinna kooli direktor Kaare Lill.

Võru linnavalitsus otsustas neljapäeval saata linna kaks suuremat kooli distantsõppele, vältimaks koroonaviiruse levikut - nüüd on mõlema kooli juhid andnud positiivse koroonaproovi, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

Võru viimatine puhang sai alguse 18. septembri linnavalitsuse koosolekust, kus osalesid ka Kreutzwaldi kooli direktor Taavi Karu ja kesklinna kooli direktor Kaare Lill. Võru linnavalitsuse koldest on praeguseks nakatunud 15 inimest. Üheksast juhtumist teatati reedel ja neljast laupäeval.

Linnapea Anti Allas sõnas, et terviseameti viimaste päevade koroonastatistika ei pruugi olla täpne ja olukord võib linnas olla hullemgi. «Tuleb juurde nakatunuid, kes ei kajastu veel tänases statistikas."

"Minu esimene test oli negatiivne, kuid teine kahjuks positiivne,» rääkis Taavi Karu, kes lasi teise testi teha isiklikul algatusel: kartuses, et esimene tehti liiga vara. Karu sõnul oli teise testi tulemus ootuspärane, sest tal olid ja on haiguse sümptomid, näiteks palavik. «Enesetunne on praegu siiski täitsa hea,» lisas ta. «Pole väga aega haige ollagi, kooli töö vajab korraldamist. Minu lähikontaktsete hulgas on nüüd ka õpetajaid, kes ei saa koolimajast distantsõppe tunde anda, vaid peavad seda tegema kodust,» lausus Karu. «Võtame siiski päeva korraga, praegu tuleb kiiresti reageerida ja olukorraga kohaneda.»

Linnavalitsus otsustas neljapäeval, et ennetusmeetmena on mõistlik saata 25. septembrist Võru kesklinna kool, Kreutzwaldi kool ja linna huvikoolid distantsõppele, esialgu 2. oktoobrini. Lasteaiad ja Järve kool jätkavad esialgu tavapärast tööd. Allase sõnul võtab testitulemuste teadasaamine praegu varasemast rohkem aega. «Eelmisel päeval võetud proov ei pruugi järgmise päeva statistikas kajastuda – tulemused tulevad päevase nihkega,» lausus Allas. «Mõni inimene sai positiivse vastuse teada ka pühapäeva hommikul, kuid statistikas seda veel polnud. Isolatsioonis on need, kellele terviseamet on helistanud ja kelle puhul on välja selgitatud lähikontakt mõne nakatunuga,» rääkis Allas, kes on ka ise praegu isolatsioonis.

Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits teatas reedel, et kool jätkab tavapärast tööd. «See tähendab, et õpe läheb edasi kontaktõppe vormis,» kinnitas Kurvits, kelle sõnul tehti otsus koostöös terviseameti ning haridusja teadusministeeriumiga. Koroonakoldeks saanud linnavalitsuse koosolekul osales 19 inimest, kelle koroonaproovi tulemused on selgunud jupphaaval. Võru Kreutzwaldi kool suleti viiruse kartuses juba kolmapäeval.

Võru linnavalitsus teatas reedel ka, et on saanud terviseametilt tungiva soovituse lükata kaheks nädalaks edasi kõik avalikud üritused. Samuti suletakse selleks ajaks kultuurimaja Kannel.

Võrumaale laekunud kaheksa uut juhtumit on seotud nakatumisega Võru linnavalitsuses

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 2534 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 42 testi tulemus osutus positiivseks.

Rahvastikuregistri andmete kohaselt laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 16 inimesel. Ida-Virumaale laekus 11 uut positiivset testi tulemust, Võrumaale üheksa, Tartumaale kaks, Järvamaale üks, Põlvamaale üks, Pärnumaale üks ja Valgamaale  üks.

Harjumaale (11 Tallinna) ööpäevaga lisandunud 16 haigusjuhust kuuel on tegemist varasemate haigete lähikontaktsetega. Ülejäänud nakatumiste asjaolud on hetkel veel täpsustamisel. Järvamaa juhtum on üle antud Ida regionaalosakonnale, sest inimene elab Ida-Virumaal.

Perioodil 23.-24. september lisandunud haigusjuhtudest oli 15 juhul tegemist varasemate haigestunute kontaktsetega.

Terviseameti Põhja regionaalosakonna jälgimisel on neli aktiivset kollet, millest töökoha koldega on seotud kuus, perekonna koldega kuus ja  Läänemere Gümnaasiumi koldega 30 inimest, neist 22 õpilast ja kaheksa õpetajat. Ida-Tallinna Keskhaigla  koldes on tänahommikuse seisuga 21 nakatunut, neist 17 töötajat ja neli patsienti. 

Kokku on seoses koroonaviiruse levikuga terviseameti Põhja regionaalosakonna jälgimisel 1930 inimest, kellest 243 on haigestunud.

Ida-Virumaale lisandunud 11 uue juhtumi puhul on kahel juhul tegemist nakatumisega hooldekodus ehk Jõhvi Hooldekeskuse kliendid, neljal juhul toimus nakatumine koolis, ühel juhul oli tegemist varasema nakatunu lähikontaktsega ja ülejäänud nakatumiste asjaolud on veel välja selgitamisel.  

Kokku on Ida regioonis kuus aktiivset kollet, millest Kohtla-Järve töökoha koldega on seotud seitse, Sillamäe töökoha koldega 12, tutvuskonna koldega 30, Tammiku põhikooli koldega 11 ning Kohtla-Järve sünnipäeva koldega viis inimest. Reede hommikul lisandus teine Sillamäe töökoha kolle, kus on hetkel viis inimest. Ida regionaalosakonna jälgimisel on 864 inimest, kellest on haigestunud 162.

Võrumaale laekunud kaheksa uut juhtumit on seotud  nakatumisega töökohal ehk Võru linnavalitsuses ning üks haigestunu on linnavalitsuse töötaja lähikontaktne. Valgamaale laekunud uus juhtum on sisse toodud Venemaalt. Tartumaa kaks uut juhtumit on seotud nakatumisega kooliüritusel. Põlvamaa nakatumise asjaolud on selgitamisel. Lõuna regioonis on reedehommikuse seisuga kolm kollet – Võru sünnipäev ehk 22 inimest,  matuse kolle ehk 11 inimest ja töökoha kolle ehk kaheksa inimest. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on koroonaviirusega seoses 237 inimest, kellest 45 on haigestunud.

Pärnumaa juhtum on üle antud Põhja regionaalosakonnale, sest inimene elab Harjumaal. Lääne regionaalosakonnas on jälgimisel 151 inimest, kellest 11 on haigestunud.

Reedehommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 31 inimest, juhitaval hingamisel on üks patsient. Koju saadeti kolm inimest ning üks patsient viidi üle mitte-Covid osakonda. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati neli.

Tänaseks on haiglates lõpetatud 448 COVID-19 haigusjuhtumit 435 inimesega.

25. septembri seisuga on tervenenud 2417 inimest. Neist 1838 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 579 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 36,57.

Eestis on kokku tehtud üle 199 000 esmase testi, nendest 3118 ehk 1,55 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.  

Järgmised nädalad on kriitilised viiruse kontrolli alla saamiseks. Maski kandmine ei ole Eestis küll kohustuslik, kuid mask on väga hea täiendav meede distantsi hoidmisele, heale kätehügieenile ja heale respiratoorsele hügieenile. Maski tuleb kanda kõigil mistahes haigussümptomitega inimestel avalikus kohas viibides või vältimatu lähikontakti korral. Maski peaksid kandma kõik koroonaviirusesse haigestunute kontaktsed, isegi siis kui sümptomeid veel pole. Maski tasub kanda külastades rahvarohkeid suletud ruume - poed, kaubanduskeskused, ühistransport jm. See on tungivalt soovitatav just nendes piirkondades, kus on tekkinud uued nakkuskolded. Maski tuleks kanda ka väljas rahvarohketes kohtades viibides, kui pole võimalik hoida võõraste inimestega distantsi. Oluline on maski paigaldada, kanda ja eemaldada õigesti, ennast nakatamata. Pärast maski eemaldamist tuleb käed desinfitseerida.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel on tänase seisuga HOIA mobiilirakendust alla laaditud 139 879 korda ja läbi selle on end haigeks märkinud 55 inimest.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD