EESTI ELU

Haigekassa maksis mullu 49 inimese ülikalli ravi eest üle 6,6 miljoni

BNS 13 Aprill 2021 Comments ()

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Haigekassa maksis mullu 49 inimese ülikalli ravi eest üle 6,6 miljoni">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Pixabay

Eelmisel aastal tasus Eesti Haigekassa 49 inimese puhul nende ravi eest rohkem kui 6,6 miljonit eurot, kõige kallimad raviarved esitati haigekassale laste eest.

Vähekindlustatud lasterikkad pered saavad kodutoetust taotleda

BNS 12 Aprill 2021 Comments ()

Kredex alustab esmaspäevast madalama sissetulekuga lasterikastele peredele mõeldud kodutoetuse taotluste vastuvõtmist.

Lasterikaste perede elamistingimuste parandamisse panustatakse tänavu üle kolme miljoni euro. Taotlusi saab esitada 31. maini.

Võimalus oma elamistingimusi parandada on peredel, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta oli eelmisel aastal kuni 355 eurot kuus. Toetust saavad ennekõike pered, kellel puudub oma kodu või olemasolev eluase ei vasta kaasaegsetele elamistingimustele, sealjuures puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem või on pesuruumid amortiseerunud, katus ei ole vettpidav või küttekolded ei taga kodus piisavalt sooja temperatuuri või on eluohtlikud.

Suurim toetussumma on 10 000 eurot. Kolme- ja neljalapselised pered, kellele on varem ühe korra kodutoetust eraldatud, saavad teistkordselt taotleda veel 5000 eurot. Viie- ja enamalapselised pered, kellele on varem korra kodutoetust eraldatud, saavad teisel korral taotleda 10 000 eurot.

Kredexi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juhi Triin Reinsalu sõnul on kodutoetuse abil 14 aastaga parandatud enam kui 17 000 lapse elamistingimusi.

„Energiatõhusus ei ole lihtsalt sõnakõlks, vaid kodude energiatõhusamaks muutmisel on reaalne mõju inimeste rahakotile, tervisele ja kliimale laiemalt. Kredex on rohkem kui 15 aastat panustanud energiatõhususe alase teadlikkuse kasvatamisele, tellinud vajalikke uuringuid ning panustanud valdkonna arengusse läbi mitmekülgse koostöö erinevate partnerite ja ehitussektoriga. Rõõm on tõdeda, et ka sel aastal on meil võimalik panustada umbes 1000 lapse elamistingimuste parandamisse, viimase 14 aasta jooksul oleme parandanud enam kui 17 000 lapse elamistingimusi.“

Tagastamatut toetust saab kasutada mitmeti. Näiteks eluaseme püstitamise, renoveerimise, ümberehitamise või laiendamisega seotud väljaminekuteks, aga ka eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamise, muutmise või asendamisega seotud kulutusteks. Lisaks võib seda kasutada eluaseme soetamiseks juhul, kui leibkonnal ei ole päris oma kodu või leibkonna omandis olev maja või korter ei vasta kaasaegsetele elamistingimustele, sealhulgas on eluase pere jaoks mõistlikel eeldustel ruumiliselt liiga väike.

Eelmisel aastal anti kõige enam toetust eluaseme omandamiseks, kokku 129 korral. Renoveerimiseks, püstitamiseks või ümberehitamiseks sai möödunud aastal toetuse 128 peret.

Varasemalt toetust saanud pered peavad korduva toetuse taotlemise hetkeks olema eelmise toetuse sihtotstarbeliselt ja tähtaegselt ära kasutanud ning esitanud ka Kredexile seda kinnitava lõpparuande.

Taotlusi saab esitada kuni 31. maini käesoleval aastal.

Lisainfot tingimuste ja taotlemise kohta saab KredExi kodulehelt www.kredex.ee/kodutoetus

Kaitsepookimisi on tehtud 257 837 inimesele

BNS 10 Aprill 2021 Comments ()

Eestis on laupäevahommikuse seisuga tehtud koroona vastu vaktsineerimisi 257 837 inimesele, kellest 183 467 on saanud ühe ja 74 370 kaks doosi.

Ööpäeva jooksul manustati 10 670 vaktsiinidoosi, kokku on manustatud 332 207 vaktsiinidoosi.

Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 48 protsenti. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel on Euroopa Liidus keskmiselt vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 16 protsenti täiskasvanud elanikkonnast, Eestis 21 protsenti. Eesti on koroonavaktsineerimiste arvult elaniku kohta Euroopa Liidus Malta ja Ungari järel kolmandal kohal.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 5339 koroonatesti, millest esmaseid positiivseid oli 639 ehk 12 protsenti, ööpäevaga suri ka 14 koroonaga nakatunut.

Suri 50-aastane mees, 56-aastased mees ja naine, 60-, 67- ja 75-aastane mees, 78-aastane naine, 81-aastased naine, mees ja naine, 83-aastane mees, 86-, 94- ning 98-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 1020 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 340 inimesel. Uutest Harjumaa haigusjuhtudest 273 lisandus Tallinna.

Ida-Virumaale tuli juurde 89, Tartumaale 31, Lääne-Virumaale 28, Raplamaale 27, Pärnumaale 20, Viljandimaale 17 ja Võrumaale 16 uut positiivset testi. Valga- ja Jõgevamaale lisandus 10, Läänemaale kaheksa, Hiiu-, Järva- ja Põlvamaale kuus ning Saaremaale kaks uut nakkusjuhtu. Rahvastikuregistris märgitud elukoht puudus 23-l positiivse testitulemuse saanul.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 827,7 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust on 16,2 protsenti.

Laupäevahommikuse seisuga viibib haiglas 574 koroonapatsienti, kellest 70 on intensiivis. Neist omakorda 49 on juhitaval hingamisel.

Uusi haigusjuhtumeid avati kokku 61. Koju saadeti 60 inimest, 19 inimest viidi üle mitte-koroona osakonda.

Haiglaravi on kokku vajanud 6,6 protsenti haigete üldarvust. Eelmisel nädalal vajas hospitaliseerimist 539 inimest. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 68 aastat, 60-aastaste ja vanemate inimeste osakaal on 75 protsenti.

Ööpäeva jooksul manustati 10 670 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 257 837 inimesele, kellest 74 370 on saanud mõlemad doosid.