Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1686 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 49 testi tulemus osutus positiivseks ning suri üks inimene.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Ida-Virumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 23 inimesel. Harjumaale lisandus 11, Tartumaale kaks, Viljandimaale kaks ning Hiiumaale, Jõgevamaale ja Võrumaale üks uus juhtum. Kaheksal positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht. Reeglina on sellisel juhul tegemist välismaalasega.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 52,07.

Ida-Virumaa uutest juhtumitest kaks on seotud Jõhvi hooldekeskusega, viiel juhul saadi viirus koolist. Nelja juhul saadi nakkus pereliikmelt või tuttavatelt ning kahel juhul töölt. Ülejäänud juhtumite asjaolud on selgitamisel.

Kokku on ida regiooni tööpiirkonnas kaheksa aktiivset kollet: Sillamäe töökoha koldega on seotud üheksa inimest, Kohtla-Järve ühe kooli koldega on seotud 11, Kohtla-Järve teise kooli koldega kuus ja Ida-Virumaa pereliikmete ja tuttavate koldega kaheksa. Jõhvi kooli koldega on seotud kuus ja Jõhvi hooldekeskuse koldega 18 haigestunut ehk viis klienti ja 13 töötajat. Sillamäe kooli koldega on seotud 17 ja nii-öelda meelelahutusasutuse koldega on kokku seotud 10 Kohtla-Järve ja Sillamäe haigusjuhtu.

Ida regionaalosakonna jälgimisel on ligi 1100 inimest, kellest on haigestunud 214.

Harjumaa uutest juhtudest seitse on Tallinnas. Ühel juhul saadi viirus läbi lähikontakti ja ühel korral toodi nakkushaigus Eestisse Šveitsist. Ülejäänud juhtumite asjaolud on selgitamisel.

Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada viit kollet: haigla koldega on lisaks 25 töötajale haigestunud 15 ravil olnud patsienti ja kaks kohviku töötajat, Tallinna kooli koldega seoses on haigestunud 29 õpilast ja 10 õpetajat. Esimese töökoha koldega on seotud 39, teise töökoha koldega kaheksa ning pere- ja tutvuskonna koldega viis haigusjuhtu.

Põhja regionaalosakonna inspektorite jälgimisel on kokku ligi 2000 inimest, kellest 360 on haigestunud.

Viljandimaale ja Võrumaale lisandunud haigestunud said viiruse läbi töökontaktide, Jõgevamaale lisandunu haridusasutusest, üks Tartumaale lisandunud nakatunu oli varasema haige lähikontaktne ning ühe Tartumaa juhtumi asjaolud on veel täpsustamisel. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on 153 inimest, kellest 52 on haigestunud.

Rahvastikuregistri andmetel Hiiumaale lisandunud juhtum on üle antud Põhja regionaalosakonnale, sest inimene elab Harjumaal.  Lääne regionaalosakonna jälgimisel on ligi 140 inimest, kellest 32 on haigestunud. Regionaalosakonna jälgimisel on ürituse kolle Läänemaal (6 nakatunut) ja perekondlik kolle Saaremaal (6 nakatunut).

9. oktoobri hommikuse seisuga viibib haiglas 35 COVID-19 patsient, juhitaval hingamisel on üks patsient. Koju saadeti üheksa inimest.

Ida-Viru Keskhaiglas suri 85-aastase mees. Kokku on Eestis surnud 68 koroonaviirusesse nakatunud inimest.

Tänaseks on haiglates lõpetatud 488 COVID-19 haigusjuhtumit 475 inimesega.

9. oktoobri seisuga on tervenenud 2906 inimest. Neist 2208 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 698 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on kokku tehtud ligi 230 000 esmast testi, nendest 3809 ehk 1,65 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) andmetel on tänase seisuga HOIA mobiilirakendust alla laaditud 154 972 korda ja haigeks märkinuid on 86.

Lisainfot COVID-19 kohta leiab terviseameti veebi- ja Facebooki-lehelt.

President Kersti Kaljulaid märkis neljapäeval peetud Eesti parimate ettevõtete auhinnagalal peetud kõnes, et endine normaalsus ei tule isegi tõhusate vaktsiinide korral tagasi ning me peaksime paremini mõistma digipöörde tähendust ja tehnoloogia poolt pakutavaid võimalusi.

"Üks on selge – üritusturundusfirmadel on olnud väga raske aasta. Varem on see gala olnud üks Eesti suurejoonelisemaid iga-aastasi omasuguste seas, nüüd istume siin tühjas saalis ja igaüks vaatab meid oma kodus diivanil. Ei mingit glamuuri. Isegi teleülekannet ei ole, tehakse vaid üks tunniajane saade, mille Tõnis Niinemets täis räägib," sõnas riigipea.

"Aga eks see üritusturundajate kaasus on tegelikult õpetlik. Raske on neil, muidugi. Aga teisalt vähemalt ettevõtlikum osa neist näeb tänaseks selles olukorras ka võimalust. Palju uksi ja suur osa igakuisest rahavoost on sulgenud, aga samas – avanenud on uksed, millest muidu oleks meie ettevõtjatel väga raske läbi murda. Me oleme juba korduvalt jahmatanud kogu vana ja natuke aeglast maailma sellega, et meie ettevõtted oskavad teha maailma kõige ägedamaid virtuaalkonverentse. Ilma naljata," lausus Kaljulaid. 

"Ja ma tean, et see juba materialiseerub ka praktikas – varem peamiselt kohalikul või õige pisut ka lähinaabruses tegutsenud ettevõtjatega otsitakse kontakti kogu maailmast, tahetakse meie teenuseid. Ühtäkki on kohalikust, ühe konkreetse geograafilise asupaigaga seotud teenusest saanud üleilmne, asukohast sõltumatu teenus. Teenus, mille turg oli varem miljon, no hea küll, võibolla kolm või viis miljonit inimest, on nüüd seitsme miljardi inimese käeulatuses. Täiesti kindel, et siit sünnib edulugusid, millest aastate pärast konverentsil õpetlikke lugusid räägitakse," rääkis president. "See ei muuda kuidagi olematuks nende inimeste traagikat, kes on pidanud töö juures tule kustutama, kas ajutiselt või jäädavalt. Aga see näitab, et kõik traagilised muutused pakuvad ka võimalusi. See on nii ka teistes sektorites."

President märkis, et see aasta on kõiki, ettevõtjaid ja töötajaid, arste ja riigiametnikke, õpilasi ja õpetajaid  põhjalikult raputanud.  Suur osa rahvast istus mitu kuud kodus, kolmandik tööd tehti kodudes, koolid olid suletud ja tuhandetele töötajatele maksti palgatoetust, sest nad ei saanud või ei tohtinud töötada.

Presidendi sõnul pole mõtet arutada, kas Eesti toimis epideemia alguses tõigesti, kas kõik sammud olid õigustatud ja ratsionaalsed. "Tänase teadmise põhjal me pole kevadiste otsuste pole objektiivsed hindajad," ütles ta. "See-eest on vaja mõelda sellele, mis saab edasi. Mida tuleks teha, et meie elu võimalikult sujuvalt edasi kulgeks ja me saaks mistahes ootamatuse korral end kindlamini tunda."  

"Täna räägingi teile sellest, kuidas ma tulevikku näen. On selge, et endine normaalsus ei tule niipea, aga ilmselt mitte kunagi, tagasi. Ka siis mitte, kui  kasutusele tulevad tõhusad vaktsiinid. Maailm pole pärast kevadist lockdowni enam seesama,  muutunud on paljud senised   tõekspidamised," ütles president. "Esiteks on tänaseks selge, et viirushaigused ei kao kuhugi ja meil tuleb õppida nendega koos elama. Teiseks mõistame kõik nüüd paremini digipöörde tähendust ja tehnoloogia poolt pakutavaid võimalusi. Mõistavad ju nüüd ka need, kes veel aasta tagasi rääkisid, et digi on ülehaibitud värk, et ta seda ei olnud. Et oleks olnud parem, kui kõik, nii meil kui ka mujal maailmas, oleks eelmistel aastatel digile enam tähelepanu pööranud."

Presidendi sõnul võis ju juba aastaid tagasi tajuda, et digitaliseerimise mõjul ei toimu kõige põhjalikumad ja sügavamad muutused tootmises vaid ühiskonnas. Selles, kuidas inimesed elavad ja töötavad.

"Tootmise digitaliseerimine, Industri 4.0 on küll võimas tootmise ümberkorraldaja, kuid midagi liiga uut võrreldes tööstusrevolutsiooni eelmiste etappidega, kuigi praegused ja sajanditagused tehnoloogiad on üsna erinevad, selles siiski ei ole. Rutiinne ja füüsiline töö on meie elus juba paari aastasaja vältel kiirenevalt vähenenud ja majanduses domineerivad juba aastakümneid teenused. Võib arvata, et asjade, materiaalsete kaupade tootjaid saab meil aastakümne või kahe pärast olema sama vähe kui meil on praegu põllumajandustöötajaid," rääkis Kaljulaid. "Aga sellele vaatamata elame senini industriaalaja raamistikus. Õiguslikult, mentaalselt ja füüsiliselt. Kogu tehnoloogilisele arengule vaatamata on inimeste peamiseks töökohaks ikka jäänud ettevõte kus töö käib kindlast kellaajast kindla kellaajani. Ja kogu institutsiooniline struktuur järgib sellist elukorraldust."

"Enne digiajastut oligi nii ratsionaalne, kuid järjest enamates olukordades see nii nüüd ei ole. Teenindavaid funktsioone nagu raamatupidamine võib juba ammu teha kus tahes. Samuti saab kust tahes juhtida tehnoloogilisi liine jne.  Sel kevadel saime teada, et kolmandik meie töötajatest saavad töötada kodus või teha mistahes kohas kaugtööd.  Täna oskame me suuremahuliselt kaugtööd korraldada. Teame, mis on siin probleemiks ja mis pseudoprobleemiks.

Kuid täna võime me ainult aimata, mida tuleval aastal teevad kaugtööl olnud töötajad. Kuidas töötamise kasuks nad oma valiku teevad.

Tehnoloogia areng on jõudnud nii kaugele, et on muutnud ettevõtjad ja töötajad vabaks. See tähendab, et paljude jaoks on geograafia kaotanud oma senise tähenduse. 

Paraku tähendab see vabadus ka seda, et praegune maksu ja sotsiaalsete tagatiste korraldus on oma aja ära elanud ja seda tuleb muuta.  Järjest väiksemaks jääva ühes kindlas kohas töötavate inimeste ja ettevõtete hulgalt laekuvate maksutuludega  ei ole enam võimalik vajalikke avalikke kulutusi katta.

Tuleb mõelda sellele, kuidas maksustada selliseid inimesi kes hommikul töötavad mingile firmale Aasias, õhtul Ameerikas ja vahepeal natuke ka Eestis ning kelle meeldib oma töömehe põlve veeta ühest kohast teise reisides. Olgu ta siis disainer, tehnoloog või müügijuht. Samuti tuleb mõelda sellele, kuidas maksustada ettevõtteid kelle töötajad ja tütarettevõtted tegutsevad vaheldumisi kümnetes riikides üle maailma," rääkis Kaljulaid.

Samuti tuleb presidendi sõnul mõelda selliste inimeste tervise ja sotsiaalse kaitse korraldusele.

"On ilmne, et sellise eluviisi levimise korral peab muutuma peab ka kogu hariduse, sealhulgas ka  kutsealase ettevalmistuse korraldus. Asukohaga vähe seotud inimestele on vaja  alates algharidusest kuni täiend- ja ümberõppeni hästi struktureeritud e-õppe mooduleid. Kõik see ei ole enam tulevik. See on tänane päev. Eesti parimateks ettevõteteks on alati valitud selliseid ettevõtteid, kes on oma valdkonnas osutunud mitmete üldiselt mõistetavate kriteeriumide järgi kõige edukamateks ja minu arvates peaks see nii ka jätkuma," lausus president.

"Ainus muutus, mida ma siin näen, on see, et tulevikus muutub edukaks saamisel järjest olulisemaks  kaugemale ja enda kõvale nägemine, tulevikusignaalide tajumine ja sellega arvestamise oskus. Soovin kõikidele Eesti ettevõtjatele jõudu ja edu muutunud maailmas toime tulemiseks ja õnnitlen kõiki võitjaid."