Rahvastikuminister Riina Solmani sõnul on tänavu ära jäänud nii koroona tõttu edasilükatud abielusid kui ka lahutusi.

„Selle aasta üheksa kuuga on sõlmitud üle 300 abielu vähem kui aasta varem sel perioodil. Samas on ka lahutatud 100 abielu vähem kui eelmise aasta esimese üheksa kuuga. Kuigi viimastel aastatel lahutataksegi järjest vähem abielusid, saab siiski öelda, et oma roll on olnud ka koroonakriisist tingitud eriolukorral.

Nimelt paistab, et eriolukorra tõttu edasilükatud perekonnasündmusel on väiksem tõenäosus üldse toimuda. Abielu puhul on see mõistetav, aga üllatav on, et ära jäi ka märkimisväärne arv lahutusi.

Loodan, et sel aastal koroonakriisist häiritud pulmaplaanid saavad siiski teoks järgnevatel aastatel,“ ütles Solman. „Loodan ka, et koroonakriis ja sellega seotud töötuse kasv ei löö uppi noorte perelisa saamise plaane. Olen valitsusele esitamas seadusemuudatust, mis aitab töötuks jäänud lapsevanematel säilitada vanemahüvitis varasema palga suuruses ja tagab turvatunde järgnevateks aastateks. Muudatuse eesmärgiks on, et noored pered ei kannataks koroonakriisi tõttu veel aastaid ega tunneks vajadust koondamiste tõttu lapse saamist edasi lükata.“

Eelmisel kuul sõlmiti 499 abielu, neist 57 notarite ja 30 vaimulike poolt. Lahutati 272 abielu, neist 47 notarite poolt. Septembris registreeriti 1280 surma.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreerisid perekonnaseisuasutused septembris kokku 1209 sündi, neist 558 tütarlast ja 651 poisslast.

Kaksikuid registreeriti 17 paari, neist kuus paari poisse, neli paari tüdrukuid ja seitse segapaari. Tallinnas registreeriti 412 sündi, Harjumaal 172, Hiiumaal seitse, Ida-Virumaal 89, Jõgevamaal 28, Järvamaal 21, Läänemaal 23, Lääne-Virumaal 65, Põlvamaal 18, Pärnumaal 60, Raplamaal 23, Saaremaal 28, Tartumaal 173, Valgamaal 20, Viljandimaal 43 ja Võrumaal 27 lapse sünd.

Septembris olid populaarsemad tüdrukute eesnimed Olivia (10), Mia, Saara, (9), Adeele, Alisa, Emma ja Sofia (6). Poistele pandi enim nimeks Robin (9), Aleksandr, Karl, Kristofer, Sebastian (8)  ja Robert (7).

Uus nimi anti 155 inimesele, neist eesnimi 45, perekonnanimi 93 ning ees- ja perekonnanimi 17 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 99 naist ja 56 meest.

„Nimi ja selle muutmine on väga isiklik ja sageli emotsionaalne teema. Sel nädalal valitsusele esitatud uus nimeseaduse eelnõu tõi nime temaatika jälle rohkem inimeste teadvusesse. Statistikast näeme aga, et enamik inimesi oma elus nime muutmisega siiski kokku ei puutu. Pigem näeme abiellumise, abielu lahutuse või sünniga seotud nime võtmist. Nime muutmine on seaduse mõttes aga palju erandlikum küsimus ning seda ringi, kes uue seaduse vaates nime muuta võivad, nüüd laiendatakse,“ ütles Solman.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1226 sündi, 1177 surma, 575 abielu, 234 abielulahutust ja 134 inimesele anti uus nimi.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist kommenteerib rahvastiku- ja perepoliitika osakond.

Töösuhetes on tööandja tugevam pool, kes kehtestab reegleid ja valib töökorralduseks sobivaid vahendeid. Kuigi tööandja kohustuseks tagada töötajatele ohutu töökeskkond ja sobivad tingimused tööülesannete täitmiseks, tuleb tal igal juhul arvestada ka isikuandmete kaitse põhimõtete ja reeglitega.

Tööandjal võib tekkida soov ja vajadus oma ruumides töötegemist kontrollida ning tehnoloogia pakub selleks häid lahendusi. "Kui tööandja otsustab tööruumides kasutada video või heli salvestusseadmeid, tuleb tal arvestada isikuandmete kaitse põhimõtetega, sest inimese kujutise ja hääle salvestamine tähendab tema isikuandmete töötlemist. See omakorda tähendab, et eelnevalt peab olema täpselt paigas, milleks salvestisi kasutatakse," selgitas advokaadibüroo Hedman Partners isikuandmete kaitse ekspert Andres Ojaver.

1. Kaamerate kasutamisel tuleb valida kohane tehnoloogia

Tehnoloogia võimaldab kaamerate abil näotuvastust, helisalvestust, liikuvate kaamerate kasutamist, kõrge resolutsiooniga suurendamist jm tehnilist võimekust. Isikuandmete kaitse eksperdi sõnul peab aga tööandja eelkõige selgeks mõtlema, mille tarbeks ta kaameraid soovib kasutada ja valima vastavalt sellele ka kohase tehnoloogia.

"Kui kaamerate kasutamisega soovitakse kaitsta tööandja vara või tagada töötajate ohutus, siis piisab ehk statsionaarsetest turvakaameratest, mida kaugjuhtida ei saa või koguni reaalajas pilti edastavast ja mittesalvestavatest kaameratest," tõi Ojaver näite.

2. Kaamerate kasutamise põhimõtted tuleb fikseerida kirjalikult ja töötajaid nendest kindlasti ka teavitada

Kui kaamera kasutamise eesmärgid on selged, tuleb need kirja panna töökorraldust reguleerivasse dokumenti ning töötajatele seda tutvustada. See tagab, et töötaja on teadlik tehnoloogia kasutamisest ning mõlemad pooled saavad eesmärkidest üheselt aru.

3. Alati pole põhjust isikuid tuvastada

Vahel on kaamerate kasutamise eesmärgiks üksnes statistiline analüütika - näiteks tootmishoonetes töötajate liikumistrajektooride analüüs, mis aitab tööruume paremini planeerida. Sellisel juhul ei ole tööandjal põhjust salvestada töötajaid äratuntavalt ja on mõistlik kasutada tehnoloogiat, mis võimaldab pildil olevad inimesed hägustada.

"Kui salvestada suudetakse anonüümselt, siis ei ole tegemist isikuandmetega ning tänu sellele saab vältida suurt hulka isikuandmete töötlemisele kehtivaid reegleid," soovitas isikuandmete kaitse ekspert.

4. Kaamerad tuleb tööruumides suunata vaid põhjendatud kohtadesse

Töötajatel peaks säilima puhkeala, kus on võimalik kaamerate vaateväljast lahkuda. Samuti ei ole aktsepteeritav tualett-, riietus- või pesemisruumide filmimine.

Kui eesmärgiks on näiteks sularaha seifi turvakaameraga valve, siis ei ole alati põhjendatud kogu ruumi jäädvustamine ning tuleks mõelda, kas sama eesmärki on võimalik saavutada ainult seifi jäädvustamisega.

5. Salvestiste kasutusala tagantjärele laiendamine ei ole lubatud

Turvakaamera ja töötaja töölepingu täitmise jälgimine kaameraga on kaks erinevat asja, rõhutas isikuandmete kaitse ekspert Andres Ojaver. "Ei ole aktsepteeritav, kui töökorralduse reeglites on juttu vaid turvalisuse ja ohutuse eesmärgil kaamerate kasutamisest, kuid tegelikkuses mõõdetakse nendega ka töötajate töökohal viibitud aega," ütles Ojaver.

Sellised eesmärgid tuleb kehtestada ja teavitada neist töötajaid enne, kui vastava tegevusega algust tehakse. Töölepingulistes vaidlustes jääb vastasel korral suure tõenäosusega õigus töötajale.

6. Salvestisi tuleb säilitada minimaalselt ja turvaliselt

Sageli võetakse kaamerad kasutusele nii, et salvestiste säilitusajad tulenevad kasutusele võetud tarkvara vaikimisi seadetest. See ei pruugi aga sobida sõnastatud eesmärkidega. Mõistlik on seadistada salvestiste säilitamise aeg põhimõttel, et eesmärke on võimalik täita, kuna kauem hoidmine on liigne risk (andmelekked, päringud oma andmete kohta jms).

"Turvakaamerate puhul võiks kaaluda ühe kuu pikkust tähtaega. Selle ajaga tulevad suure tõenäosusega turvalisust puudutavaid vahejuhtumeid ilmsiks ning seejärel on juhtumiga seotud väljavõtet võimalik pikemalt säilitada, kuna tegemist on tõendiga vaidluste lahendamiseks," soovitas Ojaver.

7. Salvestistele juurdepääs peab olema läbimõeldud ja põhjendatud

Kindlasti peab olema paika pandud põhimõte, kes ja millistes olukordades salvestistega tutvub. Uudishimu ei ole põhjendus ja võib lõppeda töötaja nõuetega tööandja vastu.

Juurdepääs võiks olla võimalikult vähestel või käia ainult läbi ühe isiku, kes peab fikseerima ka põhjenduse.

8. Salvestistel olevatel isikutel on õigus küsida enda kohta käivaid andmeid

Kogu salvestusperioodi vältel on salvestistel olevatel isikutel õigus küsida enda kohta käivaid andmeid. Kui töötajad, aga näiteks ka poekülastajad on jäädvustatud äratuntavalt, on neil õigus tutvuda nende osadega salvestistest, kus nad on jäädvustatud. Tööandjal tuleb arvestada, et mida pikem on salvestusperiood, seda suurem on koormus sellistele päringutele vastamisel.

Äri- ja ühinguõigusele spetsialiseerunud advokaadibüroo Hedman Partners nõustab teenus- ja tootmissektorit digitaliseerimise protsessides ning toetab oma kliente investeeringute kaasamisel, osanike- ja aktsionärisuhete korraldamises, tehnoloogiaõiguses, ühinemistel ja ülevõtmistel, äriühingute piiriülestel liikumistel, IT-õiguses ning andmekaitse ja intellektuaalomandi küsimustes.