Viimase uuringu põhjal ei toetab 38 protsenti vastanutest perekonnaseaduse muutmist selliselt, et abielu võiks sõlmida ka samasooliste paaride vahel - . küsitluse viis tänavu juuni esimesel oolel 1000 täisealise Eesti kodaniku seas läbi Norstat Eesti AS.

Antud küsimuses palub uuringu tellinud Ühiskonnauuringute Instituut inimestel öelda, kuivõrd nad nõustuvad väitega, et perekonnaseadust peaks muutma nii, et abielu võiks sõlmida ka geipaaride vahel. Vastata oli võimalik neljapalli skaalal, öeldes kas “täiesti nõus”, “pigem nõus”, “pigem ei ole nõus” või “üldse ei ole nõus”. Lisaks oli võimalik vastata ka “Ei oska öelda”

Selle aasta juunis läbi viidud uuringus oli antud väitega nõus 38 protsenti vastanutest ehk bad ütlesid kas "täiesti nõus” või “pigem nõus”. Selle väitega ei olnud nõus 55 protsenti vastanutest, vastates “pigem ei ole nõus” või “üldse ei ole nõus”.  Seitse protsenti ei osanud selle väite kohta arvamust avaldada.  

Erakondliku eelistuse põhjal on suurematest erakondadest perekonnaseaduse muutmise vastu Eesti Konservatiive Rahvaerakonna (EKRE), Keskerakonna ja Isamaa valijad ning muutmist kalduvad toetama Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Eesti 200 valijad. Seega on antud küsimuses ühel meelel koalitsioonierakondade toetajad ning neile vastanduvad opositsioonierakondade ja parlamendivälise Eesti 200 toetajad.

Maksu- ja tolliameti (MTA) pakutava maksukäitumise hinnangute teenuse statistika järgi on enam kui pooltel Eesti ettevõtetel maksuasjad täiesti korras, tõsiseid puudusi on viiendikul ettevõtetest.

Need, kellel on MTA hinnangul maksukäitumises probleeme, saavad teenuse keskkonnas konkreetsed juhtnöörid puuduste parandamiseks, teatas amet.

Suvel avatud tasuta ja vabatahtlikku teenust on praeguseks kasutanud ligi 20 000 äriühingu esindajat, kes on vähemalt ühe korra käinud vaatamas, kuidas tema ettevõte MTA poolt vaadates paistab.

Kokku on teenuses hinnangud antud 160 000 ettevõtte kohta. Hinnangut näeb automaatselt vaid ettevõtte juhatuse liige, kuid MTA plaanib teenust edasi arendada nii, et hinnangut oleks soovi korral võimalik ka jagada.

"Hinnangud uuenevad iga kuu. Samuti lisame teenusesse uusi elemente, näiteks on nüüd hinnangu osa see, kuidas MTA poolt vaadates paistab ettevõtte käitumine seoses deklaratsioonil TSD kajastatud väljamaksetega," ütles MTA teenusejuht Kaili Veiksaar pressiteates ning märkis, et lahendatud on ka tehnilised probleemid, mis suvel uue teenuse kasutamist kohati segasid.

Maksukäitumise hinnanguid näevad enda kohta äriühingud ja käibemaksukohustuslastest füüsilisest isikust ettevõtjad. Teenust saab automaatselt kasutada ettevõtte seaduslik esindaja ehk juhatuse liige, kui ta logib sisse e-MTA-sse. Seejuures on võimalik soovi korral e-MTA-s anda hinnangutele ligipääs ka raamatupidajale.

"Soovitame seda kindlasti teha, sest ka deklaratsioonide esitamisel tuleb ette palju eksimusi. Raamatupidaja saab sellisel juhul nende kohta tagasiside e-MTA-st ning tal on võimalik puudused koheselt parandada. Tegemist on käepärase ja lihtsa tööriistaga," ütles Veiksaar.

Ta lisas, et kui ettevõttel on hinnangutes maksuasjad korras, siis võib ta olla ka üsna kindel, et MTA tema poole ei pöördu. "Ja vastupidi – kui on puudujääke, on peagi oodata MTA huvi," nentis teenusejuht.

Maksukäitumise hinnangud põhinevad nii avalikul infol kui ka ettevõtja maksusaladusega kaitstud andmetel, mida ta on MTA-le ise esitanud. Uusi andmeid selle jaoks ei küsita ega koguta.

Maksukuulekuse hinnang iseloomustab ettevõtte seadusest tulenevate kohustuste täitmise õigeaegsust ja korrektsust – ettevõtte võlg, süütegude olemasolu, maksumenetlused, vastutava isiku taust, deklaratsioonide esitamine. Lisaks võrreldakse seal ettevõtte deklareeritud töötasu väljamakseid Eesti keskmise töötasuga samadel ametikohtadel.

Maksuasjade korrasoleku hinnang juhib tähelepanu võimalikele puudustele ja ebakõladele andmete deklareerimisel ning võimaldab ettevõttel seeläbi oma maksukäitumist varakult parandada. Arvesse võetakse töötamise registri ja deklaratsioonide andmete korrasolu – müük, ost, töötamine, maksustatavad kulud ja väljamaksed –, samuti MTA muid tähelepanekuid.

Hinnangud ja hinnangute näitajad kuvatakse numbrilise väärtusena skaalal 1–3 ja värvidega. Roheline ehk 3 tähendab, et kõik on korras. Kollane ehk 2 tähendab, et esinevad mõned puudused. Punane ehk 1 tähendab, et esinevad olulised puudused.  

Enda kohta saab maksukäitumise hinnanguid vaadata enam kui 160 000 ettevõtet. Septembrikuu seisuga oli kõik korras ehk kõik näitajad nii-öelda rohelises neist 61 protsendil. 19 protsendil oli hinnang kollane ehk nende maksuasjades oli mõningaid puudusi ning viiendikul oli tõsiseid puudusi ja hinnang punane.

Kõige rohkematel juhtudel mõjutas hinnangu tulemust ümbrikupalga risk – ettevõtte deklareeritud töötasu oli oluliselt madalam kui samade töökohtade keskmine töötasu. Palju probleeme oli ka ajatamata võlgadega, vastutava isiku tausta ja esitamata deklaratsioonidega.

Enam kui 10 000 ettevõtet saavad hinnangutes soovituse vaadata üle ettevõtte omanduses oleva auto kasutamine, kuna see ei ole märgitud kui vaid ametisõitudeks kasutatav sõiduvahend.

Kui ettevõtja teeb oma puudused korda, siis MTA-d sellest täiendavalt teavitada ei tule. Muudatused on teenuses nähtavad üldjuhul juba järgmisel päeval.

Lisaks koondab teenus ühte keskkonda ka avalikud andmed, mille kogumiseks peab praegu tegema mitu päringut MTA infosüsteemidesse – näiteks aadress, tasutud riiklikud maksud, töötajate arv, võlad ja erinevad load. Need andmed on nähtavad kõigile.

Maksukäitumise hinnangute valmimist ja arendamist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond. Teenuse arendas MTA koostöös AS-iga Nortal ja rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusega (RMIT).