Valitsus kiitis neljapäeval heaks muudatuse, mis lubab alates esmaspäevast töötamiseks või õppimiseks igapäevaselt Eesti-Läti piiri ületada ainult ühe koroonaviiruse testiga nädalas.

Testi tulemus peab olema negatiivne või inimene peab olema tunnistatud nakkusohutuks, teatas valitsuse pressiesindaja. Reegel puudutab inimesi, kes ületavad Eesti-Läti riigipiiri rohkem kui kaks korda nädalas. Erand tehti eesmärgiga leevendada eelkõige Võrumaa ettevõtjate ja töötajate olukorda.

Muudatuse järgi hakatakse inimeselt, kes käib vähemalt kaks korda nädalas riigipiiri ületades tööl või õppimas Eestis, nõudma ainult ühe koroonaviiruse testi tegemist seitsme päeva jooksul. Ilma testita tohib üle riigipiiri tööl ja õppimas käia ka juhul, kui inimene on viimase kuue kuu jooksul COVID-19 läbi põdenud või inimene on vaktsineeritud.

Praegu laieneb Eesti-Läti riigipiiri ületamisel tavapärane regulatsioon, kus kümnepäevase eneseisolatsiooni lühendamiseks tuleb pärast piiriületust  teha negatiivse tulemusega test, et saaks täita vältimatuid tööülesandeid. See regulatsioon tähendab Eesti-Läti piiriülesel töötamisel inimeste jaoks nädalas kahe kuni kolme testi tegemist, mis on aja- ja ressursikulukas.

Nii töötajal kui tööandjal tuleb jätkuvalt järgida kõiki COVID-19 ohutusreegleid, näiteks hoida distantsi, kanda maski, täita desinfitseerimisnõudeid ning jääda haigena koju.

Valitsus otsustas riigieelarve strateegias, et pensionite erakorraline tõstmine jätkub ka 2023. aastal, mil nii pensionite baasosa kui rahvapensioni tõstetakse 20 euro võrra.

Pensioni baasosa erakorraline tõstmine aitab tagada paremat äraelamist võimaldavat pensioni ka madalama palgaga ja lühema pensionistaažiga inimestele. "Pensionite baasosa tõus mõjutab kõiki pensionisaajaid, kuid tõusu mõju tunnevad rahakotis selgemalt just madalama pensioniga vanemaealised inimesed. Meie eesmärk ongi enam aidata järjele just neid. Lisaks panustab erakorraline pensionitõus täiendavalt ka järgmiste aastate pensionitõusu, kuna pensionite iga-aastasel indekseerimisel võetakse arvesse ka erakorralise tõusu osa," selgitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Lisaks pensioni baasosa erakorralisele tõstmisele tõuseb ka rahvapension  20 euro võrra ulatudes 286 euroni kuus. Sellega  vähendatakse võimalikku absoluutsesse vaesusesse langemise riski. Pärast indekseerimist 1. aprillil 2023 tõuseb rahvapension eeldatavalt aga peaaegu 300 euroni ja see mõjutab 3200 inimese pensione.

Plaanitava erakorralise pensionitõusuga kasvab keskmine 44-aastase staažiga inimese vanaduspension 2023. aasta 1. jaanuaril eeldatavalt pea 595 euroni. Pärast indekseerimist 1. aprillil 2023 on see aga eeldatavasti 622 eurot.

Suhtelise vaesuse määr, mis on sissetulekute ebavõrdsuse näitaja, oli kõige kõrgem just 65-aastaste ja vanemate inimeste hulgas ja seda peamiselt seetõttu, et selles vanusegrupis on tööhõive väiksem ja elatakse tihti üksi. 2019. aastal elas Statistikaameti andmetel 41,4 protsenti 65-aastastest ja vanematest inimestest ja 76,8 protsenti üksinda elavatest 65-aastastest ja vanematest inimestest suhtelises vaesuses.

Lisaks pensionite erakorralisele tõstmisele on valitsuse tegevusprogrammis kokku lepitud, et  pensioni teise samba reformist vabanev raha suunatakse ka pensionikindlustuse puudujäägi katmiseks ning keskmise vanaduspensioni maksuvabaks muutmiseks.