Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmeil leidis mullu aset 470 kindlustuspettust, millest pooled olid seotud liiklusõnnetustega.

Pettustest moodustasid 43 protsenti vabatahtliku sõidukikindlustuse kelmused, liikluskindlustuse kelmused aga vähenesid 16 protsendile. Kindlustuselt üritati välja petta kokku 1,6 miljonit eurot. EKsL-i kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul alanes liikluskindlustuse kelmuste arv tänu liikluskindlustuse hinna langusele ja hõredamale liiklusele koroonapiirangute ajal.

„Kelmid on ilmselt mõistnud, et liikluskindlustuse ostmine on majanduslikult mõistlikum kui pettusega jändamine. Muidugi teevad ka kindlustusuurijad head tööd kelmuste avastamisel,“ ütles Reimets ning lisas, et enamasti jäävad kelmid avastatud kindlustuspettuse korral hüvitisest ilma.

Kelmuste summadest 44 protsenti jäi alla 1000 euro, 31 protsenti 1000 ja 3000 euro vahele ning veerand üle 3000 euro. Suurimad ebaseaduslikud nõuded olid ehitusmasinatega seotud pettustel, mille keskmine petunõue oli 29 000 eurot. Samuti olid suured traumade ja vigastuste petunõuded, mis ulatusid 11 000 euroni. Samas ütles If kindlustuse sõidukikahjude grupijuht Taavi Kruus, et tõsisemaid kindlustuspettusi tuleb õnneks harva ette.

„Sagedamini esineb väiksemaid pettusekatseid, mille puhul ei pruugi inimesed isegi esimese hooga mõista, millega nad hakkama said,“ märkis Kruus. „Tõsisemateks kindlustuspettusteks võib pidada eelkõige avariide või varguste lavastamist ning kindlustuspoliisi hankimist pärast seda, kui liiklusõnnetus on juba toimunud. Need on majanduskuriteod, mis viivad tihti kriminaalkaristuseni. Ka väiksemad pettusekatsed on tõsised asjad – näiteks levinud trikk, et auto esiklaasi saab ise mõra tekitada. Paraku võib selline rumal tegu kaasa tuua tõsiseid tagajärgi.“ 

Tegelike asjaolude varjamist ja valeandmete esitamist üritati mullu 73 protsendil kõigist kindlustuspettustest.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

Neljapäeval kinnitatud riigieelarve strateegia (RES) kohaselt suunab valitsus järgmisel neljal aastal teehoidu 655,9 miljonit eurot, millele lisanduvad Euroopa Liidu (EL) 2021–2027 eelarveperioodi ühtekuuluvusfondi vahendid 159 miljoni euro ulatuses.

Valitsus jõudis riigieelarve strateegia aruteludel põhimõttelisele kokkuleppele jätkata Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narva viivate maanteede järk-järgult neljarajaliseks ehitamisega ning ka edaspidi remontida ja muuta kruusateid tolmuvabaks, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

"Uue eelarvestrateegiaga otsis valitsus kõikjalt kokkuhoiukohti, et liikuda eelarve tasakaalu poole. Tänane plaan lähtub konservatiivsest majanduskasvust, mistõttu hetkel suuri rahalaevu teedeehitusse juurde tulemas ei ole," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas pressiteates.

Minister märkis, et loodetavasti annab suvine majandusprognoos helgema pildi. "Sügisel vaatab valitsus eelarve uuesti üle ning loodetavasti saame investeeringute mahtu kasvatada," lisas ta.

Kolmel põhimaanteel ehk Tallinna-Pärnu, Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva maanteedel on kaherajalisi teelõike, mis tuleb neljarajaliseks ehitada, kokku veel 340 kilomeetrit, mille ehitamisele kulub hinnanguliselt 1,7 miljardit eurot.

Kehtiva teehoiukava järgi saab Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu neljarajaline tee valmis 2030. aastaks ning Tallinna-Narva tee 2038. aastaks eeldusel, et on tagatud piisav rahastus.

Järgmise nelja aasta olulisemad maanteede ehituse projektid on Tallinna-Tartu maantee Võõbu-Mäo neljarajaline tee ja Kärevere-Kardla neljarajaline tee, Tartu ümbersõidu Riia eritasandiline ristmik, Pärnu-Uulu neljarajaline tee, Sauga-Pärnu neljarajaline tee ning Rail Balticu trassi ja riigiteede eritasandilised ristumised.

Ühistranspordi toetuseks eraldab valitsus järgmisel neljal aastal kokku 413 miljonit eurot, et arendada bussiliinivõrku, tagada pidev saarte ja mandri vaheline lennu- ja laevaühendus ning toetada rongiliiklust, kuhu on oodata uusi raudteeliine ja elektrironge.

"Viime läbi uuringuid, et muuta kogu Eesti ühistranspordisüsteemi inimeste vajadusele vastavamaks ning pakkuda transpordiliikide ülest sõiduvõimalust ja ühtset piletisüsteemi. Maakonnabussiliinide hangetel ostame vaid ligipääsetavaid ja loodussõbralikke bussiveoteenuseid ning juba on töös kuue uue elektrirongi ostmine, mis peaksid valmima 2024. aastal, et nendega samal aastal elektrifitseeritud raudteel Tartusse sõita," lisas Aas.