Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1056 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 61 testi tulemus osutus positiivseks.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 42 inimesel. Ida-Virumaale lisandus kuus, Raplamaale neli, Saaremaale kaks  ja Tartumaale üks positiivset testitulemust. Kuue positiivse testi tulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht. Reeglina on sellisel juhul tegemist välismaalastega.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 72,31 ning positiivsete tulemuste osakaal tehtud testidest 4,5 protsenti.

Harjumaa 42 uuest juhtumist 27 on Tallinnas. Kolme juhtumi puhul on nakatumise põhjuseks  varasem kontakt haigega – kahel juhul haigestuti perekonna ringis, ühel juhul läbi töökontakti. Kahel juhul on haigus sisse toodud Soomest ja Venemaalt. Kolme juhtumi nakatumise päritolu on teadmata. Ülejäänud juhtumite nakatumiste päritolu on täpsustamisel.

1. novembri Harjumaa juhtudest oli 22 juhtumi nakatumise päritolu varasem kontakt haigega – 11 perekonna ringis, neli töökohas, seitsmel juhul oli põhjuseks muu kontakt haigega. Nelja juhtumi puhul oli haigus sisse toodud Hispaaniast, Inglismaalt, Belgiast ja Kreekast. 17 juhtumi nakatumise päritolu on teadmata.

Põhja regionaalosakonna poolt on jälgimisel üle 3 700 inimese, kellest 624 on haigestunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 16 kollet: esimese töökoha koldega on seotud 42, teise töökoha koldega kaheksa ning kolmanda töökoha koldega samuti kaheksa haigestunut. Perekonna koldes on viis inimesest. Esimeses kooli koldes on kuus ja  teises kooli koldes on viis haigestunut. Neljandas töökoha koldes on 10 nakatunut ning viiendas töökoha koldes kokku kuus inimest. Peokoldes on 17 inimest. Kuuendas töökoha koldes on kaheksa haigestunut. Hooldekeskuse koldes on 33 inimest. Seitsmendas töökoha koldes on kuus inimest. Kaheksandas töökoha koldes ja spordikoldes on kummaski viis haigusjuhtu. Lasteaia koldes on viies haigestunut. Ürituse koldes kuus ja muud kontakti koldes seitse inimest.

Ida-Virumaa uutest juhtumitest kolm on seotud nakatumisega töökohal, ühel juhul saadi viirus koolist ja ühel juhul tuttavalt. Üks haigusjuht toodi sisse Inglismaalt

Ida regiooni tööpiirkonnas on seitse aktiivset kollet: Sillamäe esimese kooli koldega on seotud 36, Jõhvi hooldekeskuse koldega 21, Narva-Jõesuu töökoha koldega 10, Sillamäe teise kooli koldega üheksa, Narva töökoha koldega seitse ning Narva lasteaia koldega seitse nakatumist. Vangla koldes on positiivse proovi andnud 93 inimest, neist kaks on vangla töötajad – siia on sisse arvestatud täna hommikul laekunud 5 positiivset testitulemust, mis lähevad ametlikult homsesse statistikasse.

Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 1 000 inimese, kellest haigestunud on 221.

Tartumaale  lisandunud juhtumi asjaolud on selgitamisel. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on ligi 348 inimest, kellest 52 on haigestunud. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üks aktiivne kolle, milleks on 20 inimesega Jõgevamaa töökoha kolle.

Üks  Saaremaale lisandunud nakatumise juhtumi asjaolud on selgitamisel, teine rahvastikuregistri järgi Saaremaale laekunud juhtum on üle antud põhja regionaalosakonnale, sest inimene elab Harjumaal. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on 245 inimest, kellest 55 on haigestunud.

2. novembri hommikuse seisuga viibib haiglas 47 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on kaks patsienti. Koju ei saadetud ühtegi inimest. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati neli.

Tänaseks on haiglates lõpetatud 550 COVID-19 haigusjuhtumit 536 inimesega.

2. novembri seisuga on tervenenud 3832 inimest. Neist 2793 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 1039 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on kokku tehtud ligi 265 000 esmast testi, nendest 5046 ehk 1,9 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) andmetel on tänase seisuga HOIA mobiilirakendust alla laaditud 169 843 korda ja haigeks märkinuid on 180.

Sellest nädalast jõuavad kõikide Eesti elanike postkasti juhised sellest, kuidas võimalikes kriisiolukordades edukalt hakkama saada. Kriisi puhul tuleb arvestada sellega, et korraga on abivajajaid palju ja seetõttu jõuab abi hädasolijateni tavapärasest kauem. Seepärast ongi oluline, et iga leibkond oleks tavapärasest erinevas olukorras võimeline mõnda aega ka iseseisvalt toime tulema.

Käitumisjuhiste avaldamine just nüüd ei ole märk sellest, et Päästeametil oleks infot mingist võimalikust kriisist, mis võiks lähiajal puhkeda. Küll aga on viimased aastad näidanud, et kriisid tabavad ka Eestit – mullu oktoobris jättis ulatuslik torm Kagu-Eestis elektrita 60 000 majapidamist ning muutis inimeste igapäevaelu tundmatuseni. 2019. aasta jaanuaris tabas ulatuslik elektrikatkestus Saaremaad. 15 aastat tagasi ujutas jaanuaritorm üle kogu Eesti lääneranniku ja saared.

„Kriise ei tasu karta, kuid nendeks tuleb valmis olla. Tark inimene valmistub koos perega – ta mõtleb läbi, kuidas tavapärasest erinevas olukorras toime tulla, hoolitseb selle eest, et kodus oleksid piisavad toidu-, joogi- ravimi- ja esmatarbekaupade varud ning mõtleb läbi ka selle, kuidas aidata eakaid lähedasi. Samuti tasub valmistumisel teha koostööd naabritega. Kodudesse jõudev trükis jagabki nõuandeid sellest, kuidas inimesed peaksid kriisideks valmistuma ning teeb ülevaate, missugused kriisid võivad meie igapäevaelu muuta,“ selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Viktor Saaremets.

„Kriiside puhul on suurim probleem see, et katkeda võivad erinevad elutähtsad teenused, aga ka mugavusteenused – meil ei pruugi olla elektrit või internetiühendust, meil võib olla üleujutus või mingil põhjusel ei ole näiteks teed enam läbitavad. See omakorda toob vajaduse toidu- ja veevarude ning informatsiooni järele,“ lisas Saaremets.

Päästeameti 2019. aasta lõpus läbi viidud uuring näitas, et vaid 15% Eesti elanikest on hinnanud oma valmisolekut kriisiks piisavaks ning vaid 35% elanikest peab võimalikuks, et kodukohas võib hädaolukord tekkida. Võimalikuks hädaolukorraks on kõige paremini valmistunud Lääne- ning Lõuna-Eesti elanikud, kõige halvemini saaksid hädaolukorras hakkama Põhja-Eesti elanikud, muukeelsed Eesti elanikud ning eakad.

Kriisiolukorras käitumise juhised jõuavad 532 000 leibkonna postkasti järgmise paari kuu jooksul. Juhised on kolmes keeles – eesti, vene ja inglise keeles. Lisaks trükisele saab vajalikku informatsiooni ka mobiilirakendusest „Ole valmis!“ ning kodulehelt olevalmis.ee.