EESTI ELU

Pühapäeval lehvivad lipud emade auks ja Euroopa ühtsuse väljendamiseks

FOTO: Aigar Nagel

Pühapäeval, mai teisel pühapäeval, on emadepäev ning sellel puhul heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja omavalitsusasutused, samuti avalik-õiguslikud juriidilised isikud, ühtlasi tähistatakse ka rahule ja ühtsusele pühendatud Euroopa päeva.

Prantsusmaa välisminister Robert Schumann tegi 1950. aasta 9. mail ettepaneku ühendada Prantsusmaa, Saksamaa ja teiste Euroopa riikide söe- ja terasetootmine ning sellega sai alguse Euroopa tihedam lõimumine. Euroopa päeva puhul heiskavad Eesti lipuga koos Euroopa Liidu lipu riigikogu, president, valitsus, riigikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ministeeriumid, Eesti Pank, kaitseväe peastaap ja omavalitsusorganid.

Emade auks on lippe heiskama oodatud ka kõik kodumajapidamised, organisatsioonid ja ettevõtted, teatas riigikantselei.

Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb see pimedal ajal valgustada.

Pidupäeva puhul kaunistab mitmete linnade keskväljakut lillevaip

FOTO: Aigar Nagel

Euroopa päev on tänavu ühtlasi emadepäev ja sel puhul kaunistab Haapsalu, Jõhvi, Kuressaare, Kärdla, Narva, Põlva, Pärnu, Tallinna ja Võru keskväljakut lillevaip – Euroopa päeva tähistamiseks sümboolselt nii EL-i kui ka Eesti lipu värvides.

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson ütles pühapäeval tähistataval Euroopa päeval, et Eesti seisab vähemalt sama tugevatel alustel kui aastal 2004 ning Euroopa Liit tervikuna on möödunud 17 aasta jooksul kasvanud nii liikmeskonnas kui ka oma geopoliitilises mõjukuses.

„Ma olen veendunud, et valdav enamus eestimaalasi peab meie kuulumist EL-i endiselt üheks Eesti edu aluseks. Euroopa on koht, kus tegutsetakse Eestile omaste väärtuste ja eesmärkide alusel ning ka väiksemaid kuulates,“ lisas Simson.

Üle Eesti läheb lillevaipade kujundamiseks 20 000 potilille, mis sama päeva õhtul kingitakse naistele, kes on tööl kriisi ajal suure koormusega töökohtades, nagu haiglad, päästekeskused, koolid ja lasteaiad. Paljud neist on tööl ka emadepäeval. Lillekompositsioone saab imetleda kuni kella 18-ni.

Lisaks saab üheksas Eesti linnas – Haapsalus, Jõhvis, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Põlvas, Pärnus, Tallinnas ja Võrus – veel viimast päeva mängida Euroopa päevale pühendatud orienteerumismängu. Mängus saab osaleda nutiseadme rakenduse abil. Mängu eesmärk on kõndida läbi kõik kaardil näidatud Euroopa Liidu liikmesriigid ehk kontrollpunktid. Mängu läbijate vahel loositakse välja kümme 300-eurost kinkekaarti puhkuse plaanimiseks Eestis või mujal Euroopas. Laupäevaõhtuse seisuga oli mängu läbinud üle 1000 mängija.

Euroopa päeva nimetatakse Euroopa Liidu sünnipäevaks. Sel päeval 1950. aastal pidas toonane Prantsusmaa välisminister Robert Schuman Pariisis kõne, kus esitas idee asuda Euroopas tegema uut liiki poliitilist koostööd, mis muudaks sõja Euroopa rahvaste vahel mõeldamatuks. Ta nägi ette institutsiooni loomist, mis ühendaks ning juhiks söe- ja terasetootmist Euroopas.

Tänavu 1. mail möödus ka 17 aastat Eesti kuulumisest Euroopa Liitu.

Maamess lükkub 2022. aastasse

Maamess FOTO: Aigar Nagel
AS Tartu Näitused annab teada, et Maamessi 10.-12. juunil ei toimu, vaid mess lükkub 2022. aasta aprilli.
 
Maamessi projektijuhi Margus Kikkuli sõnul langetas messi korraldusmeeskond otsuse raske südamega, kuid tänaseks on selge, et ka tänavu ei ole suursündmuse korraldamine võimalik. “Kui veel mõni aeg tagasi püsis lootus, et Maamess ja teised suursündmused toimuvad, ei anna viiruse levik ja kehtestatud piirangud võimalust suuremat hulka inimesi kokku kutsuda,” märkis korraldaja.
 
Viimasel Maamessil 2019. aastal käis kolme päeva jooksul ühtekokku 45 215 külastajat. Hetkel kehtivate reeglite järgi võib väliüritusel korraga osaleda maksimaalselt 150 inimest kümnestes gruppides. On räägitud ka ühiskonna järk-järgulisest avamisest, kuid Kikkuli sõnul ei saa korraldajad ega eksponendid heas usus sellele lootma jääda. Tänaseks on Maamessi visiidi tühistanud ka väliskülaliste grupid, kes moodustavad arvestatava osa külastajaskonnast. Rääkimata välisriikide ettevõtetest, kellel oleks praktiliselt võimatu stendiga esindatud olla. Tavaliselt osaleb Maamessil ettevõtteid 10-12 välisriigist.
 
“Kui Maamessi ka piirangute tingimustes korraldada, on selge, et mess ei oleks võrdväärne varasemate aastatega ja messile tehtavad investeeringud ei tooks eksponentidele loodetud tulemust,” rääkis Kikkul ning lisas, et “messi eesmärk on pakkuda ettevõtetele turundus- ja müügituge ning edendada majanduselu. Näiteks annab messindus tööd erineva profiiliga ettevõtetele nagu stendiehitus-, majutus-, transpordi-, ja toitlustusettevõtted, Maamessil on alltöövõtjaid tavaliselt 70 ringis. Maamess on pikkade traditsioonidega sündmus ja igakevadine hooaja avalöök, aga tänavu ei ole enam reaalne korraldada tasemel messi,” lisas ta.
 
Korraldajad viisid eelmise nädala lõpus Maamessile registreeritud ettevõtete seas läbi küsitluse, millest selgus, et pandeemia on jätnud sügava jälje ka kaupade tarnetesse, millega planeeriti messil esindatud olla. “See omakorda muudaks ekspositsiooni komplekteerimise keeruliseks ja seaks kahtluse alla Maamessil osalemise,” täpsustas korraldaja.
 
“Loodame siiralt, et vaktsineerimine edeneb ning saame piirangud jätta ajalukku või vähemalt hoida ühiskonda rohkem avatuna. Kriis on jätnud paljudele sektoritele sügava armi, millest taastumine võtab aega. Kriisi vaates on mess kindlasti majanduselu ergutaja, mitte probleemide tekitaja. Seepärast loodame, et tulevikus on messide täituvusnormid Euroopa praktikast lähtuvalt sarnased pigem kaubanduskeskustele, kus ennetusmeetmete abil on võimalik ohte maandada,” avaldas Kikkul lootust.
 
Ilma suure tehnikanäituseta huvilised siiski ei jää, sest 10.-12. septembril toimuval auto- ja tehnikamessil Motoshow on esindatud ka põllu- ja metsatehnika, pakkudes põnevat uudistamist nii erialainimestele kui tavakülastajatele.
 
Maamess on Eesti suurim mess, millest võttis 2019. aastal osa 484 ettevõtet 12st riigist, mullu jäi mess puhkenud pandeemia tõttu ära. Messil osalevad põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtted ning mess võtab enda alla ligemale 70 000 ruutmeetrit. AS Tartu Näitused kuulub Maamessiga Euroopa suuremate põllumajandusnäituste korraldajate liitu EURASCO.

 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD