EESTI ELU

Ligi kolmveerand tegutsevatest maamõõtjatest on litsentsi uuendanud

Maa-ameti andmetel on Eestis 120 aktiivselt tegutsevat maamõõtjat. Neist 87-l on olemas nii maakorraldaja kutse kui ka kehtiv maakorraldustööde tegevuslitsents. Kutse taotlemise sügisvooru on registreerinud juba 20 maamõõtjat, seega on aasta lõpuks kehtivate litsentsidega maamõõtjate arv kindlasti suurem.

Reedel, 13. novembril lõppes enne 1. juulit 2018 välja antud maakorraldustööde tegevuslitsentside kehtivus. Sellega seoses kaotas kehtivuse 136 juriidilise isiku ja 192 füüsilise isiku litsentsi. Kaks aastat tagasi jõustunud maakatastriseaduse muudatuste kohaselt saab katastrimõõdistamise ja maakorraldustöödega tegeleda vaid füüsilisest isikust litsentsiomanik, kes omab ka maakorraldaja kutset. Juriidilistele isikutele litsentse enam ei väljastata.

Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakonna juhataja ning maakorraldustööde tegevuslitsentsi väljaandmise ekspertkomisjoni esimees Tõnu Kägo tunnustab maamõõtjate aktiivsust litsentside uuendamisel ja on kindel, et ükski maamõõtmistöö tegemata ei jää. „Maamõõtjad on väga liikuvad, nad ei ole kinnistatud ühegi Eestimaa piirkonna külge, mistõttu saab maamõõtja palgata ka väljastpoolt oma maakonda,“ selgitas ta.

Maaomanikud saavad maamõõduteenust tellides maamõõtja litsentsi olemasolu kontrollida Maa-ameti kodulehelt.

Räpina haigla on valmis Setomaal perearstiteenust andma

Foto on illustratiivne FOTO: Pixabay

Räpina haigla võtaks pikalt oma perearstita läbi ajama pidanud Setomaa vallas selle teenuse korraldamise enda kätte, kui seaduseandja selleks õiguse annaks, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

«Täiesti. Miks mitte,» kinnitas haigla juhatuse esimees Peeter Sibul. Eesti meditsiinisüsteem on korraldatud praegu nõnda, et eriarstiabi andvatel haiglatel pole selle kõrvalt lubatud tegeleda peremeditsiiniga. Samal ajal on terviseamet näiteks Setomaa valda tulutult otsinud oma perearsti ning seda leidmata sulgenud Meremäe nimistu. Ka Värskas võtab praegu patsiente vastu asendusarst Räpinast, kellega sõlmitud leping saab aasta lõpus ümber.

«Kui haiglatel lubataks osutada ka esmatasandi arstiabi, tuleksime Setomaa vallale appi,» lubas Sibul. «Kõige tähtsam on, et teenus oleks inimestele kättesaadav. Seetõttu ei saa asjasse suhtuda kõikjal ühe mõõdupuu järgi, vaid võimaldama peab ka erandeid.»

Sellega nõustub ka riigikogu sotsiaalkomisjoni keskerakondlasest esimees Tõnis Mölder. Tema sõnul on parlamendi menetlusse jõudmas seadusemuudatus, mis jõustudes annaks terviseametile õiguse määrata kohtades, kus perearsti leidmisega on kõige suurem kitsikus, seda teenust osutama kohalik haigla.

«Haiglate liidus ja haiglajuhtide seas on neid, kes saavad aru, et on vaja riigile appi tulla. Aga on ka neid, kes küsivad, et kui haigla võtab esmatasandi arstiabi enda kanda, kas siis perearstisüsteem sellisel juhul üldse säilib,» selgitas Mölder. «Aga me räägimegi erandjuhtudest nagu Setomaa ja ka IdaVirumaa, tagumisest võimalusest, kui kõik teised võimalused on ammendunud.»

Kui haiglatele seatakse kohustus tegeleda kriitilistes kohtades ka peremeditsiiniga, käib Möldri kinnitusel jutt haiglavõrgu arengukavasse kuuluvatest haiglatest – Kagu-Eesti puhul Lõuna-Eesti haiglast ning Põlva ja Valga haiglast. Aga mitte Räpina haiglast, kes konkreetselt Setomaal sooviks peremeditsiini päästma tõtata.

«Miks ainult haiglavõrgu arengukava haiglad, miks mitte ka meie?» küsib Peeter Sibul. «Litsentsi peame nagunii taotlema ja siis hinnatakse ka meie pädevust ja võimekust. Terviseamet on meilt kaks korda küsinud, kas saaksime Setomaa vallas appi tulla, ja oleme kaks korda pidanud ära ütlema, sest seadus seda teha ei luba.»

Põhjus, miks riik eelistab haiglavõrgu arengukavasse kuuluvaid ehk vähemalt maakondlikke haiglaid, on Tõnis Möldri sõnul tegelikult lihtne: «Nad on teenuste kaudu riigi ja haigekassaga nagunii tihedalt seotud.» See aga ei tähenda tema sõnul seda, et näiteks Räpina haiglal poleks võimalust, kui vastav seadusemuudatus jõustub, Setomaa peremeditsiinis kaasa lüüa. «Räpina haiglal on võimalik pakkuda allhanketeenust,» lisas Mölder.

Asjade sellist käiku peab võimalikuks ka Lõuna-Eesti haigla juht Arvi Vask, kelle sõnul ei hakka Võrus asuv haigla tõenäoliselt Setomaale oma esindust looma, kui tulevikus peaks neile seal perearsti korraldamise kohustus pandama.

Ööpäevaga lisandus 211 uut koroonapositiivset

Foto on illustratiivne

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 3 508 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 211 ehk 6% testide koguarvust.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 141 inimesel. Ida-Virumaale lisandus 33 uut positiivset testi tulemust. Viljandimaale lisandus seitse, Raplamaale kuus ja Jõgevamaale neli uut nakatunut. Läänemaale, Lääne-Virumaale, Pärnumaale ja Tartumaale lisandus kolm,  Järva-, Valga- ja Saaremaale lisandus kaks ja Võrumaale tuli juurde üks uus viirusekandja. Ühel positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 210,69 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 4,5%.

Harjumaale laekunud 141 positiivsest tulemusest 112 tuli Tallinna. Viie juhtumi nakatumise päritolu varasem kontakt haigega, ülejäänud juhtumite nakatumise päritolu täpsustamisel.

14.-15. novembri põhja regionaalosakonna koroonaviiruse nakkusjuhtudest 20 juhul sai inimene viiruse läbi lähikontakti varasema haigestunuga, ühel juhul nakkusallikas ei selgunud. Ülejäänud juhtumid on täpsustamisel. 

Põhja regionaalosakonna poolt on jälgimisel ligi 13 000 inimest, kellest 1 534 on haigestunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 28 kollet. Kooli koldeid on kokku kuus, lasteaia koldeid on üks kokku, töökoha koldeid on kokku seitse, ürituste koldeid on kokku kolm ja muu kontakti koldeid on kokku kaheksa. Lisanduvad veel Rapla hooldekeskuse kolle, haiglakolle ja Tallinna vangla kolle.

Ida-Virumaale ööpäevaga lisandunud nakkusjuhtudest 13 juhul sai inimene viiruse pereliikmelt ja kolmel juhul tuttavalt. Ühel juhul saadu nakkus töökohast. Ühel juhul toodi haigus sisse Rumeeniast. Ülejäänud juhtumite asjaolud on täpsustamisel. Lääne-Virumaa nakatunutest kaks said viiruse läbi perekontakti ja üks juhtum anti üle põhja regionaalosakonnale.

Ida regiooni tööpiirkonnas on 13 aktiivset kollet. Kokku on koolikoldeid neli: Sillamäel kaks, Kohtla-Järvel üks ja Jõhvis üks. Kaks lasteaia kollet: üks Narvas ja teine Kohtla-Järvel. Töökohakoldeid on kokku viis: üks Narva-Jõesuus, üks Sillamäel, üks Narvas, üks Jõhvis ja üks Tapal. Viru Vangla koldes on 232 inimest, Narva jäähoki koldes on 70 inimest.

Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 3 800 inimese, kellest haigestunud on 645.

Kolm Jõgevamaale lisandunud nakatunut on üle antud põhja regionaalosakonnale, sest inimesed elavad Harjumaal, ühe nakatumise asjaolud on veel selgitamisel. Neli Viljandimaale lisandunud uut nakatunut said viiruse läbi perekontakti, üks inimene läbi töökontakti ja kahe juhtumi nakkusallikas on teadmata. Tartumaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse läbi perekontakti ja kaks inimest nakatusid meelelahutusasutuses. Võrumaa nakatunu sai viiruse läbi tööalase kontakti. Üks Valgamaa inimene sai nakkuse läbi töökontakti ja teise juhtumi asjaolud on selgitamisel.

Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on ligi 2 000 inimest, kellest 254 on haigestunud (haigestunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid). Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on neli aktiivset kollet, üks on 38 inimesega hooldekodu kolle. Töökohakoldes on kaheksa inimest, hobikoldes on seitse inimest ning õppeasutuse koldes samuti seitse inimest.

Üks Saaremaale lisandunud nakatunu sai viiruse läbi tööalase kontakti, teise juhtumi asjaolud on veel selgitamisel. Pärnumaa uutest juhtudest üks inimene sai nakkuse õppeasutuses ja teine läbi tööalase kontakti. Pärnumaa kolmanda nakatumise ja Läänemaa juhtumite asjaolud on veel selgitamisel. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 1000 inimese, kellest 148 on haigestunud. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on kaks kollet Hiiumaal, kus pereürituse koldes on 12 inimest ja perekoldes kuus. Pärnumaal on jälgimisel üks 11 nakatunuga kooli kolle ja hooldekodu kolle, kus on 12 nakatunut.

Juhitaval hingamisel on 7 patsienti

16. novembri hommikuse seisuga viibib haiglas 84 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on seitse patsienti. Koju saadeti viis inimest, üks inimene viidi üle teise haiglasse. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati kokku kuus. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud, kokku on Eestis surnud 81 koroonaviirusesse nakatunud inimest.

Tänaseks on haiglates lõpetatud 623 COVID-19 haigusjuhtumit 607 inimesega.

16. novembri seisuga on tervenenud 4 749 inimest. Neist 3 515 inimese (74%) haigusjuhtum on lõpetatud, 1 234 inimese (26%) puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 404 000 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 7 848 (1,9% testide koguarvust). Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata www.terviseamet.ee/koroonakaart.

Laadi alla HOIA rakendus

Laadi Google Play või App Store’i kaudu oma telefoni mobiilirakendus HOIA, mis teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Samuti saad nii anonüümselt teavitada teisi kasutajaid enda haigestumisest. Rakenduse kasutajate telefonid vahetavad omavahel anonüümseid koode ning riik, rakenduse tootja ega telefoni tootja ei saa teada, kes kellega lähikontaktis oli. Loe lisa www.hoia.me.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on tänase seisuga HOIA rakendust alla laaditud 192 704 korda. Läbi rakenduse on end haigeks märgitud 453 korda, millest aktiivseid haigusjuhte on hetkel 271.

Koroonatestimine.ee koduleht koondab infot saatekirjaga, piiriülese ja tasulise testimise kohta. Lisaks on seal vajalik info arstidele ning tööandjatele. Lisaks on sel lehel võimalik broneerida endale aeg saatekirja olemasolul, saada sertifikaadi infot, klienditoe numbreid ja asukoha koordinaate testimiskohtade kohta jne.

Lisainfot COVID-19 kohta leiab terviseameti veebi- ja Facebooki-lehelt.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD