EESTI ELU

Ööpäevaga lisandus 374 uut positiivset testi

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5277 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 374 ehk 7,1 protsenti testide koguarvust.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 240 inimesel. Ida-Virumaale lisandus 60 uut nakatunut. Tartumaale lisandus 17, Pärnumaale 12 ja Lääne-Virumaale 11. Raplamaale laekus kuus ja Hiiumaale lisandus viis uut positiivset testi tulemust. Valgamaale lisandus neli ning Viljandi- ja Jõgevamaale lisandus kolm uut positiivset testitulemust. Järvamaale laekus kaks uut positiivset testitulemust. Võru-, Põlva- ja Läänemaale lisandus üks positiivne tulemus. Kaheksal positiivse testi tulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 166,4 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 4,15 protsenti.

Harjumaa 240 uuest juhtumist 189 on Tallinnas. 40 põhja regionaalosakonna piirkonda saabunud juhtumi puhul on nakatumise põhjuseks varasem kontakt haigega. Ühel juhul toodi haigus sisse Venemaalt. 13 juhtumi päritolu on teadmata. Ülejäänud juhtumite nakatumise päritolu on täpsustamisel.

Põhja regionaalosakonna poolt on jälgimisel üle 11 000 inimese, kellest 1212 on haigestunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 24 kollet. Kooli koldeid on neli kokku 30 inimesega, lasteaia koldeid on üks kokku viie inimesega, töökoha koldeid on seitse kokku 116 inimesega, ürituste koldeid on kolm kokku 28 inimesega ja muu kontakti koldeid on kuus kokku 67 inimesega. Lisanduvad veel Rapla Hooldekeskuse kolle 65 inimesega, haiglakolle 20 inimesega ja Tallinna Vangla kolle 15 inimesega.

Lääne-Virumaale ööpäevaga lisandunud positiivsetest tulemustest üks anti Põhja regionaalosakonnale üle, viiel juhul toimus nakatumine töökohas, kolmel juhul Kaitseväes, ühel juhul pereringis ning ühel juhul toimus nakatumine tuttavate kaudu. Ida-Virumaale ööpäevaga lisandunud positiivsetest tulemustest on 18 juhtumit seotud Viru Vangla koldega ning 11 juhul toimus nakatumine kaitseväes. Seitsmel juhul toimus nakatumine tuttavate kaudu, kolmel juhul töökohas. Pereringis nakatuti kolmel juhul, neljal juhul nakatuti tuttavate kaudu ja kolmel korral nakatuti koolis. Üks nakatumine toimus lasteaias. Ülejäänud juhtumite nakatumise päritolu on selgitamisel.

Ida regiooni tööpiirkonnas on 12 aktiivset kollet. Ööpäevaga lisandus kaks kollet Jõhvi kaitseväe koldega on seotud 25 nakatunut ja Tapa kaitseväe koldega on seotud 12 inimest. Sillamäe esimese kooli koldega on seotud 38 ja  Sillamäe teise kooli koldega üheksa inimest, Jõhvi hooldekeskuse koldega 21 ja Narva lasteaia koldega on seotud kaheksa nakatumist. Narva-Jõesuu töökoha koldega on seotud 10 nakatumist. Viru Vangla koldes on 230 inimest. Kohtla-Järve kooli koldes on seitse inimest. Sillamäe töökoha koldes on kaheksa inimest. Narva spordikoldes on 48 nakatunut. Narva töökoha koldes on seitse inimest.

Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 3100 inimese, kellest haigestunud on 515.

Tartumaale lisandunud ühe juhtumi puhul on tegemist nakatumisega läbi töökontakti, kahel juhul kandus nakkus edasi läbi hobitegevuse ning üks nakatunu haigestus läbi perekondliku seose ning elab Harjumaal. Ülejäänud nakatumised Tartumaal on täpsustamisel. Valgamaale lisandunud üks uus juhtum nakatus läbi perekontakti, ülejäänud on selgitamisel. Jõgeva-, Viljandi-, Võru- ja Põlvamaale lisandunud nakatumised on selgitamisel. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 1200 inimese, kellest 200 on haigestunud (haigestunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid). Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üks aktiivne kolle, milleks on 34 inimesega hooldekodu kolle.

Hiiumaale lisandunud nakatunud said viiruse läbi tööalaste kontaktide. Kaks Pärnumaa nakatunut sai viiruse õppeasutuses, kolmel juhul nakatuti Kaitseväes, üks elab Tallinnas ning ühe juhtumi puhul ei ole nakkusallikas teada. Läänemaal nakatunu sai viiruse tutvusringkonnast. Ülejäänud nakatumiste asjaolud Hiiumaal ja Pärnumaal on selgitamisel. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on ligi 700 inimest, kellest 115 on haigestunud. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on kolm kollet Hiiumaal, kus esimeses pereürituse koldes on 12 inimest ja teises ürituse koldes seitse ja perekoldes kuus. Pärnumaal on jälgimisel üks kooli kolle, kus on seitse haigestunut.

12. novembri hommikuse seisuga viibib haiglas 68 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on kuus patsienti. Koju saadeti kaks inimest. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati seitse. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud, kokku on Eestis surnud 76 koroonaviirusesse nakatunud inimest.

Neljapäevaks on haiglates lõpetatud 598 COVID-19 haigusjuhtumit 583 inimesega.

12. novembri seisuga on tervenenud 4453 inimest. Neist 3262 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 1191 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud üle 386 000 viiruse SARS-CoV2 määramise testi, neist üle 289 000 on olnud esmased. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 6881.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on tänase seisuga HOIA rakendust alla laaditud 182 510 korda. Läbi rakenduse on end haigeks märgitud 343 korda, millest aktiivseid haigusjuhte on hetkel 189.

 

Ööpäevaga lisandus 144 uut koroonapositiivset

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4851 koroonaviiruse testi, neist 144 ehk kolm protsenti osutus positiivseks ning esmaseid teste oli kokku 2737, neist 132 ehk 4,8 protsenti olid positiivsed.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 61 inimesel. Ida-Virumaale lisandus 53 uut nakatunut. Tartumaale, Hiiumaale ja Pärnumaale laekus kolm uut positiivset testi tulemust. Valgamaale lisandus kaks positiivset testitulemust ning Järvamaale, Põlvamaale, Raplamaale ja Viljandimaale lisandus üks positiivne tulemus. Kolme positiivse testi tulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 144,5 ning positiivsete tulemuste osakaal tehtud testidest 4,1 protsenti.

Harjumaa 61 uuest juhtumist 50 on Tallinnas. Kahe põhja regionaalosakonna piirkonda saabunud juhtumi puhul on  nakatumise põhjuseks  varasem kontakt haigega. Ühel juhul toodi haigus sisse Ukarinast. Kolme juhtumi päritolu on teadmata. Ülejäänud juhtumite nakatumise päritolu on täpsustamisel.

10.11 täpsustatud info: 67 juhtumi nakatumise päritolu oli varasem kontakt haigega ning seitsme juhtumi puhul toodi haigus sisse Taanist, Küproselt, Soomest, Rootsist, Inglismaalt ja Venemaalt. Kahe juhtumi nakatumise päritolu on teadmata. 23 juhtumi nakatumise päritolu on täpsustamisel.

Põhja regionaalosakonna poolt on jälgimisel üle 10 000 inimese, kellest 1 024 on haigestunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 24 kollet. Kooli koldeid on neli kokku 23 inimesega, lasteaia koldeid on üks kokku viie inimesega, töökoha koldeid on seitse kokku 116 inimesega, ürituste koldeid on kolm kokku 28 inimesega ja muu kontakti koldeid on kuus kokku 49 inimesega. Lisanduvad veel Rapla Hooldekeskuse kolle 65 inimesega, haiglakolle 18 inimesega ja Tallinna Vangla kolle 15 inimesega.

Ida-Virumaale ööpäevaga lisandunud positiivsetest tulemustest 27 juhul toimus nakatumine pereringis, ühel juhul lasteaias, kahel juhul tööl, ühel juhul trennis ja kolmel juhul toimus nakatumine koolis. Ülejäänud juhtumite nakatumiste asjaolud on veel selgitamisel.

Ida regiooni tööpiirkonnas on 10 aktiivset kollet: Sillamäe esimese kooli koldega on seotud 38 ja  Sillamäe teise kooli koldega üheksa inimest, Jõhvi hooldekeskuse koldega 21 ja Narva lasteaia koldega on seotud kaheksa nakatumist.  Narva-Jõesuu töökoha koldega on seotud 10 nakatumist. Viru Vangla koldes on 208 inimest. Kohtla-Järve kooli koldes on kuus inimest. Sillamäe töökoha koldes on kaheksa inimest. Narva spordikoldes on 43 nakatunut. Narva töökoha koldes on seitse inimesega.

Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 3000 inimese, kellest haigestunud on 480.

Tartumaale lisandunud kahe juhtumi puhul on tegemist nakatumisega läbi töökontakti ja ühel juhul kandus nakkus edasi läbi hobitegevuse. Valgamaale lisandunud uued juhtumid nakatusid läbi perekontakti. Põlvamaa ja Viljandimaa juhtumite nakkusallikas on teadmata. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 1 000 inimese, kellest 172 on haigestunud ning haigestunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üks aktiivne kolle, milleks on 34 inimesega hooldekodu kolle.

Hiiumaale lisandunud nakatunud said viiruse läbi tööalaste kontaktide. Üks Pärnumaa nakatunu sai viiruse läbi perekontakti, teisel juhul toodi haigus sisse Ukrainast ja kolmanda juhtumi asjaolud on hetkel veel selgitamisel. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on ligi 700 inimest, kellest 105 on haigestunud. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on kolm kollet Hiiumaal, kus esimeses pereürituse koldes on 13 inimest ja teises ürituse koldes kaheksa ja perekoldes kuus.

11. novembri hommikuse seisuga viibib haiglas 63 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on kuus patsienti. Koju saadeti seitse inimest ning üks inimene viidi Ida-Viru Keskhaiglast üle Tartu Ülikooli Kliinikumi. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati kaheksa. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud, kokku on Eestis surnud 76 koroonaviirusesse nakatunud inimest.

Kolmapäevaks on haiglates lõpetatud 596 COVID-19 haigusjuhtumit 581 inimesega.

11. novembri seisuga on tervenenud 4378 inimest. Neist 3199 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 1179 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on tänase seisuga HOIA rakendust alla laaditud 180 660 korda. Läbi rakenduse on end haigeks märgitud 322 korda, millest aktiivseid haigusjuhte on hetkel 178.

Põletikuliste nahahaiguste ravi sõltub molekulaarse tasandi teadmistest

Fotol Helen Vaher / autor: J. P. Hion

Kui naharakkude omavahelises suhtlemises ja kaitsefunktsioonis tekivad häired, võivad selle tagajärjel välja kujuneda põletikulised nahahaigused, nagu psoriaas ja atoopiline dermatiit. Tartu Ülikoolis kaitsmisele tulevas doktoritöös uuriti, kuidas mõjutavad naha molekulaarsed muutused nende haiguste teket ja kulgu.

Nahk on meie organismi suurim organ, mille eesmärk on kaitsta meid väliskeskkonna mõju eest. Naha kõige välimiseks kihiks oleva epidermise peamine rakutüüp on keratinotsüüdid. Need moodustavad füüsilise kaitsebarjääri ning osalevad keskkonna ja immuunrakkude vahelises kommunikatsioonis, mõjutades nii kaasasündinud kui ka omandatud immuunvastuseid. Keratinotsüütides esinevad häired võivad olla seotud erinevate nahahaigustega, sealhulgas psoriaasi ja atoopilise dermatiidiga, või põhjustada nende teket.

Tartu Ülikooli arstiteaduse doktorant Helen Vaher kirjeldab oma doktoritöö sissejuhatavas osas, et psoriaas ja atoopiline dermatiit on ühed levinumad kroonilised põletikulised nahahaigused: nende sagedus on psoriaasi puhul keskmiselt 2-3% ning atoopilise dermatiidi puhul täiskasvanutel 2-5% ja lastel isegi kuni 20%.

Mõlemat haigust iseloomustab põletikuline lööve, kuid psoriaasi puhul on see punane, kestendav ja selgelt piiritletavate laikudega, atoopilise dermatiidi puhul sügelev. "Neid haigusi põdevate patsientide elukvaliteet on üldjuhul halvenenud ja neil esinevad mitmesugused kaasuvad haigused, näiteks psoriaasi puhul psoriaatiline artriit, südameveresoonkonna haigused ja vaimsed probleemid," tõdes Vaher.

Helen Vaheri doktoritöö eesmärk oli iseloomustada lühikeste RNA- molekulide miR-146a/b ja miR-10a rolli keratinotsüütides ning seda, milline on nende tähtsus psoriaasi ja atoopilise dermatiidi korral.

On teada, et miRNA-d reguleerivad väga suure hulga geenide avaldumise taset rakkudes. "Varem on leitud, et miR-146a on võimeline alla suruma põletikulisi protsesse nahas, kuid miR-146b ja miR-10a roll naharakkudes oli välja selgitamata," kirjeldas Vaher huvi konkreetsete miRNA-de vastu.

"Oma töös näitame, et psoriaasipatsientide nahas on miR-146a/b tase suurenenud ja need suruvad alla selliste geenide taset, mis võimendavad põletikulisi protsesse ja kiirendavad naharakkude jagunemist. Tõendasime oma uurimistöös, et miR-146a ja miR-146b pärsivad psoriaasile iseloomulikke rakulisi protsesse, kuid siiski pole miR-146a/b kõrgem avaldumine nahas psoriaasi korral piisav, et haiguse väljakujunemist ära hoida," kirjeldas Vaher töö tulemusi.

Teises doktoritöö osas tuvastas Vaher koos uurimisrühmaga, et atoopilist dermatiiti põdevate patsientide nahas on miR-10a tase kõrgem. Töö käigus leiti, et miR-10a tase sõltub rakkude arengustaadiumist ja et selle molekuli peamine roll on aeglustada naharakkude jagunemist. "Lisaks surub miR-10a alla põletikulisi protsesse naharakkudes. Seetõttu võib oletada, et ta mõjutab atoopilise dermatiidi teket ja kulgu," ütles Vaher.

Kokkuvõttes näitavad Vaheri doktoritöö tulemused, et miR-146a/b ja miR- 10a on võimelised suruma alla naharakkude liigset jagunemist ja põletikulisi protsesse keratinotsüütides, kuid nende kõrgem tase psoriaasi ja atoopilist dermatiiti põdevate haigete nahas ei ole suuteline ära hoidma haigust ennast. "Seega näitavad meie tulemused, et miR-146a/b ja miR-10a lokaalne manustamine näiteks kreemina võiks olla üks ravivõimalusi põletikuliste nahahaiguste korral."


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD