Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste uuring näitab, et kanepi esmakordne tarvitamine leiab Eestis aset üha nooremates vanuserühmades – järjest enam proovitakse kanepit enne 16. eluaastat, samas on see aju arengut silmas pidades liiga vara.

Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased eesotsas psühhiaatria kaasprofessori Liina Haringu ja inimese füsioloogia professori Eero Vasaraga võtsid kokku mahuka uuringu „Ained ja arenevad ajud“ tulemused. Uuringus, kus osales 4922 Eesti inimest, hinnati kanepi tarvitamist 16–45-aastaste seas ning analüüsiti, kas ja mil määral erinevad kanepi tarvitajate ja mittetarvitajate psühhopatoloogilised sümptomid.

Uuringus osalejatest oli elu jooksul kanepit kasutanud 43 protsenti ning esimest korda toimus see keskmiselt 17–18 aasta vanuses. Tulemused viitavad aga selgelt ka suundumusele, et kanepi esmakordne kasutamine leiab Eestis aset üha nooremas eas, juba enne 16. eluaastat. „Küsitluses osalenud 16-aastastest kanepitarvitajatest oli 13. eluaastaks uimastit proovinud 14,6 protsenti ja enne 16. eluaastat 68 protsenti. Need on tähelepanuväärselt suured osakaalud, arvestades kanepis leiduva tetrahüdrokannabinoolhappe (THC) ebasoodsat mõju küpsemisjärgus oleva aju toimimisele,“ rääkis Haring.

Professor Eero Vasar tõdes, et kanepi sage ja rohke kasutamine muudab organismis mitut põhiprotsessi ja vallandab pöördumatu tervisekahju. Aju arengu seisukohalt on vanus kuni noore täiskasvanueani äärmiselt kriitiline. „Umbes viieaastaselt algab ajukoore kuklasagaras protsess, mis jõuab 20-aastastel välja otsmikusagarasse ja mille tulemusena jääb ajukoor õhemaks. Õhenemise eesmärk on moodustada normaalsed närviringid. Kui astume sel kriitilisel perioodil vahele väliste mõjutajatega nagu kanep, võivad inimesel kujuneda tõsised häired,“ selgitas Vasar.

Epidemioloogilised uuringud on veenvalt näidanud, et kanepi tarvitamine noores eas tõstab riski haigestuda skisofreeniaspektri häiresse ja soodustab esmase psühhoosiepisoodi teket. Lisaks võivad pidevalt kanepit pruukivate inimeste ajus tekkida muutused, mis võivad viia emotsionaalsete ja kognitiivsete häireteni. Ka Tartu Ülikooli teadlaste uuring on kooskõlas varasemate uuringutega, mille põhjal kogevad kanepitarvitajad sagedamini depressiivsust, unehäireid, motivatsiooni puudumist ning tajumis- ja mõttekäiguhäireid. Sellised sümptomid vajaksid edasisi uuringuid, et kinnitada või välistada võimalik psühhiaatriline haigus.

Uuringud on näidanud, et kanepitooteid tarvitavatel noortel on 1,4 korda suurem tõenäosus haigestuda depressiooni, suitsiidimõtteid esineb neil 1,5 korda sagedamini ja suitsiidikatse on 3,5 korda tõenäolisem kui kanepit mitte tarvitavatel noortel. Lisaks näitavad teadusuuringud, et ligi 9%-st elu jooksul kanepit proovinutest saavad kanepi igapäevased tarbijad ning et 30 protsendil isikutest, kes on viimase aasta jooksul tarbinud suure THC-sisaldusega tooteid, võib kujuneda kanepisõltuvus. „Selle tõenäosus on neli kuni seitse korda suurem isikutel, kes on neid tooteid hakanud tarvitama enne 18. eluaastat, võrreldes nendega, kes on seda teinud täiskasvanueas,“ lisas Haring.

Teadlased tõdesid, et kanepi ulatuslikumat tarvitamist meelelahutuslikul eesmärgil on soodustanud levinud väärarusaam selle ohutusest ning et selle juurdunud vääruskumuse kummutamisega tuleb eeskätt noorte hulgas süvitsi tegeleda. Noored kanepitarvitajad ei otsi terviseprobleemide ilmnedes ise varmalt abi ning oma käitumisviisi valikuks vajavad nad rohkem tõenduspõhist infot kanepiga kaasnevate terviseriskide kohta. Seda saavad neile pakkuda eeskätt lapsevanemad, valdkonna spetsialistide loodud infoportaalid ning ka tervishoiu- ja noorsootöötajad.

Praeguses olukorras on võimalik ja tuleb suurendada nii noorte kui ka täiskasvanute teadlikkust kanepi tarvitamisega kaasnevatest terviseriskidest. Veebileht Peaasi.ee pakub koostöös Tervise Arengu Instituudiga sekkumisprogramme inimestele, kes soovivad kanepitarvitamist lõpetada või vähendada.

Uuringu „Ained ja arenevad ajud“ tulemustega saab tutvuda ajakirjas Eesti Arst ilmunud kokkuvõttes „Kanepi tarvitamine ja vaimse tervise probleemid Eesti noorte ja täisealiste hulgas“.

Rahandusministeerium saatis kooskõlastamiseks tulumaksuseaduse muudatused, millega lõpetatakse 1990ndatel kehtestatud eluasemelaenu intresside maksusoodustuse andmine.  

„Seniste poliitikate revisjon on jõudnud tulemuseni, et 1990ndatel väga kõrgete laenuintresside keskkonnas loodud soodustusega jätkamine ei ole täna enam arukas maksumaksjate raha kulutus,“ ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. “Riigipoolne täiendava soodustusega laenuvõtmise motiveerimine on praeguses keskkonnas kaheldav poliitikavalik.”

Minister lisas, et näiteks noorte perede sihtrühma toetamiseks on praeguseks tõhusamaid lahendusi. “Noori peresid aitab eluaseme soetamisel ka edaspidi Kredexi laenumeede, mis on oma sihikult täpsem. Iganenud maksusoodustus kaob, selle võrra on võimalus tuludest rohkem maha arvata investeeringuid iseendasse ja heategevusse ehk koolituskulusid ja annetusi,” sõnas minister. 

Eluasemelaenu intresside mahaarvamise õigus kehtestati 1996. aastal, et lihtsustada eluasemelaenude võtmist ja uute eluasemete ostmist. Tol ajal olid eluasemelaenude intressid kõrged ja laenuturg ei toiminud sama hästi kui praegu. 1997. aastal oli keskmine eluasemelaenu intress 12-13 protsenti, kuid 2021. aasta märtsis 2,17 protsenti.

Seetõttu oli 1990ndatel riigi algne sekkumine eluasemelaenu turule vajalik ning õigustatud, kuid nüüdseks on see oma algse eesmärgi kaotanud. Eluasemelaenu intressid on kukkunud kordades ja seetõttu pole intressi tasumise toetamisel riigi toetus enam otstarbekas maksuraha kasutamine. Soodustuse lõpetamist on Eestile soovitanud ka OECD eksperdid. 

Aastate jooksul on maksusoodustust oluliselt piiratud ja aastast 2017 saab eluasemelaenu intresse maha arvata vaid 300 euro ulatuses aastas. maksimaalne soodustuse summa on 60 eurot aastas. 

Kuna inimesel on oma maksustatavast tulust koos intressidega õigus maha arvata ka koolituskulusid ja annetusi kokku 1200 euro eest aastas ning see summa ei muutu, siis võib vabanevat 300 eurot kasutada muude eelpoolmainitud kulude maha arvamiseks.

Muudatus hakkab kehtima järgmise aasta tulule, ehk eluasemelaenu intresse oma maksustatavast tulust maha arvata pole enam võimalik 2023. aastal esitatavas tuludeklaratsioonis.

Seadus on kavandatud jõustuma 2022. aasta 1. jaanuaril.