Terviseameti statistikast nähtub, et koroonaviiruse levik kasvab Eestis iga päevaga.

Kasvab ka nende juhtude osakaal, kus nakkuse allikas pole teada. Terviseametit teeb murelikuks koroonaviiruse levik eelkõige Harjumaal ja Tallinnas. Amet näeb selles piirkonnas lähikontaktsete arvu kiiret kasvu - põhja regionaalosakonna poolt on jälgimisel üle 5100 inimese, kellest neljapäeva seisuga 776 on haigestunud.

Terviseamet kutsub ka kergete haigusnähtude korral kõiki inimesi testima minema. Viimasel ajal on näha asümptomaatiliste viirusekandjate osakaalu kasvu. Samuti on suurenenud positiivsete testide osakaal ööpäevaga tehtud testide hulgas, mis viitab ohule, et tekkida võib viiruse varjatud levik. 

Infot tuleks hankida usaldusväärsest allikast. Terviseamet kutsub inimesi üles jälgima riigi ametlikke infokanaleid ja jagama edasi ainult seda informatsiooni, mis on nende allikate poolt kinnitatud. Lisainfot saab aadressidelt kriis.ee, terviseamet.ee ja telefoninumbril 1247.

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse  andmetel on neljapäevase seisuga Hoia mobiilirakendust alla laaditud 172 238 korda ja haigeks märkinuid 212.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Koroonatestimine.ee koduleht koondab infot saatekirjaga, piiriülese ja tasulise testimise kohta. Lisaks on seal vajalik info arstidele ning tööandjatele. Lisaks on sel lehel võimalik broneerida endale aeg saatekirja olemasolul, saada sertifikaadi infot, klienditoe numbreid ja asukoha koordinaate testimiskohtade kohta ja nii edasi.

Lisainfot COVID-19 kohta leiab terviseameti veebi- ja Facebooki-lehelt.

Valitsus otsustas neljapäevasel istungil eraldada haridus- ja teadusministeeriumile reservist 880 000 eurot COVID-19 seireuuringu jätkamiseks 2020. aasta novembris ja detsembris.

Tartu ülikooli läbiviidava seireuuringu eesmärk on jälgida, milline on koroonaviiruse tegelik levik ja epideemia kulg Eestis.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on praeguses olukorras riigil vaja otsuste tegemiseks teaduspõhist informatsiooni. "Selleks, et hoida viiruse levikut kontrolli all, on meil vaja teadlaste poolt pidevat sisendit epidemioloogilisest olukorrast. Nii saame riigina reageerida operatiivselt ja paindlikult ning hoida ära ülemäärast piirangutest tulenevat koormust meie inimestele ja ettevõtetele. Seireuuring annab väärtuslikku sisendit, mille põhjal saab valitsus kavandada edasisi tegevusi," lausus Ratas.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas teadlaste senist tööd. "Eestil on läinud viiruse leviku tõkestamisel seni hästi ja selles on olnud oluline osa meie teadlastel. Valitsus on rahastanud eriolukorra ajal ja selle järgselt mitut suuremahulist teadusuuringut koroonaviiruse täiendavaks uurimiseks," sõnas Reps.

Seireuuring viiakse läbi täisealise elanikkonna seas juhuvalimi alusel, mistõttu saab selle abil tuvastada ka haigustunnusteta nakkusjuhtumite leviku ulatust. Uuritakse ka inimeste riskikäitumist ja selle muutusi. Septembri alguses avastati näiteks tänu seireuuringule viiruse varjatud levik Ida-Virumaal ja veidi hiljem üleriigiliselt. Tänu seireuuringutele avastati levik puhangu algfaasis.

Tartu ülikooli teadlased on läbi viinud kaheksast uuringulainest koosneva läbilõikeuuringu koroonaviiruse tegeliku leviku ja epideemia kulgemise tuvastamiseks. Juhuvalimi alusel on küsitletud ja testitud üle Eesti ligi 21 000 inimest. Kuus lainet olid üle-eestilised ning kaks viidi läbi piirkondlikult Ida-Virumaal ning Tallinnas ja Harjumaal.

Eraldatud summa on mõeldud nelja seirelaine läbiviimiseks tänavu novembris ja detsembris. Uuringumeeskond on iga uuringulaine järel esitanud valitsusele vahekokkuvõtted, mis on aluseks meetmete tulemuslikkuse hindamiseks ja vajadusel muutmiseks. 

Uuringu tulemusi kasutab teadusnõukoda olukorra hindamiseks ning valitsuse nõustamiseks meetmete kavandamisel ja leevendamisel. Uuringu tulemusi jagatakse ka terviseametiga.

Uuringus osalemine on vabatahtlik, valimisse sattunud inimestel on igal ajahetkel õigus keelduda küsitlusele vastamisest või testimisest.

Lisaks COVID levimuse seireuuringule jätkub ka reovee seire, mille abil saab tuvastada viiruse varjatud levikut ning teha seda võimalikult varakult ja täpselt. Kui mõnes piirkonnas tuvastatakse reovee seire käigus võimalik viiruse levik, suurendatakse nende piirkondade osakaalu populatsioonipõhise seire üldvalimis.