Terviseamet märgib, et kuigi koroonaviirusesse nakatumiste arv on viimastel nädalatel jõudsalt langenud, keeras nakatumiskordaja R trendi näitav kõver taas tõusu poole mitmes maakonnas ning piirangute leevenemise järel võib epidemioloogiline olukord taas halveneda.

Terviseamet kutsub seetõttu inimesi üles säilitama kainet pead ja jätkuvalt vältima kõiki ebavajalikke kontakte, sest kätte võidetud saavutused võivad kiirelt käest minna. Oleme jõudnud nakatumiste arvult alles möödunud detsembri tasemele.

Viimase seitsme päeva nakatumusnäitajate põhjal on viiruse levik kasvanud nii laste kui ka vanurite seas. Koolivaheaja lõpu mõju ei ole end veel statistikas täiel määral ilmutanud, kuid eelnevate kogemuste põhjal noorte nakkusjuhtumite arv kindlasti tõuseb.

"Kui me lisame sinna veel tänase hetke, kui leevenevad mitmed tavaelu kitsendanud piirangud, tulebki olla eriti ettevaatlik. Oleme saanud täna mitmeid signaale, et kaubakeskustes käib ostumöll ning distantsireeglitest ei peeta kinni. Me mõistame inimeste soove, kuid piirangutest loobumine võib anda kiire tagasilöögi, kui me unustame endi ohutuse. Olgem siis edasi sama mõistlikud nagu piirangute ajal, sest olukord on endiselt keeruline," selgitas terviseameti peadirektor Üllar Lanno.

Terviseamet soovitab kõigil oma telefoni laadida HOIA.me mobiilirakendus, mis tuvastab võimalikke kontakte viirusekandjaga senisest täpsemalt. See on hea abiline olukordades, kui viibite restorani väliterrassil või näiteks kingapoes ja puutute kokku võõrastega.

Kuigi koroonaviirusega nakatunud patsientide üldarv on haiglates langenud, püsib intensiivravi vajavate patsientide hulk samal tasemel. "Kui nädal tagasi vajas intensiivravi 52 patsienti, siis täna 53. Juhitaval hingamisel on omakorda vaid üks patsient vähem kui nädal tagasi. Need on mõtlemapanevad arvud, mis näitavad selgelt, et kõrgeima taseme intensiivravi vajadus püsib haiglates endiselt väga kõrge," ütles Lanno.

Koroonaviirusega nakatunute arvu algne kiire langus on tänaseks sisuliselt peatunud. Haiguste ennetamise- ja tõrje Euroopa keskuse seitsme päeva keskmist nakatumist hindavas riskimaatriksis oleme "punaselt" tasemelt jõudnud "oranžile" tasemele, kuid seda eelkõige surmade arvu vähenemise arvelt, mitte nakatunute arvu languse tõttu.

"Need on kõik väga murettekitavad märgid, millele võib järgneda mitu erinevat arengut. Võime jõuda platoole, millelt allapoole enam väga kergelt ei langeta. Aga võib järgneda ka uus tõus, mida keegi ei soovi, kuid tulevik on meie endi kätes. Lõpetuseks tahan juhtida tähelepanu sellele, et täpselt aasta tagasi lisandus Eestis vaid üks uus koroonaviirusega nakatunu ööpäevas ja siis kehtis eriolukord. Täna, piirangute leevendamise päeval, lisandus neid 179, aga ohutunnetus on märksa madalam," rääkis Lanno.

Märtsis tapeti tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes 51 200 siga, mida oli 2,6 protsenti rohkem kui 2020. aastal samal ajal.

Tapetud sigadelt saadi kokku 4084 tonni liha, mida on mullusest tasemest 1,3 protsenti rohkem, selgub statistikaameti andmetest.

Veiseid tapeti märtsis 3000 ehk sama palju kui aasta varem. Seejuures tapeti vasikaid märtsis 100, noorloomi 100, lehmmullikaid 400, lehmi 1600 ning pulle ja härgi 700.

Tapetud veised andsid kokku 753 tonni liha, mida oli 2020. aasta märtsiga võrreldes 0,7 protsenti rohkem. Vasikatelt tuli liha 7 tonni, noorloomadelt 17 tonni, lehmmullikatelt 109 tonni, lehmadelt 427 tonni ning pullidelt ja härgadelt 192 tonni.

Märtsis tapeti ka ligikaudu 700 lammast ehk sama palju kui mullu samal kuul. Liha saadi tapetud loomadelt kokku 14 tonni, mida oli 7,7 protsendi võrra mullusest tasemest rohkem.