Statistikaameti andmete alusel kulutas leibkonnaliige eelmisel aastal keskmiselt 477 eurot kuus, mis on 12 eurot vähem kui 2019. aastal. Sundkulutused ehk leibkonna eelarve vältimatud kulutused toidule ja eluasemele suurenesid aastaga seitsme euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Anet Müürsoo sõnul kulus 2020. aastal leibkonna eelarvest toidule ja eluasemele aasta varasemaga võrreldes 2,2% võrra enam ehk 39% kogu eelarvest. Leibkonnaliikme sundkulutused suurenesid aastaga seitsme euro võrra ja olid keskmiselt 186 eurot kuus.

"Leibkonnaliige kulutas toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 108 eurot kuus, mis on viie euro võrra rohkem kui aasta enne seda. Eluasemele kulus keskmiselt 78 eurot kuus ehk kaks eurot enam kui 2019. aastal," täpsustas Müürsoo.

Aasta varasemaga võrreldes langesid keskmised kulutused transpordile kuue euro võrra (66 eurot), vabale ajale viie euro võrra (47 eurot) ning rõivastele ja jalatsitele kolme euro võrra (23 eurot). Majapidamisele tehtud kulutused (38 eurot) suurenesid sama ajaga kahe euro võrra.

"Maakonniti olid kõige suuremad väljaminekud Hiiu, Rapla ja Harju maakonnas ehk vastavalt 533, 528 ja 508 eurot leibkonnaliikme kohta kuus. Kõige väiksemad olid väljaminekud Võru ja Ida-Viru maakonna leibkondadel, vastavalt 398 ja 381 eurot kuus leibkonnaliikme kohta. Aastaga on kulutused muutunud maakondade võrdluses ühtlasemaks," lisas Müürsoo.

Leibkonna tüübi järgi vähenesid kulutused leibkonnaliikme kohta kuus kõige rohkem ala- ja täisealiste lastega paaridel (57 eurot), vähemalt kolme lapsega paaridel (42 eurot) ning ühe lapsega paaridel (42 eurot). Kulutused suurenesid lasteta leibkondadel: üksikutel alla 65-aastastel (47 eurot) ning üksikutel 65-aastastel ja vanematel (24 eurot).

Riigikogu asub teisipäeval arutama sotsiaaldemokraatide ettepanekut, mille eesmärk on hoida ära omavalitsusi esindavate valijameeste arvu järsk kukkumine valimiskogus, mis koguneb presidenti valima.

 „Meie eelnõu taastab senise presidendi valimise korra ning tagab ühtlasi linnade ja valdade esindajatele riigipea valimisel suurema sõnaõiguse. Kui president ei osutu riigikogus valituks, siis kutsutakse suve lõpus kokku riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu. Sotsiaaldemokraatide lahendus näeb ette, et  omavalitsustest tuleb presidenti valima 232 valijameest 107 asemel. Valijameeste ridu kärpis üle kahe korra viimane  haldusreform, mis  jättis  Eesti kaardile 79 omavalitsust. Aga rong ei ole läinud – olukorda on veel võimalik muuta,“ selgitas põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets.

Enamik Eesti omavalitsusi saab eelnõu järgi valimiskogus juurde üks-kaks kohta, mis taastab varasemad proportsioonid. Näiteks suureneks Hiiumaa, Türi ja Võru valijameeste arv kahe võrra.  Saaremaa ja Pärnu linna esindajate arv kasvaks kolme ning Tallinna esindajate arv 15 inimese võrra, tõi Läänemets näiteid.

„Nii saab valimiskogu olema laiapõhjalisem ja vähem parlamendiparteide  nägu. Sinna pääseks rohkem opositsiooni ja valmisliitude esindajaid, mis on minu hinnangul  demokraatlikum presidendi selgitamise viis,“ märkis Läänemets.

Sotsiaaldemokraatide algatatud presidendi valimise seaduse muutmise eelnõu säilitab 2016. aastal valimiskogus kehtinud vahekorra riigikogu liikmete ja volikogude esindajate vahel. Koos 101 riigikogu saadikuga oleks valimiskogu kokku 333-liikmeline.