Statistikaameti täpsustatud andmete alusel oli 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 330 068, mis on 1179 inimest rohkem kui aasta varem - loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv mullu 2602 inimese võrra, kuid positiivne rändesaldo suurendas seda 3782 inimese võrra. 

Eelmisel aastal sündis 13 209 last, mis on 890 võrra vähem kui aasta varem. Statistikaameti juhtivanalüütik Ethel Maasingu sõnul langes sündimus eelkõige nooremates vanuserühmades. „Keskmine sünnituste arv langes igas sünnitusealiste naiste vanuserühmas, kõige enam aga 25–29-aastaste seas. Võrreldes varasemaga sündis rohkem neljandaid ja viiendaid, samas vähenes esimeste, teise ning kolmandate laste arv,“ täpsustas Maasing.

Eelmisel aastal suri 15 811 inimest, mis on 410 võrra rohkem kui aasta varem. Surmade arv tervikuna oli veidi suurem kui kümnel varasemal aastal, mil aastane surmade arv püsis 15 200–15 800 vahel.

„Sündide ja surmade vahe ehk loomulik iive oli praegusest madalam viimati 2005. aastal. Enne seda oli iive aga veelgi madalam, näiteks 1994. aastal vähenes rahvaarv selle tõttu enam kui 8000 inimese võrra,“ ütles Maasing.

Maakondade võrdluses püsib aastaid kestnud trend, mille kohaselt oli iive taas positiivne Harjumaal ja Tartumaal, negatiivne aga teistes maakondades. „Selgelt eristus negatiivse iibe poolest Ida-Virumaa, kus on võrreldes teiste maakondadega sünnitusealiste naiste osakaal väiksem ning rahvastik vananev,“ lisas juhtivanalüütik.

Eestisse asus elama 16 209 inimest ja siit lahkus 12 427 inimest ehk välisrände saldo oli juba kuuendat aastat positiivne. Võrreldes aasta varasemaga oli sisseränne väiksem 1963 inimese ning väljaränne 374 inimese võrra. Nii sisse- kui ka väljarändajate hulgas oli kõige rohkem Eesti kodanikke, kuid esimest korda pärast 2016. aastat oli eestlaste rändesaldo negatiivne. Riigist lahkus 6920, aga tagasi tuli 5900 Eesti kodanikku.

Kõige rohkem liiguti endiselt Eesti ja Soome vahel, ent üle kolme aasta on rändesaldo põhjanaabritega negatiivne ehk Eestist lahkus Soome rohkem inimesi, kui Soomest Eestisse sisse rändas. 

Statistikaamet korrigeeris eelmisel aastal avaldatud rahvaarvu 67 isiku võrra. 1. jaanuari 2020 seisuga oli Eesti rahvaarv 1 328 889. 

Valitsus iotsustas alates tuleva nädala esmaspäevast lubada kõik õpilased kooli.
 
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna teatas, et valitsus otsustas lubada alates 17. maist kõik lapsed ja noored kooli, sealhulgas kutse- ja ülikooli.

"Meil on olnud sel õppeaastal kokku 31 õppenädalat, millest näiteks 15 nädalat on Harju- ja Ida-Virumaa 10.-11. klassi õpilased olnud distantsõppel, 5.-8. kl lapsed 13 nädalat. 1.-4. kl lapsed on olnud üle Eesti kokku seitse  ja üheksandikud üheksa nädalat distantsõppel," kirjutas Kersna. 

Koolis peab jätkuvalt järgima ohutusnõudeid. See tähendab, et tuleb kanda maski, hoida distantsi, õhutada ruume, mõõta CO2 taset ning vältida kokkupuuteid teiste klasside õpilastega.

Kersna lisas, et kohalikud omavalitsused on saanud kiirtestid, et vaktsineerimata õpetajaid vähemalt kord nädalas testida.