EESTI ELU

Apteekrid: kodus peaks hoidma kahe nädala ravimivaru

Pixabay

Järjest kasvava koroonaohu tõttu soovitavad proviisorite koda ja apteekrite liit hoida elanikel kodus vähemalt kahe nädala ravimivaru, samuti tuleks retseptid raviarsti juures aegsasti pikendada.

Apteekrid panevad Eesti inimestele südamele, et viiruskriisi ajal apteeki külastades järgitaks kolme põhimõtet – ravimiretseptid tuleb uuendada aegsasti, apteegi külastamiseks tuleb varuda aega ja apteegi külastamisel vältida avariiulitel paiknevate toodete asjatut puudutamist.

„Ajad on keerulised ning haigused võivad tabada igaüht. Sagenenud on juhtumid, kus patsient jääb puuduva retsepti tõttu ravimita, samas kui kodune ravimivaru on juba lõppenud,“ ütles sõltumatuid proviisorapteeke ühendava apteekrite liidu peaproviisor Kaidi Sarv. „Probleemide ennetamiseks tuleks uut ravimiretsepti paluda arstilt juba pärast viimase retsepti alusel apteegist ravimite välja ostmist. Kui kodune ravimivaru on kahanenud juba kahe nädalani, siis on raviarsti poole pöördumiseks päris viimane aeg.“

Kuigi pindadelt nakkuse saamine on pigem ebatõenäoline, paluvad apteekrid avariiulitel paiknevaid tooteid niisama mitte katsuda ega karpe avada.

„Kõikide turvalisuse huvides tuleb vähendada kokkupuuteid võimalike nakkusallikatega. Pöörduge apteekri poole – tema aitab teha õige valiku tegemisel ja ravimi leidmisel,“ ütles proviisorite koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas. „Samuti on mõistlik planeerida apteegikülastus ette ja võtta selleks piisavalt aega – ravimi väljastamisel ja tervisealasel nõustamisel tuleb apteekril teha mitmeid toiminguid. Pideva koroonaviiruse ohu tõttu on apteekides rakendatud mitmeid ohutusmeetmeid, mis võivad mõnevõrra pikendada patsiendi teenindamisele kuluvat aega.“

Alamaa-Aas rõhutas, et apteeki külastades tuleks kanda maski, hoida teiste patsientidega vähemalt kahemeetrist vahet ja desinfitseerida apteeki tulles ka käed.

Proviisorite koda ühendab apteekides töötavaid proviisoreid. Apteekrite liit on Eesti suurim sõltumatute proviisorapteekide ühendus.

Riik plaanib laiendada vingugaasiandurite paigalduskohustust

Foto: Aigar Nagel

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tuletab meelde, et vingugaasiandur on esialgu kohustuslik vaid neis eluruumides, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade, samas on riigil kavas kohustuse ulatust laiendada.

„Alanud kütteperioodil on kohane meelde tuletada, kui karmid võivad olla vingugaasi põhjustatud tagajärjed inimese elule ja tervisele ning miks on oluline ka gaasiseadme olemasolul varustada kodu vingugaasianduriga,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Kuigi Aasa sõnul on vingugaasiandur esialgu kohustuslik vaid neis eluruumides, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade, on ministeerium laiendamas anduri kohustuse ulatust. Uue aasta kevadest tuleb ohutuse tagamiseks paigaldada vingugaasiandur sobivaimasse eluruumi, sõltumata küttegaasiseadme asukohast või selle põlemiskambri tehnilisest lahendusest.

“Kui küttegaasiseade paikneb näiteks abiruumis, kuhu on paigaldatud ka vingugaasiandur, ei pruugi selle signaal jõuda inimesteni elu- või magamistoas. Vingugaasi näol on paraku tegemist nähtamatu mürgiga ning õigeaegne märguanne saab ära hoida kõige hullema,” selgitas Aas. 

Gaasiseadmete korrasoleku ja ohutuse eest vastutab seadme omanik. Gaasiseadmega ruumis peab olema toimiv ventilatsioon ja korralik õhu juurdevool, kuna gaasiseade vajab töötamiseks palju hapnikku. Gaasiseadmeid ja nendega seotud korstnaid ning ventilatsiooni tuleb vastavalt seadme juhistele lasta regulaarselt hooldada ja puhastada kord aastas ning tervikuna kontrollida iga nelja aasta järel.

2018. aastal leidis küttegaasiseadme kasutamise nõuete rikkumise tagajärjel aset 18 õnnetusjuhtumit, milles hukkus viis inimest. 2019. aastal leidis aset viis õnnetusjuhtumit, milles ei hukkunud ühtegi inimest.

Ööpäevaga suri koroonaviiruse tõttu neli inimest

Pixabay

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4280 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 259 ehk 5,4 protsenti testide koguarvust ning suri neli inimest.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 123 inimesel. Ida-Virumaale lisandus 80 uut nakatunut. Pärnumaale lisandus 14, Tartumaale 10, ja Lääne-Virumaale kuus. Viljandimaale laekus neli ja Põlvamaale lisandus kolm uut positiivset testi tulemust. Valga- ja Saaremaale lisandus kaks ning Võru-, Järva-, Hiiu- ja Raplamaale lisandus üks positiivne tulemus. 11 positiivse testi tulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 178,7 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 4,3 protsenti.

Harjumaa 123 uuest juhtumist 91 on Tallinnas. Neli põhja regionaalosakonna piirkonda saabunud juhtumi puhul on nakatumise põhjus varasem kontakt haigega. 120 nakatumise päritolu on täpsustamisel.

Neljapäevase täpsustatud info kohaselt on 87 juhtumi puhul nakatumise põhjus varasem kontakt haigega, viie juhtumi puhul on viirus välismaalt sisse toodud, 58 juhtumi puhul on nakatumise päritolu teadmata. Ülejäänud nakatumised on täpsustamisel.

Põhja regionaalosakonna poolt on jälgimisel üle 11 200 inimese, kellest 1306 on haigestunud. Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada 24 kollet. Kooli koldeid on kokku neli, lasteaia koldeid on üks kokku, töökoha koldeid on kokku seitse, ürituste koldeid on kokku kolm ja muu kontakti koldeid on kokku kuus. Lisanduvad veel Rapla Hooldekeskuse kolle, haiglakolle ja Tallinna Vangla kolle.

Ida-Virumaale ööpäevaga lisandunud positiivsetest tulemustest on 15 juhtumit seotud koolis nakatumisega ja 10 juhtumit seotud pereringis nakatumisega. Neljal juhul nakatuti sõpruskonnas, kolmel juhul nakatuti huvitegevuse käigus, kahel juhul nakatuti lasteaias ja kaks juhtumit toodi Venemaalt sisse. Üks juhtum anti põhja regionaalosakonnale üle, sest inimene elab Tallinnas. Ülejäänud juhtumite asjaolud on täpsustamisel. Lääne-Virumaale lisandus üks nakatumine pereringis, üks juhtum anti põhja regionaalosakonnale üle ning ülejäänud nakatumiste asjaolud on täpsustamisel.

Kolmapäevase täpsustatud info kohaselt lisandus Ida-Virumaale 31 juhtumit, kus nakatuti töökohas. Kaheksal korral nakatuti huvitegevuse käigus ja kaheksal juhul pereringis. Seitsmel juhul nakatuti koolis, ühel juhul nakatuti lasteaias ning ühe juhtumi puhul olid kaks järgmist testi negatiivsed ning inimene tunnistati terveks.

Ida regiooni tööpiirkonnas on 13 aktiivset kollet. Kokku on koolikoldeid kolm: Sillamäel kaks, Kohtla-Järvel üks ja Jõhvis üks. Kaks lasteaia kollet: üks Narvas ja teine Kohtla-Järvel. Töökohakoldeid on kokku viis: üks Narva-Jõesuus, üks Sillamäel, üks Narvas, üks Jõhvis ja üks Tapal. Viru Vangla koldes on 230 inimest, Narva jäähoki koldes on 55 inimest.

Ida regionaalosakonna jälgimisel on ligi 3300 inimest, kellest haigestunud on 562.

Neljapäevase täpsustatud info kohaselt lisandus Tartumaale viis juhtumit, mille puhul nakatuti hobitegevuse käigus ja neli juhtumit, mille nakkusallikas on teadmata ning kolme juhtumi puhul oli tegemist nakatumisega perekonnasiseselt. Üks juhtum toodi sisse Venemaalt. Valgamaale lisandunud üks nakatunu sai viiruse perekonnasiseselt ning teise nakkusallikas on teadmata. Viljandimaale lisandunud ühe juhtumi puhul toimus nakatumine hobitegevuse kaudu ning kahel juhul on nakkusallikas teadmata.

Tartumaale lisandus kolm haigestunut kes said nakkuse koolisiseselt, ühel juhul kandus nakkus edasi töökohal ning ülejäänud nakatumised Tartumaal on täpsustamisel. Viljandimaale lisandunud kaks haiget said nakkuse perekonnasiseselt ning kahe nakkusallikas on täpsustamisel. Valgamaale lisandunud kahe uue juhtumi nakkusallikas on täpsustamisel. Võrumaale lisandunud nakatunu sai nakkuse välismaalt ja Põlvamaale lisandunud ühe nakatunu puhul on nakkusallikas teadmata, teine sai viiruse koolisiseselt ning kolmanda juhtumi asjaolud on selgitamisel. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on üle 1400 inimese, kellest 209 on haigestunud ja haigestunute number sisaldab ka põhja regionaalosakonna jälgitavaid. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on kolm aktiivset kollet, üks on 34 inimesega hooldekodu kolle. Töökohakoldes on seitse inimest ning õppeasutuse koldes on kuus inimest.

Pärnumaale lisandunud 10 nakatunut said viiruse hoolekandeasutuses, kahel juhul nakatuti töökohal ning kahe juhtumi asjaolud on selgitamisel. Hiiumaale lisandunud nakatunu asjaolud on selgitamisel. Saaremaale lisandunud ühel juhul toodi viirus sisse Soomest, ühel juhul on nakkusallikas teadmata ning üks nakatunu on võõrtööline. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on ligi 1000 inimest, kellest 126 on haigestunud. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on kolm kollet Hiiumaal, kus esimeses pereürituse koldes on 12 inimest ja teises ürituse koldes seitse ja perekoldes kuus. Pärnumaal on jälgimisel üks kooli kolle, kus on seitse haigestunut.

13. novembri hommikuse seisuga viibib haiglas 72 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on viis patsienti. Koju saadeti kuus inimest, üks inimene tunnistati valepositiivseks. Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati 15. Uusi surmajuhtumeid lisandus ööpäeva jooksul neli, kokku on Eestis surnud 80 koroonaviirusesse nakatunud inimest.

Tänaseks on haiglates lõpetatud 605 COVID-19 haigusjuhtumit 589 inimesega.

13. novembri seisuga on tervenenud 4551 inimest. Neist 3340 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 1211 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud üle 390 000 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 7148.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on tänase seisuga HOIA rakendust alla laaditud 185 130 korda. Läbi rakenduse on end haigeks märgitud 374 korda, millest aktiivseid haigusjuhte on hetkel 207.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD