Riigikaitselistel aladel ei seata piiranguid EMP lepinguriigi kodanikele ja juriidilistele isikutele. Isikutel, kes ei ole EMP lepinguriigi kodanik või lepinguriigi juriidiline isik, on keelatud kinnisasja omandamine järgmistel maa-aladel:

▪ meresaared, välja arvatud Saare- ja Hiiumaa, Muhu ning Vormsi;
▪ Ida-Virumaa: Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linn, Alajõe, Iisaku,
Illuka,
▪ Toila ja Vaivara vald;
▪ Tartumaa: Meeksi ja Piirissaare vald;
▪ Põlvamaa: Mikitamäe, Orava, Räpina ja Värska vald;
▪ Võrumaa: Meremäe, Misso ja Vastseliina vald.

Seadus lubab Venemaa Föderatsiooni kodanikel osta Eesti riigikaitselistele aladele küll kortereid, kuid keelatud on maa ja eramute müük väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) elavatele inimestele. Lisatakistusi tekitavad koroonaviirusest tulenevad reisipiirangud, mistõttu otsitakse alternatiivseid lahendusi kinnisvaraga tutvumiseks ja tehingu vormistamiseks.

Kinnisvaraportaali Kinnisvara24.ee tegevjuhi Katrin Aroni sõnul laekub kinnisvaraportaalidele järjest rohkem päringuid Venemaa kodanikelt, kes soovivad soetada suvila Ida-Virumaale, kuid tehinguteni jõudmist takistab nii seadus kui ka koroonapiirangud. „Kuigi ostuhuvi Ida-Virumaa suvilate vastu on igal suvehooajal üsna kõrge, ei luba seadus vene kodanikele Eesti riigikaitselistel aladel asuvaid maatükke, suvilaid ega eramuid müüa. Erandina saab väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda elavale inimesele riigikaitselisel alal maatüki või maja omandamiseks anda loa Vabariigi Valitsuse korraldusega. Seaduse järgi on Venemaa kodanikel aga õigus teha ostutehinguid Ida-Virumaal või mujal riigikaitselistel aladel asuvate korteritega.“

Katrin Aroni sõnul saavad Venemaa kodanikud piiranguteta soetada suvilaid väljaspool neid piirkondi, kuid ostuhuvi on kõrgem just riigikaitselisel alal asuva Ida-Virumaa kinnisvara vastu. „Osad venelased soetavad suvila, maja või maatüki seetõttu oma Eestis elavate tuttavate või võimalusel firma nimele,“ lausus Aron.

Lisaks Ida-Virumaale soetavad Vene kodanikud kinnisvara ka Harjumaale. Maa- ameti statistika näitab, et tänavu jaanuarist maini tehti Harjumaal 27 ja Ida-Virumaal 25 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille puhul oli omandajaks Venemaa Föderatsiooni kodanik. 2020. a esimese viie kuu jooksul tegid Venemaa kodanikud Harjumaal 23 ja Ida-Virumaal 56 kinnisvara ostutehingut.

Aroni hinnangul pole tegelik huvi Ida-Virumaa kinnisvara vastu langenud, aga tehingute aktiivsuse languse taga on Eesti kinnisvara hinnatõus ning koroonaviirusest tulenevad reisipiirangud. „Kui kohapeale sõitmine pole võimalik, siis otsitakse alternatiivseid lahendusi kinnisvaraga tutvumiseks ja tehingu vormistamiseks. Kasvanud on maaklerite osatähtsus – leitakse endale Eestis tegutsev usaldusväärne kontaktisik, kes aitab leida ostja kriteeriumitele sobiva kinnisvara. Kasutatakse ka videokõne võimalust kinnisvara ülevaatamiseks ning maaklerid toodavad spetsiaalseid distantsilt objektiga tutvumiseks mõeldud videoid,“ tõi Aron välja.

Aasta tagasi turule tulnud võimalus sõlmida tehing distantsilt notariaalse kaugtõestamise kaudu enamikele Venemaa elanikele ei sobi, sest selle eelduseks on Eesti ID-kaardi või Mobiil-ID olemasolu.