Koroonaviirusesisaldus reovees on paljudes Eesti piirkondades langenud mõõdukale tasemele. Väga suure viirusesisaldusega proovide hulk on nädalaga kahanenud kolmandiku võrra.

Uuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul on vaatamata viirusekoguse valdavale vähenemisele jäänud Ida-Virumaa suuremad linnad siiski veel kõrgemate näitude juurde.  Samuti on viiruse hulk suur Tallinnas ja Viimsi-Muuga piirkonnas, Haapsalus, Pärnus, Tartus ja Võrumaal. Tensoni hinnangul on praegune näitaja võrreldav ikka veel veebruari alguse seisuga. "Arvestades praegust üsna kõrget uute nakatumiste taset, läheb suurema muutuse saabumiseni ikka veel aega," selgitas Tenson.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetakse punktproove, mis näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.

Uuring on terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.

Proovide kogumisel teeb Tartu ülikool koostööd keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites. Rohkem infot ja interaktiivne kaart uuringu varasemate tulemustega on uuringu kodulehel "Koroonaviiruse seire reoveest".

Päästeamet andis välja aastaraamatu, kus võetakse kokku 2020. aasta arvudes ja faktides, tuuakse välja olulised saavutused ja seletatakse lahti aasta suuremad sündmused.

Möödunud aasta oli mitmete näitajate poolest Päästeametile heas mõttes rekordiline: hoone-, kodu- ning metsa- ja maastikutulekahjude hulk oli taasiseseisvunud Eesti väikseim. Tulekahjudes hukkus 36 inimest.

Seevastu oli mullu viimase viie aasta suurim veeõnnetustes hukkunute arv - 58, mis on poole rohkem kui 2019. aastal. 2020 aasta oli COVID-19 pandeemia tõttu raske ja pretsedenditu nii terve maailma kui ka Päästeameti jaoks.

Kriisi lahendamine ja kriisiks valmisolek on üks Päästeameti põhitegevusi ning selles tonaalsuses aasta mööduski. "Jah, loomulikult seisame tule- ja veeohutu keskkonna ja ohutuskultuuri kasvatamise eest kõige laiemas mõttes. Teeme ennetustööd, reageerime tule- ja veeõnnetustele, neutraliseerime lõhkematerjali ja keemiareostust, päästame kõrgusest ja sügavusest. Aga kriis ja selleks valmisolek on lahutamatu osa tänasest maailmast," sõnas Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. "Ohutu ja turvaline ühiskond tähendab muuhulgas seda, et iga tasand - riik, kohalik omavalitsus, ettevõtted ja eelkõige inimene ise - on kriisiks valmis ja saab hakkama," lisas Tammearu.

2020. aastal sai Päästeamet 25 822 väljakutset, aasta jooksul oli 14 881 päästesündmust. Päästeti 301 inimest, hoiti ära 358 252 702 euro väärtuses varakahju ning viidi läbi 19 765 kodunõustamist. Tulekahjusid registreeriti 3990, veeõnnetusi 341.

Päästeameti aastaraamat on veebis nähtav SIIN