Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt põhjustati mullu 660 liiklusõnnetust ilma liikluskindlustuseta, tänavu esimesel poolaastal oli õnnetusi 260. Keskmine liikluskindlustusjuhtumi kahju on tänavu 1800 eurot.

„Statistika näitab, et igal aastal saab üle 600 autojuhi kindlustusandjatelt tagasinõude, kuna nad on põhjustanud õnnetuse liikluskindlustuseta sõidukiga. Sellisel juhul peavad nad tekitatud kahju ise korvama, ütles LKF-i juhatuse liige Lauri Potsepp. „Kuigi levinud arvamuse kohaselt on tegemist vähese seaduskuulekusega inimestega, on see ekslik arvamus. Enamik juhtudel on tegemist täiesti harilike seaduskuulekate kodanikega, kes on unustanud kindlustuslepingu pikendamata või sõidavad teise inimese autoga, eeldades, et sel on kehtiv liikluskindlustus.“

Nii kindlustusseltsid kui LKF saadavad meili teel liikluskindlustuse meeldetuletusi. LKF saatis tänavu esimesel poolaastal kokku 50 000 meeldetuletust liikluskindlustuse lepingu sõlmimiseks.

„Et vältida ootamatuid makseraskuseid liiklusõnnetuse põhjustamise järel, on kasulik aeg-ajalt kontrollida liikluskindlustuse kehtivust. Et teid oleks võimalik teavitada lepingu lõppemisest, peaks kindlustusandjale teatama oma meiliaadressi muutumisest. Samuti võiksite suunata oma eesti.ee e-posti isiklikule meiliaadressile, sest liikluskindlustuse fond saadab sinna meeldetuletusi kindlustuslepinguta sõidukist,“ selgitas Potsepp.

Igal liiklusregistris registreeritud mootorsõidukil või selle haagisel peab olema liikluskindlustus.

Kui põhjustate ilma liikluskindlustuseta autoga õnnetuse, siis kannatanule hüvitab kahju LKF või viimase lepingu kindlustusandja. Peale kannatanule kahju hüvitamist tuleb aga väljamakstud summa tagasi maksta.

Erandina ei pea sõidukil olema liikluskindlustust 12 kuu jooksul pärast viimase lepingu lõppemist, kui sõidukit ei kasutata ja seda hoitakse nii, et sellega ei saa põhjustada liikluskindlustuse juhtumit.

Kui sõidukit ei kasutata pikema aja jooksul, siis tuleb see automaatse liikluskindlustuse vältimiseks liiklusregistrist kustutada.

Swedbanki liiklus- ja kaskokindlustuse valdkonnajuhi Eivo Kisandi sõnul juhtub liikluskindlustuseta sõidukitega tihedamini õnnetusi, kui auto on ühiskasutuses või kui leping sõlmitakse tavapärasest lühemaks perioodiks. „Kui näiteks pereliikmed kasutavad üht autot, siis võiks kokku leppida, kes teeb liikluskindlustuse. Muidu võib keegi teadmatusest põhjustada liiklusõnnetuse ilma liikluskindluseta,“ ütles Kisand.

„Lisaks kui näiteks vanavanemad kasutavad autot vaid lumevabal perioodil sõitmiseks ning sõlmivad seetõttu lühema kehtivusajaga kindlustuslepingu, tasub siiski aeg-ajalt kontrollida lepingu kehtivusaega ning vajadusel seda pikendada. Kui lume tulek hilineb ning ilmaprognoos on sõitmiseks sobilik, võib ununeda, et kindlustusleping sai sõlmitud lühemaks perioodiks,“ lisas Kisand.

Kohustusliku liikluskindlustuse kehtivust saab lihtsalt kontrollida, kui teha sõiduki registrimärgiga päring liikluskindlustuse fondi veebilehel. Liikluskindlustuse hindu on võimalik enne lepingu sõlmimist võrrelda veebikalkulaatoris.

LKF on liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo, liikluskindlustuse registri pidaja ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.

Alates esmaspäevast peavad 26-st Euroopa riigist tulijad jääma kahenädalasse eneseisolatsiooni. 

Eneseisolatsiooni kohustus ei laiene neile inimestele, kes saabuvad Eestisse Euroopa Liidu (EL) ja majanduspiirkonna, Schengeni ala ning EL-i ühise nimekirja riigist, mille nakatumisnäitaja on alla 50 inimese 100 000 elaniku kohta. Edaspidi vaadatakse see piirmäär üle kord nädalas reedeti ja uus piirmäär jõustub sellele järgnevast esmaspäevast.

Tuginedes koroonaviiruse nakatunute suhtarvule kehtib alates esmaspäevast kahe nädala pikkune liikumisvabaduse piirang Andorrast, Austriast, Belgiast, Hispaaniast, Hollandist, Horvaatiast, Iirimaalt, Islandilt, Itaalialt, Leedust, Luksemburgist, Maltalt, Monacolt, Poolalt, Portugalist, Prantsusmaalt, Rootsist, Rumeeniast, San Marinost, Slovakkiast, Sloveeniast, Šveitsist, Taanist, Tšehhist, Ungarist ja Ühendkuningriidit.

Liikumisvabaduse piirang ei rakendu Küproselt, Norrast, Liechtensteinist, Saksamaalt, Kreekast, Bulgaariast, Vatikanist, Lätist ja Soomest tulijad.

Vastavalt 25. septembril tehtud valitsus otsusele ei laiene Leedust tulijatele liikumisvabaduse piirang siis, kui nad tulevad siia töötamiseks, õppimiseks, tervishoiuteenuse saamiseks, perekondlike sündmuste puhul või transiidi eesmärgil ning neil pole haigussümptomeid ega teadaolevat kokkupuudet nakkushaigega.

7. augustil uuendas Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja piirangu võimaliku kaotamise kohta käiva soovituse lisas olevat kolmandate riikide nimekirja, mille alusel on võimalik Eestisse reisida Austraaliast, Gruusiast, Jaapanist, Kanadast, Lõuna-Koreast, Rwandast, Taist, Tuneesiast Uruguayst ja Uus-Meremaalt. Kanadast, Gruusiast ja Tuneesiast reisidest kehtib kahe nädala pikkune liikumisvabaduse piirang. Teistest nimetatud riikidest Eestisse saabudes tulevast nädalast oma liikumisvabadust 14 päevaks piirama ei pea.

1. septembrist saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse naasjad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes lennujaamas ja sadamas testida. Lisainfo testimise kohta on leitav terviseameti kodulehelt.