Alates kolmapäevast muutub uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele elektriautode laadimistaristu paigaldamine kohustuslikuks.

„Elektrisõidukitel on oluline tähtsus puhtale energiale üleminekul ning nende laiem kasutuselevõtt tagab puhtama õhu. Et inimesed langetaksid autot soetades aina enam otsuseid elektriautode kasuks, tuleb üle Eesti rajatavate hoonete juurde luua ka sobiv taristu, et neid oleks võimalikult mugav kasutada,“ sõnas majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Paljud kaubanduskeskused ja tanklad on juba ise vabatahtlikult parklatesse laadimistaristud paigaldanud, aga sellest kindlasti ei piisa ja laadimiskohti tuleb juurde tekitada.“

Elektriauto laadimistaristu paigaldamise nõuded hakkavad kehtima kõikidele nendele hoonetele, mida on kavandatud teenindama enam kui kümme parkimiskohta. Neid tuleb järgida uute rajatavate hoonete ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul, juba olemasolevate hoonete parklaid kohe ümber ehitama ei pea.

Uute mitteelamute puhul tuleb juhtmetaristuga varustada vähemalt viiendik parkimiskohtadest ning paigaldada tuleb vähemalt üks laadimispunkt. Uute elamute puhul tuleb aga kõik parkimiskohad varustada juhtmetaristuga, et tagada parkimiskohtade omanikele võimalus tulevikus paigaldada hõlpsalt elektriauto laadimispunkt.

Olulisel rekonstrueerimisel kehtivad sama reeglid, mis uute hoonete püstitamisel, aga taristu tuleb paigaldada juhul, kui rekonstrueerimine hõlmab ka parklat või hoone/parkla elektrisüsteemi.

Juba olemasolevatele mitteelamutele, mida pole plaanis renoveerida, on määratud üleminekuaeg. Kui hoone teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 20 parkimiskohta, peavad olema varustatud vähemalt ühe laadimispunktiga 2025. aasta alguseks.

Laadimistaristu paigaldamist reguleerib ehitusseadustik ning selle täitmist hakkavad jälgima kohalikud omavalitsused ehituslubade menetlemisel.

Peaminister Kaja Kallase sõnul läheb riik alates neljapäevast lukku, uued karmid piirangud kehtivad vähemalt kuu aega.

Kallas ütles rahvusringhäälingu uudistesaates "Aktuaalne Kaamera", et uute karmide piirangute põhjuseks on koroonaviiruse Ühendkuningriigi tüve kiire ja lai levik Eestis. "Otsustasime panna riigi nii lukku kui võimalik," ütles Kallas.

Peaministri sõnul lähevad õppeasutused, sealhulgas alglassid distantsõppele, välja arvatud erivajadusega lapsed ja nendega tegelevad õppeasutused. Vanematel on tungivalt soovitatud lapsi lasteaedadesse mitte viia. 

Kogu kaubandus, välja arvatud apteegid, toidupoed, loomapoed, prillipoed ja muu esmavajalik, tuleb sulgeda. Lahti jääb kauba väljastamine välitingimustes ning drive-in müük. Sulgeda tuleb kõik toitlustusasutused, avatuks jääb vaid toidu kaasamüük.

Kallase sõnul on piirangud võimalik kõige varem jõustada alates neljapäevast ning need kehtivad vähemalt kuu aega.

Terviseamet pöördus haiglate tööjõukriisi tõttu tervishoiukõrgkoolide ja Tartu ülikooli poole palvega leida võimalusi võimalikult palju meditsiinitudengeid haiglatesse appi saata,  edastas esmaspäeval  ETV  uudistesaade "Aktuaalne kaamera".

Kõrgkoolid tõdevad, et ressurss on piiratud, sest suurem osa erialase oskusega tudengitest juba on haiglates tööl.

Tervishoiukõrgkoolide õdede ja hooldustöötajate eriala tudengid on haiglatesse järjest appi läinud juba terve aasta vältel. Kui algselt vaid vabatahtlikkuse alusel, siis nüüd asuvad tudengid üha enam lepinguga tööle.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektori Ulla Preedeni sõnul oli nende 1300 õppuri seas täiesti vaba tööjõuressurssi vähe juba sügisel.

"80 protsenti õppuritest kinnitas, et nad juba, kas töötavad kuskil või on hõivatud kuskil. Mis tähendab, et see hulk, kes tõesti saakski startida kohe, ei ole tegelikult nii suur," sõnas Preeden.

Ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis pole eriti palju erialase oskusega tudengeid, kes juba poleks kuskil rakkes. Kui juba kooli kõrvalt tööle asunud tudengit kõrgkool koroonaosakonda appi suunata ei saa, siis praktikaaegu ja kohti saab ümber tõsta küll. Tallinna tervishoiukõrgkool näebki seda võimaliku variandina, sest nende pea tuhandest õe üliõpilasest üle poole teeb just praegu eri kohtades praktikat.

Tartu Ülikooli arstitudengite viimase kursuse 130 tudengit on samuti juba haiglates, osa ka koroonaosakondades, praktikal. Nüüd leevendab ülikool reegleid, võimaldades haiglatel kõiki praktikante osakondade vahel tõsta, ilma et tudeng peaks muretsema praktikatingimuste täitmise pärast.