Pikisilmi kiiret internetti ootavatele maainimestele terendab uus lootuskiir: Eesti saab püsiühenduste loomiseks üle 69 miljoni euroraha, sügisel tekkinud segadus 7,5 miljoni euro jagamisega on samuti lahenduse saanud, kirjutab Postimees.

«Loodame sel aastal uued taotlusvoorud välja kuulutada,» kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete spetsialist Laura Laaster. Tema sõnul on Euroopa Liidu vahenditest – RRFist ehk taastefondist – kiire interneti jaoks eraldatud 24,29 miljonit eurot. Kui kiiresti raha jagamist alustada saab, sõltub Laasteri sõnul veidi ka sellest, kui kiiresti saab Eesti Euroopa Komisjonist kogu RRFi plaanile heakskiidu.

Lisaks on lairibaühenduse arendamiseks nn turutõrkepiirkondades kavandatud Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) uue perioodi eelarvest 45 miljonit eurot. Laasteri sõnul algab ERF-i raha jagamine ilmselt aastal 2023 ja kestab 2027. aastani. Sügisel eraldas eelmine valitsus erakorraliselt Covidi-lisaeelarvest 15 miljonit eurot kiire interneti ühenduse parandamiseks maapiirkondades, jagades selle kaheks meetmeks: ettevõtjatele investeeringutoetuseks kuus ja inimestele liitumistoetuseks üheksa miljonit eurot.

Ettevõtjate toetusmeede läks 9,5 miljoniga lõhki, inimesed taotlesid aga liitumistoetust vaid 1,5 miljoni euro eest. Põhjus oli toetuse väiksuses, sest kiire interneti saamine maale maksab tegelikult tuhandeid. «Otsustasime ettevõtjatele 4,5 miljonit eurot juurde anda, vaid üksikud utoopiliste hindadega pakkumised jäid lõppkokkuvõttes rahastamata,» seletas Laaster.

Ülejäänud kolm miljonit eurot kandis ministeerium aga riigieelarvesse tagasi.

Kõige suurema toetuse, ligi 2,5 miljonit sai Corle OÜ 1747 aadressile kiire interneti ühenduse loomiseks ehk ühe ühenduse hind on keskmiselt 1431 eurot. 2,3 miljonit eurot sai toetust Eesti Andmesidevõrgu AS, mis korjas kiire interneti soovijatelt juba mitu aastat tagasi 153 eurot ette. Kas keegi on oma raha eest ka ühenduse saanud, pole avalikkusele teada. Lisaks käib kohtuvaidlus selle üle, kas ettevõtte kangitõmbaja(d) on sisuliselt kaaperdanud kohalike omavalitsuste käest otsustuse MTÜ-s Eesti Andmesidevõrk, mis tegeleb kiire interneti põhivõrgu rajamisega euroraha eest.

«Meie toetusmeetme tingimused näevad ette, et toetust makstakse siis, kui võrk on valmis, ja võrgu valmidust kontrollib ka TTJA, enne kui toetus välja makstakse,» pole Laura Laasteri sõnul praeguse projekti puhul riski rahast ilma jääda.

Lisaks makstakse toetust kahes osas: 80 protsenti iga valmis ehitatud juurdepääsupunkti eest ja 20 protsenti pärast seda, kui juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus on loodud kõigile aadressidele, kuhu lubati (kokku 1631 aadressi ehk üks liitumine maksab umbes 1411, mitte 150 eurot).

1,6 miljonit eurot toetust sai Eesti Lairiba Arenduse SA  (ELASA), mis on varem rajanud üle Eesti sadades kilomeetrites kiire interneti põhivõrku. Toetusraha eest loob ELASA kiire internetiga liitumise võimaluse 839 aadressile Harju, Rapla, Pärnu ja Tartu maakonnas.

Operaatoritest sai suurima toetuse Elisa: Elisa Eesti AS 849 310 ja Elisa Teleteenused AS 254 408 eurot. Elisa meediasuhete juht Taavi Teder ütles, et suuremaid ehitustöid pole veel jõutud alustada.

Mullu tasus haigekassa inimeste hambaraviteenuste ja -hüvitiste eest 54,8 miljonit eurot, kusjuures hambaarsti külastas ligi 450 000 inimest ja hüvitist kasutas 21 000 inimest rohkem kui aasta varem.

Kuna plaaniline hambaravi oli kevadel mitu kuud peatatud, suurenesid ka haigekassa kulutused vältimatule hambaravile.

Haigekassa tasus eelmisel aastal 284 500 täiskasvanu hambaravi hüvitise eest 14,4 miljonit eurot, mis on miljon eurot ja ligi 21 000 inimest rohkem, kui 2019. aastal. Kõige enam on suurenenud 40-eurose hambaravihüvitist kasutus. „Kuigi eelmise aasta esimesel poolaastal tabas meid koroonaviirus, mil plaanilise hambaravi osutamine paariks kuuks peatati, kasutas mullu 40-eurost hüvitist 165 000 inimest, mis on 20 000 inimest rohkem, kui aasta varem,” sõnas haigekassa esmatasandi teenuste juht Külli Friedemann.

85-eurost hüvitist kasutasid kõige aktiivsemalt töövõimetus- ja vanaduspensionärid, kokku ligi 110 000 inimest, ning rasedad, kokku ligi 8100 inimest. Proteesihüvitist kasutas aga üle 35 000 inimest ligi 6,7 miljoni euro eest.

Eriolukorra ajal kasvas täiskasvanute hambaravi teenuseid pakkuvate lepingupartnerite arv ligi 50 asutuse võrra ning haigekassa esindaja hinnangul näitab hüvitise pakkujate ja selle tarbijate kasv selgelt toetuse vajalikkust nii patsiendile kui ka teenuseosutajale. „Eriolukorra ajal mõisteti, et keerulises olukorras pakub haigekassa leping turvatunnet ja sissetulekut ning aitab kliente hoida. Samuti hüvitas haigekassa oma lepingupartneritele suures mahus kasvanud isikukaitsevahendite kulud,” selgitas Friedemann tagamaid, mis motiveerisid kliinikuid haigekassaga lepingut sõlmima.

3. märtsi seisuga pakutakse täiskasvanutele hüvitist 401 hambaravikabinetis üle Eesti. Haigekassa tuletab meelde, et hüvitise summa järgmisesse aastasse üle ei kandu, seega tasub kord aastas hambaarstil käia ja oma suutervise eest hoolt kanda.

Mullu sai vältimatut hambaravi 23 990 inimest. Ravi saanud inimeste arv kasvas võrreldes 2019. aastaga 44 protsenti ja teenuse rahastamine suurenes 660 000 euro võrra. „Vältimatu hambaravi teenuse kasutamine kasvas hüppeliselt plaanilise ravi peatamise järel, mil haigekassa laiendas vältimatu hambaravi teenuste loetelu,“ selgitas Friedemann.

2019. aastast laiendas haigekassa tasuta hambaravi võimalusi sügava füüsilise ja vaimse puudega inimestele, kellele raviarst on määranud eluaegse hambaravi diagnoosi. Teenust osutati selle esimesel käivitamise aastal 141 inimesele ning 2020. aastal juba 427 inimesele 160 000 euro eest.

3−19-aastaste laste hambahaiguste ennetamise ja ravi eest tasus haigekassa eelmisel aastal 24 miljonit eurot. Hambaarsti juurde jõudis 141 500 last, mis on 58 protsenti kõigist sihtrühma lastest. Ortodontiateenust sai ligi 20 000 last 7 miljoni euro eest.

Friedemanni sõnul vähenes ravi saanud laste arv võrreldes 2019. aastaga neli protsenti. „Kindlasti mõjutas olukorda koroonaperiood, kuid rõhutaks jätkuvalt, et oluline on külastada hambaarsti kord aastas ja kasutada riigi poolt kuni 19-aastastele pakutavat tasuta hambaravi võimalust,“ lisas Friedemann.

Kõige rohkem käisid hambaarsti juurde 6–11-aastased lapsed. Usinamad hambaarsti juures käijad olid Saaremaa, Jõgevamaa, Tartumaa ja Läänemaa lapsed. Kõige vähem jõudis hambaarstile Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Valgamaa lapsi.

Laste hambaravi lepingu on sõlminud 346 hambaravikliinikut üle Eesti.