Reedel lõppes Võrus Kaitseväe Akadeemia korraldatud staabiohvitseride sõjaline baaskursus, mille lõpetas 43 kursuslast.

Nelja nädala jooksul õppisid kursuslased kaitseväe ülesehitust ja määrustikke, omandasid teadmised topograafiast ning läbisid ka välioskuste ja relvaõppe, edastas kaitseväe peastaap. Kursusel osalesid peamiselt meedikud ja meditsiinitudengid, kuid ka kaitseväe ja Kaitseliidu töötajad.

„Võin julgelt öelda, et kursus oli intensiivne, kuid mitte ületamatu ning olen kursuslastega väga rahul. Nelja nädala jooksul näidati üles vastupidavust, koostööd ja tahet olla kaitseväelane,“ ütles staabiohvitseride sõjalise baaskursuse ülem kapten Kadri Rodima. Ta lisas, et väljaõppest valmistas küll enim raskusi relva ja- laskeõpe ning topograafia, kuid koos instruktorite ja kursuslaste abiga ei olnud ükski raskus ületamatu. 

"Otsustasin osaleda staabiohvitseride sõjalisel baaskursusel tänu Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiini kursusele ning samuti sellepärast, et minu arvates peaksid olema ka tüdrukud rohkem teadlikumad riigikaitsest. Kõige meeldejäävam moment kursusest oli see, kui pidime pärast paari ööd metsas ning 20-kilomeetrist teekonda veel teetruubist läbi roomama," sõnas meditsiinitudeng Aana-Liisa Kaste, kes valiti kursuse parimaks naisõppuriks.

Parimaks meesõppuriks valitud meditsiinitudeng Otto Palu lisas, et temale jäid kursusest enim meelde orienteerumised ning lõpurännaku ülesehitus. „Rännaku kontrollpunktid olid väga ägedad ning just meeskonnatööle keskendunud, mistõttu see mulle ka väga meeldis“ lisas Palu.

Staabiohvitseride sõjalise baaskursuse eesmärgiks on anda kursuslastele teadmised ja oskused tegutsemaks üksikvõitlejana kui ka lahingpaarina erinevates olukordades kooskõlas sõjaväelise väljaõppe nõuete ning kehtivate õigusaktidega.

Neljapäeval sooritasid kursuslased ligi 25 kilomeetrise lõpurännaku, mis koosnes erinevatest kontrollpunktidest, kus hinnati kursuslaste orienteerumisvõimet, meeskonnatööd ning takistuste ületamist. Lisaks lõpurännakule sooritasid kursuslased ka relva- ning laskeoskustesti. 

Statistikaameti andmete kohaselt oli teises kvartalis tööjõus osalemise määr 70,4 protsenti, tööhõive määr 65,4 protsenti ja töötuse määr 7,1 protsenti - töötuid oli 49 400, mis on 14 400 võrra rohkem kui esimeses kvartalis.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Voolensi sõnul peegeldavad teise kvartali tööturu näitajad koroonaviiruse levikust põhjustatud kriisi mõju. "Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes on langenud nii tööhõive kui ka tööjõus osalemise määr. Töötuse määr on omakorda kahe protsendipunkti võrra tõusnud," ütles Voolens.

Hõivatuid oli teises kvartalis 643 900, mis on 23 800 võrra vähem kui mullu samal ajal. Täisajaga töötas 560 400 isikut ehk 24 100 võrra vähem kui eelmise aasta samas kvartalis.

Osaajaga hõivatute hulgas suuri muutusi ei toimunud, neid oli kokku 83 500. "Võrreldes eelmise aasta sama ajaga langes tööhõive määr 2,7 protsendipunkti võrra. Naiste tööhõive määr oli 61,2 protsenti ja meestel 69,8 protsenti. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga oli hõivatute hulgas 9600 meest ja 14 200 naist vähem," lisas Voolens.

Töötuse määr oli 7,1 protsenti ja töötuid oli kokku 49 400, mis on 13 700 võrra rohkem kui mullu teises kvartalis. Töötuse määr oli eestlastel 6,3 protsenti ja mitte-eestlastel 8,8 protsenti. Vähem kui pool aastat ilma tööta olnud inimesi oli 34 100 ja 6-11 kuud töötuna olnuid 9100. Pikaajaliselt töötuid oli 6100.

Mitteaktiivseid inimesi oli teises kvartalis 290 900, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes 13 300 võrra rohkem. Peamisteks mitteaktiivsuse põhjusteks olid pensioniiga - 91 500, õpingud - 74 200 ja haigused või vigastused - 57 800.