EESTI ELU

Riigipea: suhtun massiüritustesse praegu halvasti

FOTOD: Aigar Nagel

President Kersti Kaljulaid ei suhtu pooldavalt praegusel ajal korraldatavatesse massiüritustesse, kus koroonaviirus võib taas vabalt levima pääseda - poliitikutelt ootab ta selgemat vastutuse võtmist, et isikuvabadusi puudutavad otsused ei jääks üksnes ametnike kanda, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

Kaljulaidi sõnul oli tal eriolukorra ajal igal nädalal võimalik anda kaks ühiskonnaõpetuse tundi, kus ta arutas noortega, mida sellest koroonakriisist on võimalik õppida. "See võib küll kõlada sõnakõlksuna, aga meist igaühest sõltub Eesti tulevik. Need põlvkonnad, kes praegu on noored, ning ka meie, vanemad, saame eluks kaasa ühe väga vajaliku õpetuse. Kui tavaliselt selgub aastate pärast, milline oli meie kõigi käitumiste summa, siis praegu selgub see kahe nädala jooksul. Saame kogu aeg vaadata peeglisse: kuidas oleme kaks nädalat tagasi toime tulnud," ütles riigipea usutluses Lõuna-Eesti Postimehele.

"Paraku võib see haigus väga kiiresti uuesti levima minna, juhul kui me ei püsi haigustunnuste ilmnemisel kodus ega tee testi. Kusjuures testi tulemuste selgumiseni ei ole sulle antud lisaaega joosta ringi ning kohtuda sõpradetuttavatega. See on aeg, mil tuleks olla omaette. Me kõik hindame oma vabadust, see on nii inimlik. Aga meie vabadusi ei ole vaja piirata, kui käitume mõistlikult, lähtudes sellest, mida praegu sellest viirusest teame. Ja teame palju rohkem kui kevadel," ütles Kaljulaid. 

Tema sõnul suhtub ta viiruseohu tõttu praegu massiüritustesse halvasti. "Kontserti saab ju kuulata ka oma seltskonnaga, teistega distantsi hoides. Mina küll pole valmis minema lava ette ja seal hüppama, laulma ning kaasa kargama. Kõigil oleks neist üritustest rõõmu rohkem, kui osalejad jäävad mõistlikuks ja peavad meeles, et meie hulgas võib olla keegi, kes enese teadmata juba kannab seda viirust. On ju teada, et koos laulmine tihedas seltskonnas, ööklubid, rühmatreeningud on ühed ohtlikumad kohad, kus see nakkus levib. Kontserti saab nautida rahulikult ning ööklubi ei ole esmane vajadus. Võiksime enne mõelda, kui osaleme üritustel, mis seavad ohtu meid ennast ja teisi," ütles Kaljulaid. 

15-st Euroopa riigist saabujad peavad jääma karantiini

Tuginedes koroonaviiruse nakatunute suhtarvule kehtib alates esmaspäevast kahe nädala pikkune liikumisvabaduse piirang Eesisse saabumisel Rootsist, Luksemburgist, Rumeeniast, Bulgaariast, Andorrast, Portugalist, Hispaaniast, Horvaatiast, Belgiast, Monacost, Tšehhist, Prantsusmaalt, Maltalt, Austriast ja Šveitsist.

Eestisse saabudes ei kehti liikumisvabaduse piirang tulevast nädalast reisijatele Ühendkuningriigist, Islandilt, Sloveeniast, Poolast, Hollandist, Taanist, Saksamaalt, San Marinost, Iirimaalt, Liechtensteinist, Itaaliast, Slovakkiast, Kreekast, Küproselt, Leedust, Lätist, Norrast, Ungarist, Soomest ja Vatikanist.

30. juulil uuendas Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja piirangu võimaliku kaotamise kohta käiva soovituse kolmandate riikide nimekirja, mille alusel on nimekirja kuuluvatest riikidest võimalik Eestisse reisida Gruusiast, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Rwandast, Taist, Tuneesiast, Uruguayst, Uus-Meremaalt Austraaliast, Kanadast ja Marokost.

Eestisse saabudes peavad tulevast nädalast oma liikumisvabadust piirama Austraaliast, Kanadast ja Marokost reisijad. Liikumisvabaduse piirang ei kehti Eestisse saabudes reisijatele Gruusiast, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Rwandast, Taist, Tuneesiast, Uruguayst, Uus-Meremaalt.

Koroonaviiruse leviku tõttu soovitab välisministeerium aga tungivalt reisimist vältida, välja arvatud Euroopa riikidesse, kus nakatunuid on 16 või vähem inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul ning kust naastes ei kehti liikumisvabaduse piirang. 

Liikumisvabaduse piirang tähendab, et inimene võib Eestisse saabumisest neljateistkümne kalendripäeva jooksul elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda üksnes tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või inimese elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral või toidu, esmatarbekaupade ja ravimite soetamiseks.

Inimeste juurest abi otsinud hiireviu sai lõpuks vabaks

wikipedia

Võrumaal inimeste juurest abi otsinud ja ligi kolm nädalat loomakliinikus kosunud hiireviu sai laupäeval lõpuks tiivad taas kodumetsa kohal laiali sirutada, kirjutab Postimees. 

«Ta oli enne kõvasti alakaalus, tagasi tõime paraja pontsu,» ütles Kaia-Kaire Hunt, kes hiireviu Tartusse maaülikooli loomakliinikusse viis.

Laupäeval sai ta linnu loomaarsti Madis Leivitsa käest tagasi. «Lendas, suutis püüda hiiri ja oli muus mõttes ka normipärane,» hindas Leivits hiireviu tervist küllalt heaks, et lind võiks looduses edukalt toime tulla. «Kaal oli rõngastamisel 650 grammi ehk lind oli kaalus neljandiku jagu kosunud,» kinnitas loomaarst.

Hiireviu reisis pappkastis tagasi Võrumaale Suuremetsa külla Laiuse tallu. Seal lasi Kaia-Kaire Hunt linnu kastist välja. Hiireviu sirutas kohe tiivad laiali ja lendas kiirelt metsa poole. «Lugesime viule sõnad peale, et ta mürgitatud hiiri ei sööks, ja samas ka, et meie kanu pole vaja hirmutada,» seletas Kaia-Kaire Hunt.

Kuigi hiireviu vaakus elu ja surma veerel pikema nälgimise tõttu, kahtlustas Hunt ka seda, et ise toidu püüdmiseks liiga nõrk lind võis süüa naaberküla põllult pärast mürgitamist maas vedelenud hiiri.

Noor hiireviu üllatas 5. juulil Laiuse tallu kogunenud suvelaagrilisi, lennates ligi ja astudes inimestele aina lähemale. Selgus, et linnuke oli suures hädas, jaksamata enam eriti püstigi seista. 


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD