EESTI ELU

Põllumeeste erakorralise toetuse summa suureneb 15,8 miljoni euroni

BNS 26 Veebruar 2021 Comments ()

Valitsuskabinet kiitis neljapäeval heaks maaeluminister Urmas Kruuse ettepaneku suurendada põllumajandussektorile suunatud erakorralise toetuse senist summat 3,8 miljoni euro võrra ehk 15,8 miljoni euroni - lisaraha tuleks erakorraliselt Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) omavahendite arvelt.

„Põllumajandus ja toidutootmine on riigi jaoks strateegiliselt olulised valdkonnad. Koroonakriis on valusalt puudutanud põllumajandust ja maal tegutsevaid ettevõtjaid ning selleks, et sektor kriisi üle elaks, peame toetuse suunama just sinna, kus seda kõige enam vajatakse. Seejuures peab järgima võrdset kohtlemise põhimõtteid, et oleks tagatud aus konkurents,“ lausus Urmas Kruuse.

„Arvestades esialgse toetuseelnõu kohta tehtud ettepanekuid, viimatisi arutelusid riigikogu maaelukomisjonis, arenguid turgudel ning jaanuarikuu lõpus muutunud Euroopa Liidu ajutise riigiabi raamistikku, mis võimaldab põllumajandussektorit paindlikumalt toetada, oli oluline suurendada põllumajandusele suunatud erakorralise abi eelarvet 3,8 miljoni euro võrra, kasutades selleks MES-i omavahendeid,“ selgitas minister.

Urmas Kruuse lausus, et MES on ka varasemate kriiside ajal teinud toetuse väljamakseid omavahenditest. MES-i eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõstes maaettevõtluse konkurentsivõimet. Kriisi ajal põllumajandussektorile appi tulles täidab sihtasutus kindlasti seda eesmärki, lisas maaeluminister.

Ministri sõnul tutvustatakse erakorralise toetuse jaotusettepanekut esmalt Riigikogu maaelukomisjonile. „Soovime erakorralise toetuse teemaga kiirelt edasi liikuda, et ettevõtjad saaks suurema kindlustundega tänavusele kevadele vastu minna. Koostöö maaelukomisjoniga on siin väga oluline. Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm endise maaeluministrina kindlasti mõistab põllumeeste muresid. Taotluste vastuvõtt toimuks praeguse seisuga e-PRIA kaudu 15.-22. märtsini,“ ütles Urmas Kruuse.

Ajateenija lapse toetus tõuseb kolm korda

BNS 25 Veebruar 2021 Comments ()

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Ajateenija lapse toetus tõuseb kolm korda">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Valitsus tõstis ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse 300 eurolt 900 euroni ning sidus ajateenija toetuse tarbijahinnaindeksiga.

Valitsus otsustas neljapäevasel istungil tõsta alates 1. juulist ajateenija toetust ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetust, edastas valitsuse pressiesindaja.

Valitsus kehtestas uued märtsi lõpuni kehtivad piirangud

BNS 25 Veebruar 2021 Comments ()

Valitsus otsustas pikendada kehtivadi piiranguid märtsi lõpuni, lisaks peavad söögikohad uksed sulgema kell 18, kinod ja teatrid pannakse kinni ning kaubanduskeskused kehtestavad ise täiendavad piirangud.

Peaminister Kaja Kallas ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et koroonaviiruse levik on endiselt väga kõrge. "Peame murdma nakatumisahelad," sõnas Kallas. "Seetõttu oleme sunnitud kehtestama uusi piiranguid," ütles peaminister ja lisas, et uute piirangute kehtestamine on möödapääsmatud.

Kallase sõnul otsustas valitsus teadusnõukogu ettepanekul pikendada koole puudutavaid piiranguid märtsi lõpuni. See tähendab, et 1.-4. klassid jäävad endiselt kontaktõppele, vanemad klassid jätkavad kaugõppes.

Sportimine on siseruumides lubatud ainult individuaaltreeninguna. Välistingimustes jäävad senised kehtima piirangud.

Kallase sõnul peatab valitsus siseruumides avalike ürituste korraldamise. See tähendab, et märtsi lõpuni sulgevad uksed kinod, teatrid, spad, saunad, veekeskused ja ujulad ning korraldada ei tohi konverentse. Välitingimustes on lubatud üritusi korraldada kuni kümneliikmelistele gruppidele.

Toitlustuskohad peavad uksed sulgema kell 18, kehtib 2 pluss 2 reegel ning 50 protsendi täituvuse nõue. Kaasamüük jääb lubatuks.

Kallase sõnul on kaubanduskeskused esitanud valitsusele oma ettepanekud enesekontrolliks. keskused on lubanud välja lülistada wifi, võtta tööle täiendavalt turvatöötajaid, viia ära istumiskohad, lõpetada degusteerimised.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4939 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 1154 ehk 23,4 protsenti testide koguarvust ja suri 10 nakatunut.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 672 inimesel. 511 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.

Ida-Virumaale lisandus 177, Tartumaale 57, Lääne-Virumaale 55, Saaremaale 49, Pärnumaale 28 ja Võrumaale 26 uut positiivset testi. Valgamaale lisandus 19, Raplamaale 17, Põlva- ja Jõgevamaale 14, Läänemaale 8, Järvamaale 7, Viljandimaale 5 ja Hiiumaale 1 nakkusjuhtu. 5 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 850,8 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 14,3 protsenti.

25. veebruari hommikuse seisuga viibib haiglas 504 COVID-19 patsienti, nendest intensiivravi vajab 41 patsienti, kelledest omakorda juhitaval hingamisel on 26 inimest.

Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati kokku 77. Koju saadeti 26 inimest, 10 inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda.

Ööpäeva jooksul suri kümme koroonaviirusega nakatunud inimest – 91-aastane naine, 90-aastane naine, 88-aastane mees, 81-aastane mees, 74-aastane mees, 72-aastane mees, 70-aastane mees, 66-aastane mees, 64-aastane mees, 57-aastane mees. Kokku on Eestis surnud 567 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Neljapäevaks on haiglates lõpetatud 3394 COVID-19 haigusjuhtumit 3331 inimesega.

25. veebruari seisuga on tervenenud 47 460 inimest. Neist 32 874 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 14 586 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 912 636 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 61 627.

Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 68 629 inimesele, kaks doosi on saanud 28 351 inimest.