Täna pani Kaitseministeerium Eestist Ukraina poole teele 2400 Makarovi püstolist koosneva saadetise eesmärgiga toetada Ukraina iseseisva kaitsevõime tugevdamist.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul toetab Eesti Ukrainat järjekindlat ja vankumatult – taastada tuleb riigi suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus.

„Venemaa jätkuv agressioon Krimmis ja Ida-Ukrainas on vastuvõetamatu ning omab laiemat mõju kogu Euroopa julgeolekule,“ ütles kaitseminister Luik. „Saadetisega toetame oma liitlast, kes on kuuendat aastat sõjas,“ lausus ta. 

Luik märkis, et peale poliitilise toetuse ja arenguabi, on oluline pakkuda reaalset tuge Ukraina iseseisvale kaitsevõimele. „Lisaks relvade annetamisele toetab Eesti Ukrainat eriväelaste väljaõppel ja sõjameditsiini alal ning jagab kogemusi territoriaal- ja küberkaitse valdkondades,“ lausus ta.

Luik toonitas, et hoolimata keerulisest olukorrast riigis on Ukraina jätkanud oluliste reformide elluviimist, mis on märkimisväärne.

Kaitseväe pearelvur major Risto Pärtel ütles, et Eesti kaitsevägi sai relvad loovutada, sest mindi üle NATO standardiga kaliibritele. „Makarov on oma ehituselt kompaktne, töökindel ja lihtne kasutada ning lisab ukrainlaste relvastusele kindlasti olulise komponendi,“ lisas pearelvur Pärtel.

Relvad saadetakse Ukraina palvel ja nad  võtab vastu sealne maavägi.

Transpordikulud ligi 7000 eurot kannab Eesti.

Aprillist juunini määras töötukassa töötasu hüvitist 17 472 asutuse 136 709 töötajale, keskmine hüvitise suurus oli 703,2 eurot.

Suurem osa hüvitise saajatest töötas Harjumaal, Tartumaal ning Ida-Virumaal. Enim toetust said majutuse ja toitlustuse ning töötleva tööstuse valdkonna töötajad, teatas töötukassa. 

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul leevendas hüvitise esimene periood järsku majanduslangust ja pehmendas šokki tööturul. "Kui töötasu hüvitise toel saab enamik ettevõtjaid oma tegevust ikkagi jätkata, siis on see meede igal juhul ennast tõestanud," sõnas Paavel pressiteates.

Aprillist juuni lõpuni esitas töötasu hüvitamise avalduse 17 584 asutust, kes taotlesid töötasu hüvitamist 137 399 töötajale. Kõige tihedam avalduste esitamise aeg oli iga kuu esimene nädal ning kõige rohkem avaldusi esitati mai ja juuni esimesel esmaspäeval. 1. juunil esitati avaldus 34 159 töötaja eest ning 4. mail 31 270 töötaja eest.

Töötasu hüvitist määrati 17 472 asutuse 136 709 töötajale, sealhulgas 27 258 inimest said hüvitist ühe kuu eest ning 109 451 inimest kahe kuu eest. Märtsi eest määrati töötasu hüvitis 33 675 inimesele, aprilli eest 121 494 inimesele ning mai eest 91 130 inimesele. 

Keskmine hüvitise suurus oli 703,2 eurot ning hüvitiste kogukulu oli koos töötukassa tasutud sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmaksega 231,7 miljonit eurot, sealhulgas märtsi eest 27,6 miljonit eurot, aprilli eest 113,7 miljonit eurot ja mai eest 90,4 miljonit eurot.

Kui märtsi hüvitise saajatest moodustasid kõige suurema osa – 26,9 protsenti – majutuse ja toitlustuse valdkonna töötajad, siis aprilli ja mai hüvitise saajates hulgas oli kõige rohkem töötleva tööstuse valdkonna töötajaid, vastavalt 22,8 protsenti ja 28,6 protsenti.

Suurem osa hüvitise saajatest – 62,2 protsenti – töötas Harjumaal registreeritud või tegutsevas asutuses, järgnesid Tartumaa 10,7 protsendiga ning Ida-Virumaa 6,1 protsendiga. 

Töötasu hüvitist saanud asutustest ligi 81 protsenti olid vähem kui 10 töötajaga asutused, 10 kuni 49 töötajaga asutusi oli 17 protsenti, 50 kuni 249 töötajaga asutusi 2,6 protsenti ning 250 ja enama töötajaga asutusi 0,4 protsenti.

Kõige suurema hüvitiste kogukuluga asutus oli Tallinki tütarfirma OÜ Hansaliin, millele määrati 4,2 miljonit eurot hüvitisi. Järgnesid Enefit Kaevandused AS 1,8 miljoni euroga, tööstusettevõte AS Norma 1,8 miljoni euroga, Bolt Technology OÜ 1,4 miljoni euroga ning samuti Tallinki tütarfirma OÜ HT Laevateenindus 1,3 miljoni euroga. 

Töötasu hüvitis on jäetud määramata ligi 1100 inimesele. Peamiselt seetõttu, et tööandja ei ole vastanud käibelanguse kriteeriumile; hüvitise avalduses toodud töötaja osas ei ole tööandja kohaldanud töölepinguseaduse paragrahvi 35 või 37 või tegemist on olnud fiktiivse töösuhtega, mis on kantud töötamise registrisse töötasu hüvitise saamiseks.

Esialgsete kontrollide põhjal on 350 inimese osas tunnistatud kehtetuks töötasu hüvitise määramine ning esitatud tagasinõue. Seda põhjusel, et tööandja on rikkunud koondamiskeeldu või on inimene hüvitise taotlemise perioodil viibinud terve kuu töövõimetuslehel. Töötasu hüvitise järelkontrollid kestavad selle aasta lõpuni.

200 inimese taotlused võtsid tööandjad tagasi, kui töötukassa küsis täiendavaid dokumente või selgitusi. 

Keskmine aeg avalduse esitamisest kuni hüvitise määramiseni oli 2,2 päeva ning keskmine aeg avalduse esitamisest kuni hüvitise väljamaksmiseni oli 3,9 päeva.