EESTI ELU

Ilon Wiklandi noore kunstniku preemia läks jagamisele

Ilon Wiklandi noore kunstniku preemia võitja

Reedel, Ilon Wiklandi 91. sünnipäeval kuulutati Haapsalus Iloni Imedemaal välja Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia konkursi laureaadid ning žürii hinnangul pälvisid võrdse võidu seekord Marie Martine Lupp Võru kunstikoolist ja Elise Lissel Pähkel Vanalinna Hariduskolleegiumist ning eripreemia sai Angela Lauge Kuressaare kunstikoolist.

Seitsmendat korda toimunud konkursi eesmärk on innustada noori kunstiõpilasi nende loomerännaku alguses. Noortel tuli esitada üks töö vabalt valitud teemal ning vähemalt kaks illustratsiooni. Seekord anti konkursil osalejatele ülesandeks teha illustratsioonid eesti muinasjutule "Kaksteist kaarnat".

Žüriiliikmed Urmas Viik, Krista Kumberg, Karin Mägi, Tea Tammelaan ja Viive Noor märkisid, et huvitegevusele seatud piirangud konkursist osavõttu ei takistanud. Selgi aastal oli osalejaid üle vabariigi - Tallinnast, Tartust, Viljandist, Haapsalust, Kuressaarest, Jürist, Koselt ja Märjamaalt, kokku 24 noort.

Seekord oli võitjaid kaks - Marie Martine Lupp Võru kunstikoolist ja Elise Lissel Pähkel Vanalinna Hariduskolleegiumist. Mõlemale määrati preemiaks 400 eurot.

Konkursi noorim osavõtja, 13-aastane Marie Martine Lupp sai võidu tehniliselt leidlike ja kompositsiooniliselt huvitavate tööde eest. Lugu on illustratsioonidel tõlgendatud põneva nurga alt. Loo meeleolu on hästi tabatud. Oskuslikult ja osava kergusega on ta kasutanud kollaaži. Tema juhendajaks on Tiina Suumann.

17-aastane Elise Lissel Pähkel jäi žüriile silma maalitehniliste vahendite oskusliku kasutamisega. Tema illustratsioonid on väga dünaamilised. Loo kujutamisel on ta kasutanud leidlikke võtteid.

200 euro suuruse eripreemia pälvis 17-aastane Angela Lauge Kuressaare kunstikoolist, kelle töödel on žürii hinnangul hästi tabatud ilmed. Lood on edasi antud lihtsate ja täpsete vahenditega, väga hea tehnilise teostusega. Tema juhendajad on Leelo Leesi ja Boris Šestakov.

Traditsiooniliselt avati Iloni Imedemaal koos konkursi tulemuste välja kuulutamisega ka näitus parimatest töödest. See jääb avatuks 28. märtsini. Veebi vahendusel toimunud auhindamistseremooniat saab järele vaadata Iloni Imedemaa Facebook´i lehelt ja Youtube´i kanalist.

Varasemalt on konkursi auhinna pälvinud Liisamari Viik Pärnu Kunstikoolist, Anna-Liisa Sääsk Viljandi Kunstikoolist, Aliis Vatku Haapsalu Kunstikoolist, Artur Anniste Sally Kunstistuudiost, Kai-Melli Kapten Türi Põhikoolist, Kassandra Laur Kose Kunstikoolist, Marlene Schwindt Haapsalu Põhikoolist, Meeli Maria Viikmaa Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolist, Annleen Leesma Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolist ja Saara Väli Orissaare Gümnaasiumist ning Jane Mustrik Võru Kunstikoolist.

Koroonaviiruse sisaldus reoveeproovides on rekordiliselt suur

Tartu ülikooli juhitava reoveeseireuuringu sellenädalastest tulemustest selgus, et koroonaviiruse sisaldus reovees on nädala jooksul hüppeliselt kasvanud.

Terviseameti hinnangul on nakatumiste kasv piirangute leevenemise järel ootuspärane, kuid uuringutulemused teevad valvsaks.

Uuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul on seekordsed näidud uuringu ajaloo suurimad. Kui veel nädala eest oli väga suure viirusesisaldusega proove keskmise ja väikse sisaldusega proovidega pea võrdsel hulgal, siis nüüd on 20 suuremast proovivõtukohast 14-s viirusesisaldus väga suur. "Võib öelda, et nii kõrget viirusetaset pole meie proovid seni näidanud. Siit võib välja lugeda, et nakatunuid on nädalaga rohkelt lisandunud pea üle Eesti," selgitas Tenson.

Reoveeseireuuring on terviseametile kasulik ja abistav tööriist. Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul teevad peaaegu üle riigi suured viirusenäidud reoveeproovides kindlasti valvsaks ja ettevaatlikuks, kuid teised näitajad ei ole haigestumise hüppelisele kasvule viidanud. "Uute COVID-19 juhtude arv on olnud viimastel nädalatel väga suur, kuid pigem stabiilsel tasemel. Samuti on püsivalt kõrgel tasemel varjatud levikule viitav positiivsete testide osakaal. Ka haiglaravil olevate inimeste arv on püsinud stabiilsel tasemel," rääkis Sepp. Ta lisas, et pärast piirangute leevendamist on haigestumuse kasv ootuspärane.

"Kuigi selle uuringu tulemused ei ole alati üks-ühele võrreldavad tuvastatud COVID-19 haigusjuhtude arvuga, aitab uuring ennetavalt meie pilke ja tegevusi suunata ning valmisolekut luua," ütles Hanna Sepp. 

Sellest nädalast kehtivad koroonaviiruse leviku pidurdamiseks üle Eesti ühetaolised piirangud. Kuigi see tõi mõnel pool kaasa piirangute leevenemise, on endiselt kõikjal väga tähtis pidada kinni ohutusabinõudest. Meie kõigi kaitseks on vaja kindlasti püsida haigena kodus, hoiduda lähikontaktidest, kanda siseruumides maski ja hoida ohutut vahemaad.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades. Koroonaviiruse seire reoveest annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist.

Uuring aitab avastada varjatud koldeid ja jälgida muutusi puhangudünaamikas. Proovide kogumisel teeb Tartu ülikool koostööd keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.

Töötajate hooletus oli 2020. aastal suurim andmekaitselise rikkumise põhjus

Andmekaitse Inspektsioon sai 2020. aastal 138 rikkumisteadet, mida oli aasta varasema ajaga võrreldes 20% rohkem. Kõige enam sisaldasid teated infot inimeste tähelepanematusest, lohakusest, teadamatusest põhjustatud eksimustest, kuid teavitati ka tarkvaravigadest põhjustatud rikkumistest ja kavatsetud pahatahtlikest tegevusest kliendiandmebaasidega ning paraku ka jätkuvalt õngitsuskirjadest ja lunavararünnetest.

Veerand kõikidest inspektsioonile tehtud rikkumisteadetest olid seotud õngituskirjade või lubavaranõuete tagajärgedega." Õngituskirjade rünnetest anti kõige rohkem teada erasektorist," resümeeris tehnoloogianõunik Urmo Parm. Lunavararünnetest teatasid nii avaliku kui erasektori andmetöötlejad. 138-st rikkumisest 54 ehk 39% puudutas avalikku sektorit.

Tarkvaravea või rikke tõttu sai AKI möödunud aastal rikkumisteateid ligikaudu paarikümnel korral. Näiteks registreeriti rikkumisena selline juhtum, kui inimesed said e-postidele teenuseosutaja otsuse, mis tegelikult oli kellelegi teisele mõeldud. Juhtus see aga selle tõttu, et automaatotsuse süsteemi tekkis info sisestamisega viga ja otsus saadeti seetõttu välja sadadele e-posti aadressidele, mis olid valed. See viga avastati ise ja rikkumine lõpetati kiiresti ilma inspektsiooni sekkumiseta.

Inspektsiooni teavitati ka sellistest juhtumitest, kus tehniliste probleemide tõttu nähti teise inimese andmeid. Selliseid olukordi tuli ette nii avalikus kui erasektoris. Samuti registreeris AKI juhtumeid, kus põhjuseks oli nõrk või aegunud turvalahendus. Näiteks oli võimalik kolleegi parooli teades pääseda infosüsteemi ilma, et jääks jälg maha reaalsest andmete vaatajast. Ühel juhul pääses pahalane ligi haridusasutuse infosüsteemi, kuna rakendamata oli VPN ühendus.

Kõige arvukamalt anti teada juhtumitest, mis oleks võinud ära jääda, kui töötaja oleks tähelepanelikum ja hoolikam. Selliseid intsidente oli üle poole kõikidest rikkumisteadetest. Kahetsusväärselt palju juhtus inimlikke vigu avalikus sektoris ja seda veebiteenuste või dokumendiregistritega, kus jäetakse tundlikku sisu sisaldav dokument avalikuks või kättesaadavaks inimestele, kellele ei oleks tohtinud info olla kättesaadav.

Varasematest aastatest rohkematel kordadel teavitati möödunud aastal kliendiandmebaasi vargustest. Kõiki juhtumeid ühendas seik, et kliendiandmebaasid kopeeriti infosüsteemist kaasa uue töökoha jaoks. Kas mindi teise tööandja juurde või alustati ise samalaadse teenuse osutamist.

Rikkumisteate esitamine näitab vastutustundlikkust Valdkonnapõhiselt juhtus kõige sagedamini intsidente tervishoius, sotsiaalvaldkonnas ning finantssektoris. Kindlasti ei anna see üldistus teada kõige probleemsematest andmetöötlejatest. Pigem kõneleb see vastutustundlikust käitumisest ja suuremast teadlikkusest. Andmekaitselise rikkumise registreerimine ja teatud juhtudel inspektsiooni teavitamine on iga andmetöötleja kohus, kui tagajärjeks on tõenäoline oht inimese õigustele ja vabadustele. Info tuleb anda inspektsioonile 72 tunni jooksul peale intsidendi toimumist. Suure ohu korral peab andmetöötleja teavitama ka puudutatud inimesi.

Inspektsioon algatas järelevalvemenetluse registreeritud rikkumisteadete peale ligikaudu ühel kolmandikul juhtumitest, et selgitada välja asjaolud ning ära hoida samalaadseid intsidente tulevikus.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD