Värskelt valminud Kagu-Eesti tööstusalade uuring seab esikohale tervikliku taristu väljaarendamise kuuel perspektiivsel tööstusalal ning arenduseks vajalike toetusmeetmete väljatöötamise, mis oleksid suurte investeeringumahtude juures omavalitsustele abiks.

Uuringu käigus selgitati välja, millised on Kagu-Eesti kõrgeima potentsiaaliga alad, kuhu on mõistlik esimeses järjekorras tööstusalade arendusi planeerida. „Uuring on omavalitsustele oluliseks toeks, et üheskoos kavandada mõjusaid arendusprojekte piirkonnas ettevõtluse arengu toetamiseks,“ sõnas riigihalduse minister Jaak Aab.

Perspektiivsete aladena märgitakse uuringus Võrusoo, Väimela, Põlva, Saverna, Väike-Laatsi ja Helme tööstusalasid, mida iseloomustab hea asukoht, sobiv territoorium, võimalus kasutada erineva suurusega krunte ning liituda kommunikatsioonidega, samuti teiste ettevõtete lähedus. Tööstusalade arendamiseks on omavalitsustele uuringus välja pakutud võimalikud toetusmeetmeid. „Ettepanek on anda alade arenduseks sobivad riigimaad kiirendatud korras üle omavalitsustele, toetada taristu tänapäevastamist, väljaarendamist ja muud. Koostööprojektide rahastamiseks saab kasutada nii olemasolevaid kui lähiajal käivituvaid toetusmeetmeid maakonna arengueesmärkide saavutamiseks,“ ütles Jaak Aab. Tema sõnul tõi uuring selles osas välja ka parimad praktikad. „Tubliks näiteks on Võrukivi arendus, kus Võru linn koos ettevõtjaga on välja arendanud vajaliku taristu ja hetkel on tööstusala krundid ka kasutuses. Samuti on edulooks Kobela, kus Antsla vald andis arenduseks vajaliku maa ja tänaseks on tööstusalal tegutsemas juba mitu uut asukat.“

Tegemist on Kagu-Eesti ülese koostööprojektiga, kus Valga, Võru ja Põlva maakondade esindajad teevad koostööd ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Võrumaa Arenduskeskuse arendusnõuniku Aivar Nigoli hinnangul on uuring hea näide ministeeriumite, riigiasutuste, maakondlike arenduskeskuste ja omavalitsuste koostööst ning riigi soovist toetada regionaalset arengut Kagu-Eestis.

„Kagu-Eestis tegevuskava ütleb, et olemasolevate ettevõtete laienemisele ja uutele investeeringutele võib takistuseks saada ka ettevõtluseks sobiva taristu puudulikkus. Nii oli meil vaja sõltumatut ja professionaalset teadmist, kuidas edasi minna,“ rääkis Nigol.

Tööstusalade arendamise tuleviku üle arutleti 2019 toimunud Kagu-Eesti välitöödel, kus selgus ka uuringu vajadus. Soov oli motiveerida kohalike omavalitsusi rohkem pöörama tähelepanu ettevõtlussuunale.

Uuringu peamiseks eesmärgiks oli kaardistada ja liigitada tööstus- ja ettevõtlusalad Kagu-Eestis lähtuvalt potentsiaalist ja taristu arenduse maksumusest ning sõltumata omandist ja arendajast. Kokku kaardistati 31 Põlva-, Valga- ja Võrumaa tööstusala, mille arendamist omavalitsused oluliseks pidasid. Uuring kajastab regionaalarengu ootuseid, soovitusi ja ettepanekuid tööstusalade rahastusmeetmete väljatöötamiseks.

Tulemused on sisendiks maakonna arengustrateegiale ning abiks omavalitsustele arengukavade ja üldplaneeringute koostamisel. Valminud analüüs annab ülejäänud Eestile ja ministeeriumitele uut teavet ning kindlust tööstusalade arendamisega edasi liikuda.

Uuringu teostas Cumulus Consulting OÜ, töö tellis Rahandusministeerium. Partnerid: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse Arendamise SA ning Põlvamaa, Valga ja Võrumaa arenduskeskused.

Uuringu läbiviijad tänavad kohalikke omavalitsusi tulemusliku koostöö eest!

Kagu-Eesti tööstusalade uuring: www.rahandusministeerium.ee/uuringud-ja-analuusid.

Valitsuse liikmed otsustasid neljapäeval vastavalt teadusnõukoja ja terviseameti ettepanekutele ühtlustada koroonaviiruse üle-eestilise ulatusliku leviku tõttu Eestis kehtivaid piiranguid.

Harju- ja Ida-Virumaal hakkavad uued piirangud kehtima alates esmaspäevast, kõikides teistes maakondades alates kolmapäevast, teatas valitsuse pressiesindaja.

Valitsuse liikmed võtsid piirangute osas neljapäeval vastu põhimõttelise otsuse. Piiranguid kehtestav korraldus on plaanis heakskiita reedesel e-istungil ning siis on võimalik jagada detailsemaid selgitusi.

Peaminister Kaja Kallase sõnul on väga oluline täpselt kaaluda piirangutest tulenevat kasu ja kahju. „Valitsuse põhieesmärk on saada viiruse ulatuslik levik Eestis kontrolli alla. Paraku me näeme, et epidemioloogiline pilt koroonaviiruse leviku suhtes on ühtlustunud üle Eesti. See tähendab, et me peame ka ühtlustama üle Eesti kehtivaid piiranguid," ütles ta.

Kallas rõhutas, et piirangud peavad olema võimalikult täpselt kaalutud, et ühiskonnas tekiks võimalikult vähe kaasnevat kahju. „Me teame, et piirangutega kaasnevad nähtamatud ohvrid: inimesed, kes kaotavad töö;  õpilased, kellele ei sobi distantsõpe; samuti mõjutab tavapärase elujärje katkemine meie inimeste vaimset tervist.”

„Avaliku arvamuse uuring näitab, et meie inimeste ohutaju COVID-19 suhtes on oluliselt langenud. Seetõttu on eriti tähtis mitte alahinnata koroonaviirusega kaasnevat ohtu ja teha kõik endast olenev selleks, et viiruse levikut vähendada. Ettevõtluse lahti hoidmisel on määrav see, kuidas ettevõtjad ja kliendid erinevaid piiranguid järgivad. Ettevõtjatel endil lasub suur vastutus piirangutest kinni pidamisel, sest kui piiranguid ei järgita, tuleb taas minna sulgemise teed,” ütles peaminister.

1. veebruarist Harjumaal ja Ida-Virumaal ning 3. veebruarist üle Eesti kehtivad piirangud on järgmised:

Toitlustusettevõtted ning meelelahutuskohad tohivad edasiselt olla avatud õhtul kuni kella 21-ni.

Restoranides, baarides, kohvikutes, ööklubides, keegli- ja bowling`u saalides ning mujal, tohivad kliendid hakata aega veetma õhtul kuni kella 21-ni. Toitlustusasutuses toidu kaasamüügile piiranguid ei seata. Siseruumides tohib ühes lauas või grupis olla kuni kuus inimest ning  teise laudkonna või grupiga peab olema vähemalt kahemeetrine vahemaa.

Meelelahutuskohtades tohib ruumi maksimaalne täitumus olla kuni 50 protsenti ning samuti tuleb arvestada klientide piirmääraga kuni 250 inimest. Endiselt jääb kehtima öine alkoholijookide müügipiirang kella 10ni hommikul. Kehtestati ka nõue, et siseruumides tohib ühes lauas või grupis olla kuni 6 inimest ning teise laudkonna või grupiga peab olema vähemalt 2-meetrine vahemaa.

Poodides, kaubanduskeskustes, pankade teenindussaalides, postkontorites ja mujal jäävad kehtima praegused piirangud. Siseruumides tuleb kanda maski, liikuda tohib 2+2 reeglit arvestades, müügi- ja teenindussaalide täitumus tohib olla 50 protsenti, tagatud peavad olema desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine.

Statsionaarse istekohaga avalikele koosolekutele ja üritustele kehtestatakse ruumi kuni 50 protsendi täitumuse nõue istumise alal ning istumisel tuleb arvestada hajutatust. Inimeste piirarv jääb samaks, siseruumis toimuvast üritusest tohib osa võtta kuni 400 inimest.

Tegevused on lubatud üksnes juhtudel, kui külastajad üritusel istuvad nummerdatud kohtadedel  ning istumine peab olema hajutatud. Öiseid üritusi lubatud ei ole, tegevused on keelatud kell 21- 6.

Välitingimustes avalikel üritustel üritused, näiteks laatadel, kontserditel jääb kehtima ürituste osalejate piirarv kuni 500 inimest, kell 22.00-6.00 on ürituste korraldamine keelatud. Järgida tuleb desinfitseerimise nõudeid.

Jumalateenistustel ja avalikel usulistel talitustel lisatakse piirangutesse, et 50-ne protsendi täitumuse juures peavad inimesed istumisalal paiknema hajutatult. Kehtima jäävad senised piirarvud, mis tähendab, et püsiistekohtadega saalides tohib inimesi ruumitäitumuse nõuet arvestades osa võtta kuni 400 ning ilma püsiistekohtadeta ruumides 250. Juhul kui usuüritus toimub välitingimustes, tohib sellest osa võtta kuni 500 inimest nagu seni.

Saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates tohib siseruumide täitumus olla kuni 50 protsenti, liikuda tuleb 2+2 reegli järgi, väljaspool otsest veega kokkupuudet tuleb kanda maski, olemas peavad olema desinfitseerimisvahendid ning järgitud desinfitseerimisnõuded.

Sportimisel, treenimisel, noorsootööl, huvitegevuses ja -hariduses, täiendkoolituses ja -õppel sisetingimustes tuleb kontaktsete ja kõrge viiruseleviku riskiga tegevuste puhul lähtuda 2+2 reeglist.  Kõrge viiruseleviku riskiga on tegevused, mille käigus toimub intensiivne sisse ja välja hingamine ning aerosoolide teke. See puudutab näiteks laulmist, tantsimist, võitluskunste, kuid ka puhkpillide mängimist ja muud.

Mitte-kontaktse ja madala riskiga tegevusi tohib läbi viia 10+1 rühmas. See puudutab näiteks maalimist, pilatest, kitarriõpet, keraamikaringi.

Täpsema nimekirja kõrgema ja madalama riskiga tegevuste kohta koostab terviseamet ning see tehakse kättesaadavaks nii terviseameti kui kriis.ee kodulehtedel, samuti toimub sihtrühmade eraldi teavitus kultuuriministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi kaudu.

Sisetingimustes tuleb endiselt kanda maski, välja arvatud kui see on vastuolus tegevuse iseloomuga. Kehtima jääb ka ruumi täitumuse piirang 50 protsenti.

Välitingimustes tõstetakse grupipiirangu arvu seniselt 25-lt 50-le.

Spordivõistlused sisetingimustes on jätkuvalt lubatud ainult profisportlastele ning ilma pealtvaatajateta. Selles piirangus muudatusi ei ole.

Välitingimustes spordivõistluse ning liikumisürituse korraldamisel tõstetakse grupipiirangu arvu 25lt inimeselt 50le ehk võistlusi tohib läbi viia 50-inimestelistes gruppides, kes ei tohi omavahel kokku puutuda.

Muuseumites ning näitusasutuste külastamise juures jäävad samuti kehtima olemasolevad piirangud. See tähendab 2+2 reeglit ning siseruumides maskikandmist.