Viimastel nädalatel suurt tõusu nautinud Eesti 200 toetuse kasv valitsuskriisi puhkemise ajal peatus, kuid parlamendiväline erakond püsib jätkuvalt kolmandal kohal, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitlusest.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 29,1 protsenti, Keskerakonda 21,5 protsenti ja Eesti 200 15,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Esikolmikule järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 15,4 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,9 protsendiga ning Isamaa 6,3 protsendiga. 

Kuigi aasta alguses on erakondade toetusprotsendid püsinud küllaltki stabiilsena, siis on muutunud mõned pikemaajalised trendid. Eelmise aasta lõpus toimunud Eesti 200 tõus on praeguseks peatunud ning detsembris madalseisus olnud EKRE toetus on nelja nädalaga tõusnud 1,8 protsendi võrra. See tähendab, et kui detsembris oli Eesti 200 edu EKRE ees 2,2 protsenti, siis praeguseks on nende kahe erakonna toetus praktiliselt võrdsustunud. 

Praegu koalitsiooniläbirääkimisi pidavaid erakondi toetab kokku 50,6 protsenti ja opositsioonierakondi 29,6 protsenti. 

Teadur Martin Mölderi sõnul on erinevalt viimaste nädalate poliitilistest sündmustest erakondade suhteline toetus Norstati reitingutes võrreldes eelmiste nädalatega vägagi stabiilne. "Keskerakonna ja Reformierakonna toetus on püsinud viimased kuu aega suhteliselt samal tasemel ning väga olulisi muutusi ei ole võimalik välja tuua ka sotside ja Isamaa toetuses. Küll aga näeme, et Eesti 200 toetuse kasvu pidurdumine on ehk üle minemas kergeks toetuse taandumiseks, samas kui EKRE suhteline toetus on olnud tõusutrendis," märkis Mölder. 

Tema sõnul ei ole üllatav, et Eesti 200 positsioon mõnevõrra nõrgeneb, sest nende toetuse kõrge tase oli ilmselgelt üles ehitatud nüüdseks lagunenud koalitsioonile ning abielureferendumile vastandumises. Selles kontekstis oleks loogiline, et Eesti 200 pöördub oma algse rõhuasetuse juurde, mis keskendus probleemidele Eesti poliitilises või erakondlikus süsteemis ja selle toimimises tervikuna. "Kahe suhteliselt vähe ideoloogilise ning pigem valitsemisele orienteeritud erakonna ehk Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon, mille ümber jääb hõljuma korruptsioonilõhn, pakub selleks ideaalse võimaluse. Võime oodata, et Eesti 200 toetus langeb lähinädalatel veel natuke, kuid sama madalale kui see oli kuni eelmise aasta oktoobrini, see ilmselt ei kuku," ütles Mölder. 

Teiste erakondade tulevikuväljavaadete osas on Mölderi sõnul palju keerulisem praegus oletusi teha. "Ka Reformierakonna väga kõrge toetus pärast valimisi oli suuresti üles ehitatud valitsusele vastandumisele. Lisaks ei ole paljudele Reformierakonna toetajatele koalitsioon Keskerakonnaga ilmselt meelt mööda. Selle pinnalt võiks oodata, et nende toetus nüüd peagi valitsuses olles ehk natuke kahaneb. Ning kuigi Keskerakonna probleemiks on nende kohal taas olev korruptsioonipilv, võib oletada, et see nende toetust nii palju ei kõiguta, sest nende valijaskond on aastate lõikes olnud vägagi lojaalne," lisas Mölder. 

Luminori tellitud uuringust selgus, et Eesti ja Leedu noorte jaoks on oma kodu ostmisel üks tähtsamaid kriteeriume asukoht, Läti noortele aga kinnisvara hind.

Uuringus osalenud 20- kuni 30-aastastele Eesti noortele on tulevase kodu asukoht tähtsaim näitaja 72 protsendi vastanute jaoks. Leedu samas vanusegrupis on see näitaja veelgi kõrgem ehk 79 protsenti, teatas Luminor.

Leedu noorte jaoks on samuti oluline hind, seda nimetas 77 protsenti vastanutest, samas kui Eesti noortest tõi kinnisvara hinda ühe olulisema kriteeriumina välja vaid 46 protsenti vastanutest.

Eesti noortest 46 protsendile on tähtis ka kinnisvara seisukord. Läti 20- kuni 30-aastaste hulgas on 68 protsendi vastanute jaoks olulisim kriteerium hind, 63 protsendi jaoks asukoht ja 48 protsendi jaoks kinnisvara seisukord.

Luminori krediiditoodete juhi Heiki Raadiku sõnul näitavad uuringu tulemused, et suures plaanis on Balti riikide noorte ootused tulevase kodu suhtes sarnased, kuid siiski on ka mõningaid märgatavaid erinevusi.

"Näiteks hoolib vaid 25 protsenti Leedu noortest kinnisvara seisukorrast, samas kui Läti ja Eesti noorte hulgas on see protsent palju kõrgem, vastavalt 48 ja 46," märkis Raadik.

"Sellest võib järeldada, et leedulased on valmis rohkem panustama uue kodu remontimisse ja oma maitse järgi kujundamisse, kuid eestlased ja lätlased eelistavad sellist pinda, kuhu saab kohe sisse kolida," lisas ta.

Raadik tõi veel ühe erinevusena välja suhtumise kinnisvara hinda, mis Eesti noorte jaoks on palju väiksem argument kui teiste Balti riikide noorte jaoks. Krediiditoodete juhi hinnangul on see ilmselt seletatav Eesti mõnevõrra kõrgemate sissetulekute ja üldise suurema kindlustundega tuleviku suhtes.

Uuringu tulemustest selgub ka, et noored naised iseseisvuvad kiiremini kui noored mehed. Nii elab Eestis vanematega koos 16 protsenti 20- kuni 30-aastaseid naisi ja 25 protsenti samaealisi mehi. Leedus elab vanematega koos 19 protsenti noori naisi ja 31 protsenti mehi ning Lätis 23 protsenti naisi ja 36 protsenti mehi.

Uuringu viis läbi uuringufirma SKDS veebiküsitluse meetodil. Osalejad olid Balti riikide noored vanuses 20–30 eluaastat ning osalejate arv igas Balti riigis oli ligikaudu 400 inimest.