Põhiseaduse sajanda sünnipäeva puhul kutsub justiitsministeerium jagama oma põhiseadusega seotud lugu ja südamelähedasemat põhiseaduse paragrahvi.

Justiitsminister Raivo Aegi sõnul on põhiseadus meie ühiskonna peamisi väärtusi ja kokkuleppeid koondav alustekst, millel on kindel roll inimeste igapäevaelus - hoida Eestit ja siinseid inimesi.

"Sageli me seda ei teadvusta ning iga päev oma argielu elades sellele ei mõtle, kuid põhiseadus on pakkunud ühiskonnale tervikuna ning igale inimesele eraldi kaitset juba terve sajandi. Olgu selleks põhiseaduse üldsätetes kirjeldatud riigi aluspõhimõtted, mille järgi on kõrgeima riigivõimu kandja rahvas ning Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse aegumatus ja võõrandamatus; või näiteks põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste peatükis loetletud põhimõtted, kus on kirjas, et kõik on seaduse ees võrdsed, igaühel on õigus seaduse kaitsele, vabale eneseteostusele ja isikupuutumatusele ning jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele," rääkis Raivo Aeg. 

Aegi sõnul on oluline tänase tähtpäeva puhul mõelda, mida põhiseadus meile igaühele tähendab ja kas meie õigused, kohustused ja vabadused on heas tasakaalus.

"Selleks kutsumegi üles jagama sotsiaalmeedias oma mõtteid ja kogemusi, kuidas üks või teine põhiseaduse paragrahv on aidanud oma õiguste eest seista, andnud julgust iseendaks jääda või oma riigi ees oma kohustusi täita. Sellest saab põneva ülevaate ja aimu, millised väärtused on inimeste jaoks kõige olulisemad," rääkis Aeg.   

Esmaspäeval heiskame põhiseaduse 100. sünnipäeva auks Eesti lipud. 

Sünnipäeva puhul toimub mitmeid sündmusi ja algatusi, mis avavad riigi ja kodanikuks olemise teemasid. 

Esmaspäevast on avatud Suur-Ameerika 1 maja ees kaks põhiseadust ja põhiõigusi tutvustavat näitust, mis hakkavad rändama mööda Eestit. Vabamu näitus "Sinu, Minu, Meie riik" pakub teadmisi ja põnevaid vaatenurki põhiseaduse, demokraatia ning laiemalt riigi alustalade ja toimemehhanismide kohta. Rahvusraamatukogu näitus "Oma riik, oma seadus. Põhiseadus 100" räägib põhiseaduse kui Eesti riigi alusdokumendi sünnist. Lisaks avaldab Inimõiguste Instituut veebinäituse "Inimõiguste kujunemislugu" ning jätkuvalt on Tartu kaarsillal avatud näitus "Põhiseadusega põhiseadusest".

Põhiseaduskomisjon korraldab täna avaliku istungi "Põhiseadus 100. Rahvas kõrgeima riigivõimu kandjana", kus esineb sõnavõtuga ka president Kersti Kaljulaid.

Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eestvedamisel toimub veebiseminar "Eesti  Vabariigi esimene põhiseadus 100", kus avavad riigiõiguse ajaloo asjatundjad Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse konteksti, eripärasid ja põhijooni. 

Tähtpäeva nädalal korraldab justiitsministeerium sotsiaalmeedias põhiseaduse tundmise viktoriini ning ka Rahva Raamatu poodides on põhiseadused esile tõstetud. 

Täna täitub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest - Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920, põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 

Rohkem teavet põhiseaduse sajanda aastapäeva kohta saab siit: www.pohiseadus100.ee   

Pingete ja stressi kogemine on sagenenud ja töötajad muretsevad rohkem oma töö ja rahalise olukorra pärast, selgub värskest Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee üle 11 000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest.

Tööga seotud muresid tuleb tihti ette 18 protsendil töötajatel ning raha pärast esineb pingeid 19 protsendil töötajatel. Eelmise kevadega võrreldes on tööga seotud pinged kasvanud – aasta tagasi koges tööstressi 14 protsenti töötajatest. Töötajad muretsevad eelmise kevadega võrreldes keskmiselt rohkem ka koduste asjade ning oma tervise pärast.

Kui lihtsamate tööde tegijad muretsevad rohkem raha ja tervise pärast, siis juhtide pinged ja stress on seotud sagedamini tööga. Kõige rohkem kogevad stressi tööga mittehõivatud – tervelt 42 protsenti neist oli kogenud raha seotud pingeid ja töö leidmise pärast muretses tihti 29 protsenti tööotsijatest.

Rahaga seotud muresid tuleb sagedamini ette neil, kel on laene ning kes tulevad majanduslikult kehvemini toime. Samuti suurendab rahaga seotud pingeid ja stressi töötasu langus. Uuringus osalejatest oli aprillikuu töötasu võrreldes jaanuariga langenud 15 protsendil ja rohkem kui pooltel vastajatel ehk 62 protsendil töötasu muutunud ei olnud.

Uuringust joonistub välja, et tööga seotud stressi mõjutab lisaks teistele teguritele ka töökeskkond. „Suur osa kontoritöötajatest on viimasel ajal töötanud kodust, mis on paljudele tekitanud lisastressi,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Töötajad, kel ei ole kodus eraldi tööruumi ega isiklikku töökohta, kogevad nii töö kui koduga seotud pingeid ja stressi sagedamini.“

Töö ja rahaga seotud stressi suurendab ka hirm töökoha kaotuse pärast – töötajad, kes on viimasel ajal sageli või väga sageli mõelnud võimalusele kaotada lähiajal töö, kogevad sagedamini ka pingeid ja stressi.

„Kuna tööpakkumiste arv tervisekriisi alguses kiirelt kahanes, muutusid ka tööotsingud üleöö pingelisemaks, sest valikuvõimalusi oli vähem ja konkurents ühe ametikoha nimel kasvas hüppeliselt,“ kommenteeris uuringu tulemusi CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

Auväärt lisas, et tööpakkumiste arv on viimastel nädalatel siiski kiirelt kasvama hakanud, mis lihtsustab töö leidmist. „Teisalt on aga tööturul selgelt rohkem ka tööjõudu, kes vabade ametite pärast konkureerib ja suur huvi tööpakkumiste vastu ei ole vähenenud.“

Palgainfo Agentuur ja tööportaal CVKeskus.ee korraldasid töötajate ja tööotsijate küsitluse mais, küsitlusele sai vastata kuni 10. juunini. Tulemuste väljavõtted on tehtud 9. juuni seisuga, mil küsitlusele oli vastanud 11 007 inimest.