EESTI ELU

Koroonaviirusesse haigestumuse intensiivsus Eestis on väga kõrge

Koroonaviirusesse haigestumuse intensiivsus Eestis on väga kõrge ning on oluliselt kasvamas Pärnumaal ning endiselt levib viirus laialdaselt Harjumaal ja Ida-Virumaal.

Ulatuslikud piirangud Harjumaal ja Ida-Virus kestavad vähemalt jaanuari lõpuni. Harjumaa ja Ida-Virumaa koolides taastatakse kontaktõpe alates 25. jaanuarist.

Selleks, et meditsiinisüsteem vastu peaks ja ei seataks ohtu teiste inimeste elu ja tervist, peab  kinni pidama kõigist abinõudest, mis tervise kaitseks on kasutusele võetud. Tuleb vältida kontakte, hoida distantsi ja kanda maski. Samuti tuleb viia oma kontaktid teiste inimestega miinimumini ning olla võimalikult palju kodus, et vähendada riski ise nakatuda ja kanda nakkust pereringis kellelegi edasi.

Sellest aastast makstakse haigushüvitist alates teisest haiguspäevast. Õigus haigushüvitisele on ka COVID-19 haige lähikontaktsel eneseisolatsioonis viibitud päevade eest.

Töötaja omavastutus on esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast.

Ratas: nakatumiskordaja on langenud alla ühe

FOTO: Aigar Nagel

Nakatumiskordaja on langenud alla ühe, ütles peaminister Jüri Ratas riigikogu saadikute küsimustele vastates.

Peaminister ütles kolmapäevases riigikogu infotunnis parlamendiliikmete küsimustele vastates, et teadusnõukoja andmetel on nakatumiskordaja teisipäevase seisuga langenud alla üle ning jääb vahemikku 0,9 kuni 0,95.

Ka nentis Ratas, et  haiglaravi vajavate COVID-19 patsientide kasv viimastel nädalatel stabiliseerunud. " Täna me saame öelda tõesti, et see on seal kusagil 420 juures, mõned päevad natuke kõrgem, mõned päevad natukene allpool," sõnas valitsusjuht.

Valitsusjuht tõi esile, et teadusnõukoja hinnangul on nakatumine Ida-Virumaal ja Harjumaal stabiliseerunud, kuid nakkuse levik on ulatuslik terves Eestis. "Tegelikult haiguse levimus on tegelikult kõrgem, kui ta oli veel detsembrikuu lõpus," sõnas Ratas ja nimetas sellist olukorda murettekitavaks. 

Olerex ehitab oma sajanda tankla Otepääle

Eesti suurim kütuste jaemüüja Olerex ehitab oma sajanda tankla Otepääle, uue kontseptsiooniga teenindusjaam valmib käesoleva aasta suvel Otepää ühe peamise liiklussõlme, Tartu maantee ja Palupera tee ristmiku lähedal.
 
„Olerexi üks tugevus on jaamade ühtlane katvus üle Eesti – Olerexi jaamad asuvad lisaks suurtele linnadele ja põhimagistraalidele ka Eesti väikelinnades ja asulates. Usume, et Otepää jätkab tuntud ja armastatud turismi- ja spordikeskusena kasvu, meie soov on tuua klientidele uusi teenuseid ja kvaliteeti ning laiemalt piirkonda konkurentsi,“ märkis Olerexi tegevjuht Piret Miller. „Leiame, et käesolev aasta on õige ja sobiv kasvuks – Olerex on ainus suurtest kütusemüüjatest, kes viimase aasta jooksul Eestis on ka laienenud. Lisaks Otepääle plaanime sel aastal avada veel täiesti uusi ja uuenduskuuri läbinud jaamasid,“ tähendas Miller.
 
Olerexi Otepää uues teenindusjaamas saab olema suure teenindussaarega kohvik ja bufee, laia valikuga toidu- ja esmatarbepood ning avar puhkeala. Lisaks hakatakse toitu pakkuma ettetellimiskioskist, kust saab valmistamist vajava eine järjekorrata ära tellida. Tanklas saavad müügil olema mootoribensiinid B95 ja B98, diislikütus, eridiisel, kütuselisand AdBlue ja LPG autogaas, lisaks ehitatakse autopesula.
 
Olerex avas möödunud aasta suvel Tartus Kvissentalis uue teenindusjaama ja oktoobri keskel Kilingi-Nõmmel Eesti suurima tankla. Käesoleva aasta alguses valmivad uuendatud jaamad Tallinnas Linnu teel, Rakveres Põhjakeskuse lähedal ning automaattankla Ikla piiripunkti lähedal.
 
Eesti suurima kütuste jaemüüja Olerexi müügivõrku kuulub 99 täisteenindusjaama ning kiirtanklat üle Eesti. 1994. aastal asutatud ettevõte põhineb 100% Eesti kapitalil ja annab tööd ligi kaheksasajale inimesele. Elutähtsa teenuse pakkujana tagab Olerex kliendile lisaks kütusele ka peamised toidukaubad ja esmatarbekauba tavapoe hinnaga.

 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD