EESTI ELU

Riigikogu kiitis heaks tööampsude lubamise töötuse ajal

FOTO: Aigar Nagel

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muudatused, millega lubatakse ajutine töötamise võimalus registreeritud töötuse ajal ehk niinimetatud tööampsude tegemine.

Eelnõu poolt hääletas 82 saadikut, vastu ja erapooletuid ei olnud. 

Samuti suurendatakse muudatustega töötushüvitiste süsteemis paindlikkust ja pakutakse inimestele töötuse korral suuremat sotsiaalset kaitset, teatas riigikogu pressiteenistus. 

Eelnõu kohaselt võib edaspidi töötuna arveloleku ajal ajutiselt töötada kuni kaheksal päeval kuus. Töötuna arvel oleku ajal võib isik seadusmuudatuste kohaselt ajutiselt töötada kõige rohkem 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul ning töö eest makstav tasu igakordse ajutise töötamise eest konkreetsel kalendrikuul ei tohi ületada 40 protsenti käesoleva aasta töötutasu alammäärast. Tänavuse aasta alampalga määr on 584 eurot ja ja 40 protsenti sellest on 233 eurot.

Lisaks tööampsude lubamisele täpsustatakse eelnõuga töötuskindlustushüvitise arvutamist olukorras, kus kindlustatu töötas enne töötuks jäämist Eestis ning enne seda väljaspool Eestit. Eelnõuga muudetakse töötushüvitise suurust nii töötuskindlustushüvitise kui ka töötutoetuse kontekstis ja muudetakse ka töötute hooajalise töötamise soodustamiseks töötuskindlustushüvitise saamise tingimusi.

Eelnõuga täpsustatakse töötuskindlustushüvitise arvutamist olukorras, kus kindlustatu töötas enne töötuks jäämist Eestis ning enne seda väljaspool Eestit teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis. 

Muutuvad ka töötushüvitiste asendusmäärad: esimesel sajal töötuse päeval hakkab töötuskindlustushüvitis olema senise 50 protsendi asemel 60 protsenti eelnevast sissetulekust ning töötutoetus hakkab olema 35 protsendi asemel 50 protsenti eelmise aasta töötasu alammäärast.

Eelnõuga muudetakse töötute hooajalise töötamise soodustamiseks töötuskindlustushüvitise saamise tingimusi nii, et peale hooajatöö lõppemist taas töötuks jäädes jätkub hüvitise maksmine, kui eelmisest hüvitise maksmise perioodist on jäänud kasutamata päevi ning tööle asumisest ei ole möödunud rohkem kui 12 kuud.

Eelnõu näeb ette seaduse jõustumise 1. septembril 2020, mil jõustuvad ajutise töötamise sätted. Töötuskindlustushüvitise asendusmäära suurendamine jõustub 1. augustil 2020. Asendusmäärade muudatused toimuvad seega alates 1. augustist arvestatavatele hüvitistele ning tagasiulatuvat mõju ei oma.

Ilmateenistus prognoosib sajuta jaaniõhtut

Ilmateenistus annab lootust, et tänavu saab nautida sooja ja sajuta jaaniõhtut. 

Kui käesoleval nädalal on tulemas väga soojad, kohati kuni 30 soojakraadiga ilmad, siis samas on oodata ka vihmasadu. Samas nädala lõpuks sajud taanduvad. Nii on pühapäevaks Eesti kõrgrõhuala lõunaservas ja ilm on sajuta. Ida ja kirdetuul on jätkuvalt mõõdukas, rannikul tugev. Öösel on sooja 10-15, päeval 17-23 kraadi.

Järgmise nädala esmaspäeval nihkub nõrgenev kõrgrõhuala Baltimaade kohale ja ilm on jätkuvalt sajuta. Idakaare tuul nõrgeneb. Öösel on sooja 7-12, rannikul kuni 15 kraadi, päeval on sooja 18-23 kraadi. 

Jaanipäevaks võib Läänemere ja Baltimaade kohal areneda uus kõrgrõhuala, mis hoiab jaaniõhtu ilma sajuta. Puhub nõrk muutliku suunaga tuul. Öösel on sooja 8-12, rannikul kuni 15 kraadi, päeval on sooja 20-25, rannikul kohati 18 kraadi. 

Riigikogu võttis vastu taimekaitseseaduse

Riigikogu võttis teisipäeval vastu taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise.

Taimekaitseseaduse peamiseks muudatuseks on majandustegevusteate esitamise kohustuse laiendamine pea kõigile taimse istutusmaterjali müügiga tegelevatele ettevõtjatele, teatas riigikogu pressiteenistus.

Tegevusloa nõue kehtestatakse ka neile ettevõtjatele, kes soovivad tegeleda näiteks puidust pakkematerjaliga ning ettevõtjatele, kes soovivad väljastada taimepassi.

Muutuvad ka taimetervise järelkontrolli rahastamise põhimõtted. Ajakohastatud on ka taimetervise valdkonna riigilõivud, et katta ametliku kontrolli kulud.

Mahepõllumajanduse seaduses kehtestatakse ametliku kontrolli tegemise üldised alused ning proovide võtmise ja analüüsimise nõuded. Muudatusena ei väljastata enam imporditud mahepõllumajandusliku toote turuleviimise lubasid, sest vastav EL-i impordisüsteem on muutunud.

Ühtlasi ajakohastatakse mahepõllumajandusliku tootmise järelevalvetoimingute riigilõivud, et kompenseerida mahepõllumajanduse sektori kiirest arengust tulenev järelevalve kulude suurenemine.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD