Valitsus otsustas leevendada kehtivaid piiranguid, nii asendub kaks pluss kaks reegel hajutamise nõudega.

Kuna koroonaviiruse levimus püsib madal, otsustas valitsus leevendada piiranguid veelgi, kirjutas peaminister Jüri Ratas sotsiaalmeedias. 

Alates 19. juunist asendub 2+2 reegel hajutamise nõudega, mis tähendab, et nii siseruumides kui ka õues tuleb hoida võimalusel teistega turvalist vahemaad.

Alates 1. juulist võib taastada ööklubide, vesipiibukohvikute ning täiskasvanute klubide tegevuse tingimusel, et selle pidaja tagab kohalviibijate hajutatuse, 50-protsendilise  täituvuse, maksimaalselt saja inimese osalemise ning desinfitseerimisnõuete täitmise.

Ka otsustas valitsus üksmeelselt, et terviseametil tuleb avaldada juhised, kuidas saame avalikes kohtades ennast ja teisi nakkuse eest kaista. Nende hulgas on näiteks distantsi hoidmine, desinfitseerimisvahendi kasutamine ja regulaarse puhastuse läbiviimine.

Kuigi müügikuulutuses ja lepingus on enamasti kirjas vaid positiivne, on ostja seisukohalt oluline arvestada just puudustega, kuna nendest sõltub kinnisasja sihipärase kasutamise võimalus ning mõni puudus võib asja kasutamise vägagi keeruliseks muuta.

Kinnisasja andmeid ostjale edastades tuleb lähtuda infost, mille vastu ostjal on äratuntav oluline huvi seoses kinnisasja edasise kasutamisega. Ehk välja tuleb tuua ka naabrite kärarikkad peod, korteriühistu probleemid võlglastega, tõsiasi, et ahi ei tõmba, seinad on soojustamata jms.

Millise aja jooksul tuleb ostjal müüjat avastatud puudustest teavitada?

Kinnisasjade ostutehingutega on kindlaks määratud aeg, mil võib varjatud puuduste ilmnedes eelmise omaniku poole pöörduda ning paluda tal puuduste likvideerimise kulud kanda. Samuti on võimalik varjatud puuduste mastaabist sõltuvalt tehing ka tagasi pöörata. Üldine lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat, kuid teavitama peab, olenevalt puudusest, mõistliku aja jooksul ehk kohe nende avastamisel.

HUGO.legal jurist Ülle Aliorg soovitab müügieseme ülevaatamisele kaasata ehitusvaldkonna asjatundja, kes oskab hinnata asja seisundit ja juhtida tähelepanu puudustele. “ On selge, et kõiki vigu ei ole võimalik kohe märgata ning seetõttu ongi antud aeg, mille jooksul avastatud vigade osas on võimalik müüjale pretensioone esitada. Puuduste ilmnemisel tuleb koheselt neist kirjalikult teavitada teist lepingupoolt ning teha ettepanek puuduste kõrvaldamiseks ja anda selleks tähtaeg, kasutades lepingujärgseid õiguskaitsevahendeid. Suurema kindlustunde ja südamerahu huvides soovitan uue kodu ülevaatamisele kaasa võtta ehitusekspert, kellel on kogemusi varjatud puuduste avastamisel ning oskab sellega seonduvalt õigeid küsimusi küsida ja ka visuaalselt vastavaid kohti kontrollida,” sõnas Aliorg.

Aliorg lisab, et varjatud puuduseks loetakse lepingutingimustele mittevastavust, mida ostja ei võinud avastada asja eeldatava hoolsusega väliselt üle vaadates. “Juhul kui ostja avastab peale tehingut kinnisasjal olulise puuduse, mis oli või pidi olema olemas juba tehingu hetkel, peab ta lepingutingimustele mittevastavusest teavitama müüjat ja tegema seda mõistliku aja jooksul.”