Kuperjanovi jalaväepataljon sooritas reedel täies koosseisus pisut enam kui 16-kilomeetrise jalgsirännaku Võrumaal, mille juurde kuulus jooksusilla abil Võhandu jõe ületamine.

„Kuperjanovi jalaväepataljon on kergejalaväepataljon – kuigi meil on veoautod, siis me võitleme ikkagi jalgsi. Reedel harjutasime me jalgsirännakut ja vesitakistuste ületamist, hoidsime alal pataljoni traditsioone ning tänu päikeselisele talveilmale ja lumistele Võrumaa maastikuile oli pataljoni jalgsirännak lihtsalt mõnusaks vahelduseks tavapärasele väljaõpperutiinile,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Indrek Sarap.

In corpore-rännakust võttis osa üle 750 Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenija ja tegevväelase. Talvine rännak Võrumaal on üks pataljoni traditsioonilisi üritusi, mida on korraldatud taasiseseisvunud Eestis hoolimata sellest, kas väljas on kõva külm või plusskraadid. Sel korral viis rännaku marsruut osalejad nii üle külmunud Tamula järve kui Võhandu jõe, mille ületamiseks kasutasid sõdurid spetsiaalset jooksusilda. Rännakul osalesid kõik pataljoni allüksused, staap ja juhtkond eesotsas pataljoni ülemaga.

2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kuperjanovi jalaväepataljon on üks kaitseväe suurimaid väljaõppeüksuseid. Pataljonis saavad väljaõppe nii jalaväe-, miinipilduja- kui erinevatel lahingutoetuserialadel teenivad sõdurid.

Tööandjad tahavad seadusesse viia piirangut, mis reguleeriks, kui tihti ja mis summas tuleb töötajale kuvariga töötamisel prillid hüvitada.

Kuvariga töötamise määruse eelnõu järgi võib edaspidi töötaja ise pöörduda nägemisteravuse kontrolli ning ettepaneku aluseks on hirm võimalike töötajapoolseteks kuritarvitusteks prillide kompenseerimise osas, kirjutas tööandjate keskliit sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas.

Näiteks kaugnägev keskealine, kes vajab ka lugemiskorrektsiooni, soetab multifokaalsed prilliläätsed, millega näeb igale poole, lähedale ja kaugele. Ta oleks need soetanud vajadusest lähtuvalt igal juhul, kuid kuna ta töötab arvutiga, siis soovib oma prillide eest kompensatsiooni, toovad tööandjad esile. 

Töötaja võib oma õigust ära kasutada ka näiteks soovides lihtsalt prille vahetada moodsamate või ilusamate vastu. Prille koos raamidega on võimalik osta 75 euro eest, aga ka 900 euro eest. Nägemisteravuse muutmine vähesel määral on lühikeseks ajaks võimalik näiteks tahtlikult silmi väsitades, märgivad tööandjad. 

Samas on ka neid töötajaid, kes soovivad kuvariga töötamiseks olevaid  prille välja vahetada justkui õigustatult, sest need on kulunud pärast kolmeaastast kasutust - klaasid onkriimulised ja sangad välja veninud. Kuna tema nägemisteravus ei ole muutunud, siis on tööandjad kohustatud tasuma sellisel juhul prille hüvitades erisoodustusmaksu.

Kuvariga töötamise määruse muudatuse eelnõu kohaselt on tööandjal kohustus aktsepteerida lisaks töötervishoiuarsti väljastatud tervisekontrolli otsusele ka optometristi ja silmaarsti välja antud nägemisteravust tõendavat dokumenti.

Tööandja ei ole pädev ainult retsepti alusel hindama, kas töötajal on vaja nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid ning kas nägemisteravus on muutunud. Seetõttu soovivad tööandjad määruse eelnõus täpsustada, mis andmed peavad olema dokumendil, mille alusel tööandja hüvitab nägemisteravust korrigeerivad abivahendid.