Metsloomadega kokkupõrgete arv on viimase kolme aastaga tõusnud kolmandiku võrra ehk keskmiselt  juhtub selliseid õnnetusi aastas ligi 10 000, kuid liikluskindlustus ei hüvita metsloomadega seotud kahjusid.

Kui üldjuhul on sõidukijuhil võimalus hoolsa käitumisega vältida liiklusõnnetusse sattumist, siis ootamatult teele jooksnud metsloomale otsasõidu vältimine ei pruugigi võimalik olla. Tulemuseks on kahjustunud või sõidukõlbmatu auto, kuid kasko puudumisel ei hüvita sõidukile tekkinud kahju keegi.

"Metsloomadega kokkupõrked on tihenemas, keskmine kahjusumma on ka tõusmas ja lausa pooled sellistest õnnetustest toimuvad vaid liikluskindlustust omavate klientidega," selgitas Salva Kindlustuse sõidukindlustuse osakonna juhataja Tõnis Tohver. Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmeil registreeriti 2019. aastal Eestis kokku 4800 kokkupõrget loomadega, reaalne arv on aga pigem 10 000, sest registreerimisele jõuavad ainult kaskokindlustuse juhtumid. 

"Peale metsloomaga kokkupõrget pöörduvad siiani paljud liikluskindlustuse kliendid meie poole, et saada hüvitist. Paraku tavapärane kohustuslik liikluskindlustus sellist kahju ei hüvita," märkis Tohver. "Kõike eelnevat arvesse võttes otsustasime Salva liikluskindlustuse toodet täiendada metsloomakasko kattega, mis aitab ootamatult teele jooksnud metsloomale otsasõidul tekkinud kahjude hüvitamisel."

Metsloomakasko kindlustuskate annab kindluse eelkõige nendele sõiduki omanikele, kelle auto vanus ei võimalda sõlmida tavalist kaskokindlustust. Samuti annab metsloomakasko võimaluse liikluse poliisi ositi tasumiseks, sõltumata liikluskindlustuse perioodi pikkusest ja maksumusest.

Lisakindlustuskattena on populaarne ka liikluskindlustuse juurde pakutav õnnetusjuhtumikindlustus, mis tagab kaitse sõidukijuhile, kes põhjustab liiklusõnnetuse ja saab selle käigus tervisekahjustusi. Kohustuslik liikluskindlustus ei kompenseeri õnnetuse põhjustanud sõidukijuhi tervisekahjustusi. Hüvitist makstakse ka siis, kui toimub kokkupõrge metslooma, puu või aiaga, samuti teelt välja sõites.

Terviseamet tuletab meelelahutusasutuste omanikele ja kohalikele omavalitsustele meelde, et ürituste korraldamisel tuleb kinni pidada 2+2 reeglist, sest COVID-19 nakkusoht ei ole kuhugi kadunud.

Terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja Kadri Juhkami sõnul on pärast eelmisel nädalal toimunud kontrollkäike ning saabunud kaebuseid tulnud algatada üle Eesti mitmeid menetlusi meelelahutusasutuste suhtes, kus rikuti valitsuse korraldust, mis keelab ööklubides pidude pidamise. Keelule vaatamata on paljud sellised asutused ennast avanud ja pakuvad üritusi, mis reklaamide järgi justkui pole tavalised ööklubipeod ning  lubavad järgida ettevaatusmeetmeid.  "Tegelikkuses oli olukord kurb – põhimõtteliselt rikuti kõiki reegleid ning korraldajad ei teinud midagi, et seda olukorda parandada," ütles Juhkam.

Teisipäevahommikuse seisuga on terviseametini jõudnud üheksa kaebust ööklubide kohta, osade rikkujate suhtes on algatatud ka menetlused. Vastavalt valitsuse korraldusele kehtib Eestis ööklubides külastuskeeld, sest ööklubisid loetakse kõrgendatud nakkusohuga kohtadeks.

"Ööklubi on reeglina koht, kus juuakse ja tantsitakse nõnda, et 2+2 reeglist ei jää midagi järgi – selline tegevus kujutab endast nakkusohtu, mida korraldaja ei saa ka parima tahtmise juures enam kõrvaldada. Soovime kõigile ürituste korraldajatele, kohalikele omavalistustele ja ka külastajatele meenutada, et nakkusoht ei ole möödas ning meist igaühest sõltub edasise leviku ära hoidmine," ütles Juhkam.

Avaliku ürituse puhul kehtib nõue, et koos võivad viibida ja liikuda kuni kaks inimest ning teiste inimestega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad, kuid välja arvatud koos viibiv ja liikuv perekond või juhul, kui töö või tegevuse iseloomu tõttu ei ole seda mõistlikult võimalik tagada.

Terviseamet tuletab meelde, et COVID-19 põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku vältimiseks endiselt nii hoolikalt käsi pesta, haigena koju jääda kui kaaskodanikele piisavalt hingamisruumi jätta. Koroonaviirus levib nakkuslikult inimeselt tervele eelkõige lähikontakti teel. Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed on 15 minuti vältel teineteisele lähemal kui kaks meetrit.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.