EESTI ELU

Marjakasvatajad saavad kolmapäevast palgatoetust taotleda

Alates 1. juulist saavad marjakasvatajad taotleda töötukassalt palgatoetust hooajatöötajate värbamiseks.

Palgatoetuse saamiseks tuleb tööandjal esitada avaldus, mille leiab töötukassa kodulehelt. Avalduse saab saata e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna või posti teel oma maakonna töötukassa aadressil, samuti saab seda esitada kohapeal, teatas töötukassa.

Soovi korral aitab töötukassa tööandjal leida sobivaid ja ka palgatoetuse tingimustele vastavaid kandidaate. Maakondlike osakondade tööandjate konsultantide kontaktid on leitavad töötukassa kodulehel.

Põllumajanduse palgatoetust makstakse tööandjale, kes tegutseb marjakasvatuse valdkonnas, kui ta võtab tööle registreeritud töötu, kes on olnud tööta viimased kolm kuud või on selle aja sees teinud ajutiselt tööd vähem kui 30 päeva. Toetust saab taotleda töötute eest, kes on tööle võetud 1. juunist või pärast seda.

Toetuse suuruseks kuus on 50 protsenti töötaja töötasust, kuid mitte rohkem kui töötasu alammäär ehk 584 eurot.

Toetust makstakse nii töölepingu kui võlaõigusliku lepinguga tööle võtmise korral, sõltumata lepingu kestusest. Tööandjale makstakse palgatoetust kuni kolm kuud sama töötaja eest.

Põllumajanduse palgatoetust makstakse kuni 2020. aasta lõpuni.

10 enim tahetud ametit juunikuus

Pixabay

Juunikuus olid tööotsijad enim huvitatud e-kaubanduse ametikohtadest ja kuu populaarseimaks tööpakkumiseks kerkis  CVKeskus.ee tööportaalis e-poe spetsialist. Tööpakkumiste arvud maikuuga võrreldes kasvasid ja seda viimaks ka toitlustus- ning turismisektoris.

Juunikuu kõige tahetum amet oli e-poe spetsialist (sh e-poe klienditoe spetsialist, müügispetsialist või administraator), kus keskmiselt kandideeris ühele ametikohale 283 tööotsijat.

Populaarseteks osutusid taaskord ka kauba komplekteerijatele suunatud tööpakkumised, kus ühele ametikohale saatis CV keskmiselt 216 tööotsijat. Kuna värbamisega alustasid uuesti ka mitmed hotellid ja restoranid, kerkis populaarsete ametite esikolmikusse ka administraatori ametikoht, kus leidus keskmiselt 168 kandideerijat.

Kaupluste taasavamisest alates on tööotsijad näidanud suurt huvi ka teenindussektori vastu ja klienditeenindaja ametikohale kandideeris juunikuus keskeltläbi 167 tööotsijat. Suurima kandideerijate arvuga klienditeenindaja konkursil osales aga tervelt 919 tööotsijat.

Keskmiselt 100 kandideerijaga värbamiskonkursside piiri ületasid veel ka autojuhi ja kulleri, assistendi (kontoritöötaja), turundusspetsialisti või -assistendi ning laotöötaja ja tõstukijuhi tööpakkumised. Lisaks kasvas maikuuga võrreldes huvi ka tootmistööliste ja värbamisspetsialistide tööpakkumiste vastu.

„Alates maikuust on tööpakkumiste arvud kasvanud ja võrreldes tervisekriisi algusega leidus juunikuus pakutavaid ametikohti pea kaks korda rohkem,“ kommenteerib tööturu trende CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

Henry Auväärt lisab, et kõige rohkem vabu ametikohti leidus juunikuus klienditeeninduses ja müügisektoris. „Töö leidmise võimalused hakkasid viimaks paranema ka turismi- ja toitlustussektorites, kuna juunikuus antud valdkondades tööpakkumiste arvud võrreldes maikuuga kasvasid.“

TABEL: 10 enim tahetud ametit 2020. aasta juunikuus

Amet

 

Keskmine kandideerijate arv ametikohale

 

E-poe spetsialist (sh e-poe klienditoe spetsialist, müügispetsialist või administraator)

 

283

 

Kauba komplekteerija

 

216

 

Administraator toitlustus- ja/või turismisektoris

 

168

 

Klienditeenindaja

 

167

 

Autojuht / kuller

 

158

 

Assistent (kontoritöötaja)

 

152

 

Turundusspetsialist või -assistent

 

109

 

Laotöötaja / tõstukijuht

 

108

 

Tootmistööline

 

93

 

Värbamisspetsialist

 

85

 

Rannavalvur päästis purjuspäi Tamula järve hüpanud mehe

Tamula 27.06.2020 FOTO: Aigar Nagel

Turvafirma rannavalvur päästis reede õhtul alkoholijoobes mehe, kes oli hoolimata vetelpäästjate hoiatusest paadisillalt Tamula järve hüpanud ja uppumisohtu sattunud.

Reedel kella 19.45 paiku tulid Võrus Tamula rannas G4S-i rannavalvurite juurde kaks naist, kes ütlesid, et paadisillal on 60-ndates eluaastates mees, kes soovib rääkida rannavalvuriga. Mehe juurde jõudes tundis vetelpäästja tugevat alkoholilõhna ja mehe käitumine oli ebastabiilne. Lisaks hakkas mees rääkima isikliku elu probleemidest ja palus ujumiseks vetelpäästja tuge, kuna oli kindel, et võib uppuda, teatas turvafirma.

Mees soovis ujuma minna paadisillalt vette hüpates. Rannavalvur pakkus talle, et nad võiks koos jalutada kaldale, kus saab ohutult end veega märjaks kasta ja jahutada. Vetelpäästja kutsus appi ka teise rannavalvuri. Koos üritati meest takistada, kui too paadisilla otsa poole läks. Mees aga põikles rannavalvuritest mööda ja kõndis silla lõppu. Kuna sild kõikus, haaras rannavalvur mehest kinni, viimane aga tõmbas end lahti ja hüppas seejärel järve, kus vesi on üle kahe meetri sügav.

Üks vetelpäästjatest võttis seejärel ühendust häirekeskusega ja kutsus abi, teine sõitis rannavalvepaadiga mehe juurde. Mees oli küll võimeline ujuma, kuid vajus vahepeal vee alla ja tuli siis tagasi pinnale. Mees suunati paadisilla juures oleva purjepaadi juurde, millest ta kinni haaras. Paadisillal tuli appi üks rannas olnud noorem mees, kellega koos aitas vetelpäästja joobes mehe esmalt purjepaadile ja seejärel paadisillale.

Veest välja aidatud mees viidi kaldale, kus pääste ja politsei temaga edasi tegelesid. Meedikute abi mehel vaja ei läinud.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD