Täna alustas kaitseressursside ameti kutsel ajateenistust enam kui 400 noort, lisaks kutsealustele ka kuus naist.

Veebruaris alustavad teenistust kutsealused, kelle ametikoht väeosas eeldab 11-kuulist väljaõpet: nendeks on tulevased ülemad, erialaspetsialistid ja autojuhid, edastas amet. Oma juhioskused saavad alustavad ajateenijad proovile panna juba suvel, kui nendest saavad juulis teenistust alustavate noorte ülemad.

Teenistust alustatakse 1. jalaväebrigaadis, sõjaväepolitseis, 2. jalaväebrigaadis, küberväejuhatuses, mereväes ja toetuse väejuhatuses. Teenistusse asuvad noored on üldjuhul keskharidusega.

Koroonaviiruse tõtti on kutsealustel on palutud eelnevalt ametiga ühendust võtta, kui ta on karantiinikohustus või ka siis, kui tal on muid terviseprobleeme.

Lähedastel on palutud kogunemiskohtamitte tulla või seal pikalt mitte viibida, et rahvast oleks võimalikult hõredalt. Samuti tagatakse kogunemiskohtades isikukaitsevahendid, kõik kutsealused kraaditakse ja bussi sisenemisel tuleb täita terviseankeet. Bussis tuleb kanda maski.

Väeosas võtab kutsealused üle kaitsevägi ja haldab edaspidi võimalikke tekkivaid COVID-19 juhtumeid samal moel nagu nad ka seni teenistuses olevate ajateenijatega teinud on. 

Kaitseressursside ameti peadirektor Marlen Piskunovi sõnul on 2021. aasta esimese ajateenistusse mineva grupi kokku panemine olnud keeruline ja paljud kutsealused jätsid koroona tõttu terviseseisundi hindamisele tulemata. "Sellest olenemata suutsime tänu komisjonide töö ümberkorraldamisele tagada, et esmaspäeval ootame teenistusse sama palju noori, kui aasta tagasi samal ajal teenistusse asus,“ sõnas Piskunov.

Piskunovi sõnul võib seetõttu kindlalt öelda, et kevadel tehtud ümberkorraldused terviseseisundi hindamise korralduses olid õigustatud. "Tänu vastuvõtusüsteemi kellaajaliseks muutmisele ja ohutusnõuete rangele jälgimisele on komisjonid olnud järjepidevalt töös.“

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine on 19.-21. juulil.

Valitsus otsustas reedel kuni mai lõpuni pikendada COVID-19 diagnoosiga haigetele ja nende lähikontaktsetele kehtivaid karantiininõudeid, kuid tegi erandi, mille kohaselt ei pea lähikontaktsena karantiini ega ka piiriületuse järel isolatsiooni jääma viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed.

Korralduse kohaselt on COVID-19 haigel keelatud alates haiguse diagnoosimisest kuni tervenemiseni elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda, välja arvatud tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel, tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või inimese elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.

Püsivaks viibimiskohaks loetakse ka hotelli või muud majutusasutust, näiteks külaliskorterit, kui seda kasutab Eestis viibimise ajal inimene, kel siin muud elu- või viibimiskohta ei ole. Samuti loetakse viibimiskohaks varjupaika ja turvakodu.

Karantiini jäämise nõue kehtib ka haigega koos elavale, püsivalt samas elukohas viibivale või muul moel lähikontaktis olnud inimesele, kes peab koju jääma 10 päevaks pärast COVID-19 haige diagnoosist teadasaamist.

Erandina võib haigussümptomiteta lähikontaktne oma elu- või viibimiskohast lahkuda, kui ta teeb seda tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel, tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks, samuti elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.

Ka tohib lähikontaktne erandina kodust lahkuda, kui ta hangib kodu lähedalt igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku või kui tema elu- või viibimiskohas on kontakt nakatunuga välistatud. Lisaks võib haigussümptomiteta lähikontaktne viibida õues, kui ta väldib täielikult teiste inimestega kokkupuuteid.

Kui lähikontaktne nendel erandjuhtudel kodust lahkub, peab ta jälgima tähelepanelikult oma tervist ning võtma kasutusele kõik võimalikud meetmed, et haiguse levikut tõkestada.

Erandid lähikontaktse karantiini läbimise tingimustest on ette nähtud ka tervishoiutöötajale või avalikku ülesannet täitvale inimesele, kes täidab tööandja otsusel edasilükkamatuid tööülesandeid.

Korralduse muudatuse kohaselt ei pea lähikontaktne alates 2. veebruarist 10 päevaks karantiini jääma, kui ta on viimase kuue kuu jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud ning arst on tunnistanud ta terveks või kui ta on viimase kuue kuu jooksul läbinud COVID-19 vastu vaktsineerimise.

Samas peab haiguse läbi põdenud või COVID-19 vastu vaktsineeritud inimene lähikontakti korral kandma 10 päeva jooksul siseruumides, kus ta puutub kokku inimestega, kellega igapäevaselt samas kohas ei ela, kaitsemaski või katma nina ja suu. Maskikandmise nõue ei kehti alla 12-aastastele lastele ega ka siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muudel olulistel põhjustel võimalik.

Lisaks peab haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud ning haigussümptomiteta lähikontaktne 10 päeva jooksul jälgima tähelepanelikult oma tervist ning järgima valitsuse ja terviseameti kehtestatud meetmeid, et haiguse levikut tõkestada.

Valitsuse korraldus tuleb avaldada massiteabevahendites ning selle kohta saadab valitsuse kommunikatsioonibüroo ametliku teavituse. Korraldus jõustub 2. veebruaril ning kehtib 31. maini.

Teises korralduses tehtud muudatustega näeb valitsus alates 2. veebruarist samalaadse erandi ette ka üle piiri Eestisse saabuvale COVID-19 läbi põdenud või vaktsineeritud inimesele.

Üldise korra kohaselt peab kõrge nakkusriskiga riigist Eestisse saabuv inimene viibima 10 päeva oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Isolatsiooniaega on võimalik lühendada kahe testiga, millest esimese saab teha enne Eestisse jõudmist või selle järel ning teise mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimest testi.

Muudatuse kohaselt ei kohaldata 10-päevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimist ega testimisnõudeid aga inimesele, kes on kuue jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud ja kelle arst on tunnistanud terveks või kes on viimase kuue kuu jooksul läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise. Samas peab ta jätkuvalt kinni pidama Eestis kehtivatest piirangutest ja järgima kõiki haiguse leviku tõkestamiseks kasutusele võetud meetmeid.

Valitsuse korraldustes tehtavad muudatused põhinevad terviseameti, infektsioonhaiguste seltsi ja valitsust nõustava teadusnõukoja soovitustel.