EESTI ELU

Seitse Eesti objekti kandideerib Euroopa arhitektuuriauhinnale

Võru linna keskväljak FOTO: Aigar Nagel

Euroopa prestiižseim kaasaegse arhitektuuri auhind EU Mies Award avalikustas tänavused nominendid, kelle hulka on pääsenud seitse arhitektuuriteost Eestist.

Eestist on auhinnale esitatud sel aastal galerii Fotografiska, Haapsalu linnus, Suure-Jaani tervisekoda, Maidla loodusvilla, Võru keskväljak, kõrgepingeliini disainmast Soorebane ja Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse ja Tartu Ülikooli Narva kolledži ühine õppe- ja majutushoone, teatas arhitektuurimuuseumi esindaja reedel BNS-ile.

Euroopa Liidu Miesi auhinna EU Mies Award näol on tegu kõige prestiižikama arhitektuuriauhinnaga Euroopas, mida antakse välja iga kahe aasta tagant parimale Euroopa arhitektuuriteosele. Sõltumatud Euroopa arhitektuurieksperdid, rahvuslikud erialaliidud ja auhinna nõuandev komitee esitasid auhinnale kokku 449 tööd 41 riigist.

Võru linna keskväljak FOTO: Aigar Nagel

Eesti Arhitektuurimuuseumi direktori, Miesi auhinna nõuandvasse komiteesse kuuluva arhitektuuriteadlase Triin Ojari sõnul on tänavused Eesti nominendid kõik väga erinevas skaalas. „Näiteks Sisekaitseakadeemia Narva õppehoone trump on kindlasti tugev sotsiaalne aspekt ning eesrindlik puidukasutus, kõrgepingemast Soorebane jällegi laiendab arhitektuuri piire triviaalsele infrastruktuuri objektile,“ lisas Ojari.

Ojari sõnul on viimastel kordadel preemiad läinud üllatuslikult mitte kallitele kultuuriobjektidele, vaid sotsiaalse suunitlusega hoonetele, täpsemalt suurte kortermajade väga läbimõeldult teostatud renoveerimisprojektidele Amsterdamis ja Pariisis. „Preemia andmine äärelinna sotsiaalmajale on oluline sõnum väärtuste muutumisest nii arhitektidele, tellijatele kui kogu Euroopa arhitektuuriavalikkusele,“ lisas Ojari.

Eestist on aastate jooksul lõppvalikusse pääsenud näiteks Rotermanni kvartali Laudsepa töökoda ja Arvo Pärdi keskus Laulasmaal. 

Auhind on oma nime saanud 20. sajandi moodsa arhitektuuri suurkuju Ludwig Mies van der Rohe järgi, preemiat annab välja Miesi fond Barcelonas.

Lisaks 60 000 euro suurusele peapreemiale antakse välja ka noore arhitekti eripreemia, nii lõppvalikusse pääsenud töid kui ka preemiasaajaid tutvustatakse näitustel, avalikel üritustel ja trükistes.

Tänavu kandideerib auhinnale 449 hoonet ning seoses ülemaailmse pandeemiaga on auhinna välja kuulutamine lükatud 2022. aasta kevadesse.

Külm talv ja naftahindade lähenemine pandeemiaeelsele tasemele tõid kaasa tarbijahindade tõusu

Külm talv ja naftahindade lähenemine pandeemiaeelsele tasemele tõid kaasa tarbijahindade tõusu FOTO: Aigar Nagel

Sarnane areng oli ka Euroopas laiemalt, kus lisaks energiahindade languse taandumisele kergitas hindu teenuste ja tööstuskaupade kallinemine.

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 0,7 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 0,2 protsenti. Euroalal ulatus hindade tõus 0,9 protsendini.

Kuigi pandeemia on jätkuvalt maailmamajandust raputamas ning majandusaktiivsuse indeksid viitavad ka nõrgale aasta algusele euroalas, on vaktsiinide kasutuselevõtuga kaasnev optimism edasiste väljavaadete ja nõudluse kasvu osas kergitamas toorainehindu. Nafta on alates novembrist kiirelt kallinenud ja jõudmas kriisieelsele tasemele. Teise tegurina on külm aasta algus kergitanud elektri börsihinna kahe aasta kõrgeimale tasemele ja suurendanud majapidamiste elektriarveid. Elekter oli meil jaanuaris viiendiku kallim kui aasta tagasi.

Toiduainete hinnad on viimastel kuudel püsinud aastatagusel tasemel. Samas on välisturgudel toidutoorme hinnad suurenenud nõudluse tõttu tõusutrendil ja kevadega võrreldes kallinenud rohkem kui viiendiku võrra. Mõningase viitajaga peaksid need välismõjud ka siinsetesse hindadesse kanduma.

Teenuste hinnatõusu pidurdavad jätkuvalt turismiga seotud tegevusalad. Kuigi koroonapiirangud on Eestis mõnevõrra väiksemad kui kaubanduspartneritel, on reisiteenuste osakaal majanduses kaks korda kõrgem kui Euroopas keskmiselt. 

Alates märtsist võib oodata hinnatõusu olulist kiirenemist nii aastatagusest koroonakriisi algusest tingitud madala võrdlusbaasi kui ka tõusnud toorainehindade tõttu välisturgudel.

Ööpäevaga tuli juurde 688 koroonapositiivset ja suri üheksa nakatunut

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5920 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 688 ehk 11,6 protsenti testide koguarvust ja suri üheksa nakatunut.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 332 inimesel. 260 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.

Tartumaale lisandus 97, Ida-Virumaale 79, Pärnumaale 43, Võrumaale 19, Rapla- ja Valgamaale 15, Jõgeva-, Järva- ja Lääne-Virumaale 14, Saaremaale 13 uut positiivset testi. Põlvamaale lisandus 9, Viljandimaale 7 ja Läänemaale 3 uut nakkusjuhtu. Hiiumaale ei lisandunud ühtegi uut positiivset testi. 14 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 536,1 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 10,8 protsenti.

Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi COVID-19 haigusjuhtumeid kokku 46, haiglaravi vajab 405 patsienti.

Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 30 158 inimesele, kaks doosi on saanud 12 842 inimest.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD