President Alar Karis rõhutas pühapäeval Tallinnas Kadrioru roosiaia vastuvõtul vabaduse rolli Eesti riikluse olemuses, rõhutades vajadust jääda poliitvõitluses väärikaks ning märkides, et teda teeb nõutuks jutt sellest, et ajakirjandust tuleks kontrollida. 

"Põhiseadus laob alusmüüri, millele Eesti toetub, öeldes, et Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. See sõnade järjekord ei ole juhuslik. Vabadus tuleb esimesena – kõige alusena. See on Eesti riigi olemus ja tugevus," rõhutas Karis. 

Tema sõnul on vabadus väärtus, mis väärib alati kaitsmist. "Aga nii mõnelegi võib vabadus vahel tunduda tülikas või ohtlik. Kui kellelegi nii tundub, tuleb sügavalt järele mõelda ja vaadata ajalukku. Siis me näeme, kui ohtlikud on katsed vabadust ohtude vältimiseks piirata," ütles riigipea. 

Karise sõnul tunneb ta nõutust, kui loeb, kas ja kuidas tuleks kontrollida ajakirjandust ja väljendusvabadust. "Riiklik järelevalve ajakirjanduse sisu üle on halb mõte," ütles Karis. 

Presidendi sõnul nõuab demokraatia läbipaistvust. "Ma kutsun üles arutama ja küsima ausalt maksude, rohepöörde, demograafia ja veel paljude teemade üle, välis- ja julgeolekupoliitikast väikeste maakoolide saatuseni. Samuti rääkima turvatundest, mida inimesed vajavad, sest kui see on olemas, siis on julgust ka lasta lastel sündida," ütles Karis, märkides, et Eestis on rohkem tarku ja ärksaid inimesi kui meediaruumis kolumniste.

Riigipea tõdes, et vähenemas on oskus jääda viisakalt eriarvamusele. "Ärgem tühistagem vaimuvabadust. Hoidkem seda rahvusliku aardena," soovitas Kartis. 

Sisepoliitikast rääkides märkis karis, et Eesti on jõudnud punkti, kus tuleb täpsustada, kas poliitiline võitlus on ikka kooskõlas demokraatia reeglitega. "Pöördun kõigi poliitikute poole, nii nende poole, kes töötavad parlamendis, kui ka nende poole, kes on parlamendist väljaspool: oma sõnakasutuses ja väljaütlemistes mõelge sellele, et teie vastutusel on Eesti riigi väärikus. Eesti riigi väärikus nõuab ka teilt väärikust," ütles Karis. 

Julgeolekust rääkides märkis Karis, et kuigi Euroopas käivad lahingud, pole Eestile praegu sõjalist ohtu. Samuti kinnitas ta, et Eesti kasutab oma vabadust ja kohustust Ukrainat igati aidata. "Vaba maailma kaalukauss on meie poolel. Nii kaitseme ka Eesti vabadust, meie keelt ja kultuuri, meie riiki. See tähendab tihedat koostööd sarnaselt mõtlevate riikidega, aga samuti kannatlikku selgitamist ja leidlikkust kontaktide loomisel ka Aasias ja Aafrikas nendega, kellega me ei pruugi veel praegu olla samas meeles, kuid kes mõistavad hästi, mida tähendab kolonialism ja vallutussõda ning suudaksid selle 21. sajandilgi ära tunda," ütles Karis. 

Karise sõnul on liitlaste kooshoidmine, uute sõprade leidmine ja Eestile turvatunde andmine raske ja kulukas töö. "Ka mina teen seda tööd ja mul on kahju, et selle töö rahastamine on tekitanud Eestis vaidlusi. Eriti kahju on mul selle pärast, et nende vaidluste käigus on heidetud varju presidendiameti sõltumatusele," rääkis Karis. "Presidendiameti sõltumatust kaitsen mina. See hõlmab ka võimalust heita arvustav pilk parlamendi ja valitsuse tegevusele," lisas riigipea.

Võrus Taara linnakus avatakse teisipäeval kaitseväe endise juhataja kindralleitnant Johannes Kerdi auks mälestusmärk.

Eesti Reservohvitseride Kogu alustas 2021. aasta juunis annetuste kogumist, et püstitada sama  aasta 4. märtsil surnud kindralleitnant Johannes Kerdi mälestuseks tema büst.

Mälestusmärgi asukohaks on valitud Võrus Kuperjanovi pataljoni värava ees asuv plats, mis jääb pataljoni territooriumilt väljapoole. Nii saavad mälestusmärki külastada kõik soovijad.

Mälestusmärgi avamisüritus algab teisipäeval, 22. augustil kell 14. Avamisel osaleb ka kaitseminister Hanno Pevkur.