. 
Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas tõuseb elektri keskmine börsihind kolmapäeval teisipäevaga võrreldes 42,4 protsenti 682,05 euroni megavatt-tunnist, kusjuures tegemist on uue rekordiga alates 8. augustist, kui hind tõusis 500,61 euroni.
Kõige kallim, 4000 eurot megavatt-tunnist, on elektri börsihind kolmapäeval kell 18–19, kõige odavam aga kell 15–16, kui hind langeb 305,72 eurole megavatt-tunnist. 4000 eurot on ka kõrgeim Nordpooli börsil lubatud hind.
Lätis ja Leedus maksab elekter kolmapäeval 823,98 eurot ehk 20,8 protsenti rohkem kui Eestis, ühtlasi on tegemist ka Nordpooli süsteemi kõrgeimate hindadega. Soomes maksab elekter kolmapäeval 200,11 eurot megavatt-tunnist ehk 70,7 protsenti vähem kui Eestis.
Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas kujunes tänavu juulikuu keskmiseks hinnaks 233,21 eurot megavatt-tunnist, mida oli üle kahe korra enam kui 2021. aasta juulis, mil kuu keskmine hind oli 83,78 eurot megavatt-tunnist. Juulikuu keskmine börsihind oli ühtlasi 34,2 protsenti kallim kui juunis, mil keskmiseks hinnaks kujunes 173,83 eurot megavatt-tunnist.
Eelmine päevane elektrihinna rekord on pärit 8. augustist, mil keskmine hind küündis Eestis 500,61 euroni. See on 6,7 protsenti rohkem kui viimane päevane rekordhind 469,03 eurot, milleni küündis hind eelmise aasta 7. detsembril. Kogu detsembri keskmiseks hinnaks kujunes 202,65 eurot, mida on ligi 4,5 korda enam kui aasta varem, mil kuu keskmine börsihind oli 45,49 eurot.
Enne möödunud aastat pärines varasem rekordhind elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas 2014. aasta 20. juulist, mil päeva keskmine hind oli 124,77 eurot megavatt-tunni kohta. Võrdluses sellega kerkis 7. detsembri rekordhind 275,9 protsenti.
Hinnad Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas (EE), Läti hinnapiirkonnas (LV), Leedu piirkonnas (LT), Soome hinnapiirkonnas (FI) ja kogu Nord Pooli süsteemi hind (SYS) eurodes megavatt-tunni kohta:
Esmaspäeva hommikuse seisuga on Eestis haiglaravil 136 koroonaviirusega nakatunud patsienti, neist 7 on intsensiivravil ja juhitaval hingamisel.
Nädala jooksul suri kaheksa inimest, kelle keskmine vanus oli ca 81,4 aastat, teatas BNSile terviseamet. Viimase seitsme päeva keskmine COVID-19 tõttu hospitaliseeritute arv on langenud 9,1 pealt 8,3 peale. Tõenäoliselt püsib sel nädalal hospitaliseeritute arv 130 juures.
Viimase 14 päeva haigestumus oli langustrendis kõikides maakondades välja arvatud Ida-Virumaa, Põlvamaa ja Viljandimaa. Suurem langus on Valgamaal, Läänemaal ja Järvamaal. Ei muutunud haigestumus Jõgevamaal, Tartumaal ja Võrumaal.
Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul lisandus eelmisel nädalal 4157 haigusjuhtu, millest 1933 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2224 kliiniliselt diagnoositud.
„Eelmise nädalaga võrreldes vähenes haigestumus 10,7 protsendi võrra, laboratoorselt kinnitatud juhtude arv vähenes 13,7 protsendi ning kliiniliselt diagnoositud juhtude arv 7,9 protsendi võrra. Uue nädalaga võib oodata veidi alla 2000 laboratoorselt kinnitatud juhu,“ selgitas Sepp ja lisas, et nakatamiskordaja R on hetkel 0,94. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine.
Nädala jooksul manustati 6000 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 439. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 474 185 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,5 protsenti.
32. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik reovees ca 48 protsendi ulatuses punasel ohutasemel. Võrreldes varasema nädalaga on viirushulga tõus olnud märgatav üle Eesti. Keskmistatud proovivõtukohtadest tuvastati enim viirusosakesi reovees Ahtmes. Kõrgem viirusosakeste tase oli ka teistes Ida-Viru maakonna proovipunktides.
Lehekülg 475 / 1958
