EESTI ELU

Kolmeteistkümnel vanavanemal on üle 30 lapselapse

Kolmeteistkümnel vanavanemal on üle 30 lapselapse FOTO: Pixabay

Statistikaameti andmetel elab Eestis ligi 340 000 vanavanemat, neist kolmeteistkümnel on üle 30 lapselapse.

Eestis elab kokku 339 613 vanavanemat ning koos moodustavad nad 25 protsenti Eesti rahvastikust. Vanaemasid on 215 687 ning nad moodustavad vanavanematest 64 protsenti. Kuna meeste oodatav eluiga on naiste oodatavast elueast madalam, on vanaisasid märgatavalt vähem – kokku 123 926.

Keskmine vanaema on 68-aastane ja keskmine vanaisa 66-aastane. Alla 40-aastaseid vanaemasid on 171 ja vanaisasid 33. 66 vanaema on üle 100-aastased, vanaisasid on selles vanuses vaid kolm.

25 protsendil vanavanematest on üks lapselaps, 26 protsendil kaks, 18 protsendil kolm. Seitsmel vanaemal ja kuuel vanaisal on üle 30 lapselapse. 

Kütusehinnad langesid vähemalt 20 senti liitrilt

Foto: Aigar Nagel

Terminal langetas reedel, 8. septembril oma teenindus- ja automaatjaamades terveks päevaks bensiinide hinda 20 sendi võrra ning diislikütuse hinda 8 sendi võrra.

Hinnad on soodsamad kella kuuest hommikul südaööni. "Kampaaniaga annab Terminal tormihoiatuse mootorikütuste jaeturule, mis on muutunud enneolematult passiivseks seoses kütuseturul toimuva ajalooliselt suurima pettusega," teatas kütusemüüja. 

"Kui hulgiturult kaoks pettusega võidetud hinnaeelis ja aus konkurents taastuks, saaksime koheselt langetada postihinda vähemalt 5 senti. Kütuseturu müügimahtude juures tähendaks see, et Eesti tarbijad hoiaks kokku vähemalt 5 miljonit eurot kuus, aastas teeb see juba pea 60 miljonit eurot, mis jääb inimestele täiendavalt rahakotti," ütles Terminali juhatuse liige Raido Raudsepp.

Ettevõte ootab sealjuures ametkondadelt olukorra kiiret lahendamist, mille tulemusel ei oleks seaduserikkumine ja selle äritegevusse sisse kirjutamine Eesti kütuseturul võimalik ja kuritegu selle toimepanijale kasumlik.

Keskkriminaalpolitsei (KKP) ja keskkonnaamet teatasid tänavu juunis, et uurivad alustatud kriminaalmenetluse käigus, kas AS Olerex on esitanud maksu- ja tolliametile teadlikult valeandmeid, eesmärgiga vabaneda vedelkütuse seadusest tulenevast biokütuse nõude täitmisest.

Vedelkütuse seaduse järgi on kütusemüüjal kohustus tagada, et aasta jooksul tarbijale müüdud fossiilsest kütusest vähemalt 7,5 protsenti on taastuvenergial põhinev kütus ehk biokütus. Keskkonnamet tuvastas eelmise aasta suvel, et Olerexil ei ole tõenäoliselt võimalik kalendriaasta jooksul seda nõuet edukalt täita. Keskkonnaamet teavitas ettevõtet sellest korduvalt. Sellele vaatamata oli 2022. aasta 20. detsembri seisuga Olerexil biokütuse nõude täitmise maht vaid ligi 1 protsent.

Circle K langetas reedel oma teenindusjaamades üle Eesti bensiinikütuse hinda 20 sendi võrra ning diislikütuse hinda 8 sendi võrra.

Nii bensiini kui diislikütuse uus jaehind on 1,599 eurot liitri kohta, teatas kütusemüüja.

Eesti on valmis tasuma ligi kuue miljoni eest Ukraina intressimakseid

Kogutud 2,1 miljonist eurost on üle poole abina Ukrainasse toimetatudFOTO: Pixabay

Valitsusel on kavas neljapäeval heaks kiita Ukraina laenu intressikulude katmise otsus, millega võtab Eesti kohustuse tasuda aastatel 2024-2027 Euroopa Liidu eelarvesse Euroopa Liidu poolt Ukrainale antud laenu intressimaksed maksimaalselt 5 890 628 euro ulatuses. 

EL-i määrusega 2022/2463 loodi rahastamisvahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal (MFA+). Selleks, et muuta laenud Ukraina jaoks soodsamaks, otsustasid EL-i liikmesriigid laenude intressikulude katmise kuni aastani 2027, tasudes need sihtotstarbelise tuluna EL-i eelarvesse. Selleks sõlmitakse iga liikmesriigiga eraldi leping, kus liikmesriigid osalevad vastavalt nende osakaalule EL-i kogurahvatulus. Intressimaksete tasumine liikmesriikide poolt võimaldab Ukrainal keerulisel ajal vähendada koormust riigieelarvele andes võimaluse riigi majandust toetada.

Eesti maksimaalne osalus 2024-2027 aastatel Ukraina laenupaketi intresside maksmisel on 5 890 628 eurot. Komisjon on Ukrainaga sõlminud ka vastastikuse mõistmise memorandumi, milles on sätestatud laenu väljamaksmise tingimused ja laenulepingu, kus on kirjas täpsemad laenuandmise finantstingimused.

Riigikogu otsusega kaasneb mõju Eesti riigieelarvele aastatel 2024-2027. Võrdselt nelja aasta peale jagatuna oleks iga-aastane maksimaalne intressitoetusteks makstav summa 1,47 miljonit eurot. See lisandub Eesti sissemaksele EL-i eelarvesse ning on planeeritud riigieelarve strateegias.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD