EESTI ELU

Jaanuari börsihind kujunes universaalteenusest oluliselt odavamaks

Jaanuari börsihind kujunes universaalteenusest oluliselt odavamaks

Elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas kujunes jaanuari keskmiseks hinnaks 99,27 eurot megavatt-tunnist ehk alla 10 sendi kilovatt-tunnist, jäädes oluliselt alla universaalteenuse hinnale, mis lõpptarbijatele jääb teenusepakkujast sõltuvalt 19–20 sendi ringi, millele lisanduvad teenus- ja võrgutasud ning maha arvestatakse riiklik kompensatsioon 5 senti kilovatt-tunni kohta.

Uus seadusemuudatus suurendab äriregistri pidaja järelevalvevõimekust

Uus seadusemuudatus suurendab äriregistri pidaja järelevalvevõimekust

Kolmapäevast jõustuvad justiitsministeeriumi teatel olulised muudatused äriregistri seaduses, millega suurendatakse registripidaja järelevalvevõimalusi, et tagada äriregistri andmete suurem usaldusväärsus, sealjuures luuakse uusi võimalusi e-äriregistris ka ettevõtjatele.  

"Tihti ei ole kolmandatel isikutel võimalik registriandmetest aru saada, kas ettevõtja kohta registrisse kantud andmed on õiged või on tegemist probleemse juriidilise isikuga. Tähtajaks esitatud majandusaasta aruanded võimaldavad hinnata ettevõtte elujõulisust nii partneritel kui ka võlausaldajatel,  mis omakorda on oluline ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse tagamiseks," ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg pressiteates.

MTÜ nõuab kirjas peaministrile Nursipalu polügooni laiendamise lõppu

Foto on illustratiivne. Foto asukoht Tapa. FOTO: mil.ee

Kaitseväe polügooni laiendamise vastu olev Meie Nursipalu MTÜ leiab kirjas peaministrile, et laskeala laiendamine pole vältimatu ning need plaanid tuleb lõpetada. 

"Meie Eesti ühiskond on võrdsete kodanike ühiskond, kõigile kehtivad võrdselt Eesti põhiseadus ja teised seadused. Kõik kodanikud on võrdsed seaduse ees. Eestis kehtivad inimõigused, sealhulgas Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklid 7, 8, 9, 12, 17, 25, 27 ja 30. Lõuna-Eestit ei tohi käsitleda jõupositsioonilt ning lünkliku regionaalpoliitika objektina," seisab kirjas. 

MTÜ meenutab, et Võrumaa kultuuriruum on Eesti kultuuri lahutamatu osa, mitte marginaalne subkultuur. "Harmooniline elamine kooskõlas loodusega, mille poole Euroopa püüdleb, on siin püsinud katkematult ja on tänini sellele piirkonnale igiomane," leiab MTÜ. "Nursipalu laienduse ja Eesti kaitsevõime tõstmise vahel pole võrdusmärki, nagu meile üritatakse hetkel näidata."

MTÜ toob esile, et sovjetiajal segas inimeste elu militaarbaas keset ürgset Võrumaad, kinnine võõrvägede tsoon - raketibaas ja dessantväe polügoon hõlmasid 3703 hektrarit. Eesti vabanemisel oli suurim rõõm lahti saada militaarbaasist ja võita tagasi Võrumaa terviklikkus, taasleida nii võrokeste kui setode eneseteadlikkus, keel ja kultuur.

"Eesti Vabariigi taastamine 1991 on andnud Võrumaa inimestele võimaluse ja jõu taas üles ehitada oma kodud, kodutalud. Viimase rahvaloenduse andmetel on võru keele rääkijate arv selgelt kasvutendentsis. Me peame Eestis kõik seisma selle eest, et tagada võru kultuuri rahulik edasine areng. Võrumaa „aigu om“-elu märgiks on kujunenud mets, kaunis kupliline maastik, rahu, vaikus, suitsusaun, maalähedane elu – seda on aastaid maailmale tutvustatud. Soomeugri rahvastele on Võrumaa imeline näide, kuidas on taaselustatud oma keel ja kultuur. Võrumaa, sealhulgas Setomaa on innustanud kõiki Venemaal asuvaid hõimurahvaid oma keelt ja kultuuri taastama. See töö on abiks UNESCO-le ja eeskujuks kogu maailmale," seisab pöördumises. 

"Selleks, et tagada Võrumaa keele ja kultuuri edasine areng, oleme sunnitud nõudma, et lõpetataks Nursipalu polügooni laiendamine, mis on ebaproportsionaalne ja üledimensioneeritud nii Võru linna, Võrumaa ja kogu Eesti suhtes," nõuab MTÜ. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD