Riigikogu lükkas kolmapäeval esimesel lugemisel menetlusest välja Keskerakonna fraktsiooni eelnõu, millega oleks kehtestatud koolilõuna toetuse alammääraks ehk koolilõuna miinimumhinnaks kaks eurot päevas õpilase kohta.

Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 43 ja vastu 15 riigikogu liiget. 33 saadikut hääletamisel ei osalenud.

Eelnõu nägi ette, et tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilõuna toetuse alammäära ulatuses õpilase kohta. Seletuskirjas märgitakse, et praegu kehtiva korra järgi kulub riigil ühe lapse koolilõuna peale üks euro päevas, millele lisandub omavalitsuse ja mõnel juhul ka lapsevanemate panus.

Valitsus leidis, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmine ei ole koolilõuna toetuse muutmiseks õige viis, sest seda saab teha valitsuse määrusega.

Viimati tõstis riik koolitoidu toetust 2018. aastal, mil toetust tõsteti 0,78 eurolt 1 euro peale päevas õpilase kohta.

Riigikogu hääletas esimesel lugemisel menetlusest välja Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu, mille kohaselt oleks valitsusele tehtud ettepanek maksutõusudest loobuda.

Eelnõu kogus esimesel lugemisel vaid 20 poolthäält, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu mõte oli maksutõusude ära jätmine, samuti pandi eelnõuga ette töötada välja ning kehtestada meetmed Eesti ettevõtluskeskkonna arendamiseks.

Isamaa juhtis eelnõu seletuskirjas tähelepanu, et Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmis aastateks 2023-2027 on fikseeritud eesmärgi seadmine, et Eesti on ettevõtlus- ja maksukeskkonna ning välislepingute poolest parim maa Euroopas, kus luua ja hoida ettevõtte peakorterit ning mille kaudu globaalselt hallata varasid.

"Tegelikkuses on valitsus koostanud mitmed eelnõud maksutõusudeks ja valmistub ka uute maksude kehtestamiseks, mis oluliselt halvendavad Eesti ettevõtluskeskkonda," kirjutas Isamaa eelnõu seletuskirjas.