EESTI ELU
Üle poole võimuliitu kuuluvate Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valijatest toetab valitsuse kavandatavat automaksu, samas valdav enamus Eesti inimestest on automaksu kehtestamise vastu, selgub Kantar Emori läbi viidud uuringust.
Iga neljas inimene vastas, et toetab kas täielikult või pigem toetab automaksu, 70 protsenti inimestest märkis, et pigem ei toeta või ei toeta üldse. Vastajate seas oli viis protsenti ka neid, kes ei osanud vastata.
59 protsenti on toetajaid Reformierakonna valijate seas, seal hulgas iga kümnes neist vastas, et toetab seda ideed täielikult. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetajate seas toetab ideed napilt üle poole ehk 53 protsenti inimestest ning nende seas on 21 protsenti neid, kes toetavad ideed täielikult. Eesti 200 valijate seas on toetus juba selgelt alla poole ehk 38 protsenti. Riigikogus esindatud erakondadest on toetus automaksule kõige madalam Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna valijate seas, moodustades vaid neli protsenti. Isamaa Erakonna valijate seas on toetajaid viis ja Keskerakonna valijate seas seitse protsenti.
Auto on olemas 78 protsendil vastajatest ning autoomanike seas on enam neid, kes on automaksu kehtestamise vastu. Sealjuures ühe auto omanikest on vastu 73 protsenti inimesi, kahe või enama auto omanikest 79 protsenti.
Põhimõttelisi toetajaid, kes vastasid „toetan täielikult“, on 16 protsenti noorimas vanusegrupis ehk 15-24-aastaste hulgas. Nii selles kui ka vanusegrupis 25-34 on toetajate osakaal kokku 36 protsenti. Toetajaid on keskmisest enam ka kõrgharidusega inimeste ja Tallinna elanike seas.
Kantar Emor viis uuringu läbi perioodil 10.-16. august. Kokku osales veebi teel tehtud uuringus 1152 Eesti elanikku vanuses 15-84 aastat.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Nursipalu avatehing oli turuhinnast kaks korda kallim">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Kaitseministeeriumi väitel omandas riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) Nursipalus esimese hoonestatud kinnistu turuhinnast viis korda kallimalt, siis Postimehe analüüs näitas, et vara eest maksti tegelikult vaid kaks korda rohkem.
Ministeerium teatas, et ostis esimese kinnistu poole miljoni euroga, mis olevat turuväärtusest pea viis korda suurem. «Tehingu suurus koos kõigi hüvitistega kujunes turuväärtusest pea viis korda suuremaks. Täiendava hüvitisena kinnisasja omandamise kokkuleppe saavutamise eest sisaldab tehing ka 20 protsenti motivatsioonitasu ja 10 protsenti lisatasu, sest see puudutab eluhoonet,» teatas ministeerium.
Üks tähelepanelik inimene juhtis sotsiaalmeedias tähelepanu asjaolule, et turuhind + 20 protsenti + 10 protsenti ei ole viiekordne hind. Näiteks 100 000 + 20 000 + 10 000 = 130 000, mitte 500 000, mille riik väidetavalt välja käis.
- Naiskodukaitse jõuproovi võitsid Võrumaa naised
- Avatehing: riik maksis Nursipalus kodu eest viis korda üle turuhinna
- President rõhutas vajadust jääda poliitvõitluses väärikaks
- Võrus avatakse kindralleitnant Johannes Kerdi mälestusmärk
- Aasta kiusuennetaja kool 2023 on Antsla Gümnaasium
- Juulis sündis 980 beebit
- Pea 90 000 ettevõtet ähvardab äriregistrist kustutamine
- Võru tähistab 239. sünnipäeva traditsiooniliste linnapäevadega
- Automaksul pole ei selget eesmärki ega arusaadavat mõju
- TAI ootab naisi emakakaelavähi sõeluuringule
- Meeste terviseuuring: abi otsimise asemel üritatakse ise hakkama saada
- Automaksu vastu on kogunenud üle 50 000 digiallkirja
- Alanud nädala keskpaigas tõusevad õhutemperatuurid taas kolmekümneni
- Vana ahju või katla välja vahetamiseks saab toetust küsida septembrist
- Riik pakub põuast räsitud põllumeestele niitmiseks maid
- Veebihiid Google soovib panustada valeuudiste vastu võitlemisse
- Riik panustab sõjapõgenike haridusse veel ligi 1,5 miljonit eurot
- Riik suurendab hüppeliselt elektritõuksidega seotud trahve
- Elektrilevi on taastanud elektriühenduse rohkem kui 40 000 kliendil
- FOTOD Võõrvähid Eesti vetes: äratundmine, ohud ja ennetamine
- Valio kaotas käibekasvule vaatamata 2022. aastal kolmandiku kasumist
- Kaitseväe liitlassõdurid lendavad helikopteriga Viljandi ja Võru vahel
- Karis: automaksu koostajad ei saa ise ka aru, miks on seda vaja
- Augusti ilm tuleb kohati keskmisest sajusem
- Kaitseväes läheb sadade miljonite toel suuremaks ehitamiseks
- Mullu rinnapiima toidul olnud laste arv mõnevõrra vähenes
- Teisipäeval algaval karujahihooaja tohib küttida 96 karu
- Äike on toonud tänavu viis korda rohkem õnnetusi
- Kaitseväe alade juures loata droonide lennutamine on karistatav
- 15 protsenti inimestest lubaks sugu muuta arstide nõusolekuta
- Tervisekassa: Eesti lapsi kimbutab ülekaal
- Kaitseliit saab õiguse anda oma tegevliikmele relvasoetamisluba
- Eesti rahvas maksab juba üht suurt kliimamaksu
- Imikute mürgistusjuhtumid on Eestis kasvutrendis
- 88 protsenti õppusel osalenutest on valmis relvastatud kaitseks
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Riik tõstab õppimiskohustuse ea 18. eluaastani">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Haridus- ja teadusministeeriumi kinnitusel valmistab riik ette õppimiskohustuse ea tõstmise 18. eluaastani või kutsehariduse omandamiseni.
Ministeerium toob esile, et 2022. aasta sügisel ei jätkanud oma haridusteed 654 põhikoolilõpetajat. Madala haridustasemega mitteõppivaid noori vanuses 18-24 aastat on Eestis 11 protsenti. Uuringud kinnitavad, et erialase ettevalmistuseta inimesed on tööturul nõrgemal positsioonil. Samuti on teada, et koolikohustuse pikendamine toetab eeskätt nõrgemate õpitulemustega noori.